Uudised
-
Maavägi sai väeliigi lipuEesti Reservohvitseride Kogu annetas täna Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus maaväele väeliigi lipu.
Vabariigi President Arnold Rüütel tunnustas lipu õnnistamisel maaväe panust rahvusvaheliste operatsioonide ettevalmistamisel ja nendes osalemisel. “Pole kahtlust, et maavägi on auga välja teeninud lipu, mille annetas Eesti Reservohvitseride Kogu,“ ütles Vabariigi President Arnold Rüütel. “See on sümboolse tähendusega annetus, sest on ju ka Reservohvitseride Kogu andnud suure panuse meie riigikaitse arendamisse ja riikluse tugevdamisse.
Lipu õnnistasid EELK peapiiskop Andres Põder ja kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
“Maaväe lipp on lahinglipp, see näitab identiteeti ja selle ümber koonduvad võitlejad, “ ütles maaväe ülema kohusetäitja kolonelleitnant Meelis Kiili.
Maaväe lipu lipukangas on musta värvi, lipu keskel on kuldkollane sakmeline müür, millel kolm sinist sammuvat lõvi. Müüri taga on püstiasendis ülessuunatud teraga valge mõõk, mis märgib sõjalist valmisolekut ja kaitsetahet.
Väeliikidest on oma lipp olemas õhuväel, mereväel väeliigi lipp puudub.
Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväe üksused ja asutused on Maaväe Staap, jalaväe väljaõppekeskused Viru Üksik-jalaväepataljon, Pärnu Üksik-jalaväepataljon, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon ning Üksik-vahipataljon, väljaõppekeskus Rahuoperatsioonide Keskus, Tapa Väljaõppekeskus, staabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon, Scoutspataljon ja 1. jalaväebrigaad.
Eesti Reservohvitseride Kogu asutati 1997. aastal ja sinna kuulub üle saja aktiivse liikme. EROK´i peaeesmärgiks on kaitsetahte kasvatamine ühiskonnas isikliku eeskuju varal. -
Reservohvitserid annetavad maaväele lipuEesti Reservohvitseride Kogu annetab kolmapäeval, 17. augustil Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus maaväele väeliigi lipu.
Kell 11.00 algaval tseremoonial osalevad Vabariigi President Arnold Rüütel, kaitseminister Jaak Jõerüüt, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Eesti Reservohvitseride Kogu esimees kapten Heino Piirsalu ja maaväe ülema kohusetäitja kolonelleitnant Meelis Kiili.
Lipu õnnistavad EELK peapiiskop Andres Põder ja kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
“Maaväele annetatav väeliigi lipp on lahinglipp, see näitab identiteeti ja selle ümber koonduvad võitlejad, “ ütles maaväe ülema kohusetäitja kolonelleitnant Meelis Kiili.
Maaväe lipu lipukangas on musta värvi, lipu keskel on kuldkollane sakmeline müür, millel kolm sinist sammuvat lõvi. Müüri taga on püstiasendis ülessuunatud teraga valge mõõk, mis märgib sõjalist valmisolekut ja kaitsetahet.
Väeliikidest on oma lipp olemas õhuväel, mereväel väeliigi lipp puudub.
Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväe üksused ja asutused on Maaväe Staap, jalaväe väljaõppekeskused Viru Üksik-jalaväepataljon, Pärnu Üksik-jalaväepataljon, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon ning Üksik-vahipataljon, väljaõppekeskus Rahuoperatsioonide Keskus, Tapa Väljaõppekeskus, staabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon, Scoutspataljon ja 1. jalaväebrigaad.
Eesti Reservohvitseride Kogu asutati 1997. aastal ja sinna kuulub üle saja aktiivse liikme. EROK´i peaeesmärgiks on kaitsetahte kasvatamine ühiskonnas isikliku eeskuju varal. -
Tallinna külastavad Itaalia õppehävitajad12. – 16. augustini viibivad Tallinna lennuväljal kaks Itaalia õhuväe õppehävitajat Aermacchi MB339.
Itaalia õhuväe õppehävitajad sooritavad perioodiliselt treeninglende Euroopa riikidesse, käesoleva lennu sihtkohaks on Tallinn. Eesti kohal eraldi lende ei teostata.
Ühemootoriline Aermacchi MB339 võib lennata kiirusega kuni 971 km/h. Hävitajal on kahekohaline kokpit ja ta võib kanda kuni 1800 kg erinevat relvastust ja rakette. Tallinna külastavatel õppehävitajatel relvastust pole.
Sama tüüpi hävitajad on kasutusel lisaks Itaaliale ka Argentina, Austraalia, Brasiilia, Dubai, Ghana, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Togo, Tuneesia, Kongo DV ja Sambia õhujõududes.
Teisipäeva hommikul õppehävitajad lahkuvad Eestist, lennates tagasi Itaaliasse. -
Kaitseväe juhataja autasustas Jüri Luike eriteenete ristigaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis täna, 10. augusti keskpäeval Jüri Luigele kaitseväe eriteenete risti
Jüri Luik, kes töötab Eesti suursaadikuna Ameerika Ühendriikides, sai autasu seoses tema pikaajalise ja tulemusrikka tööga Eesti liitumisel NATO-ga.
Kaitseväe juhataja tänas suursaadikut panuse eest kaitsejõudude NATO-sse jõudmisel. “Loodan, et meie seni hästi sujunud koostöö läheb edasi,” ütles ta. -
Lahingukoolis algas eriala vanemallohvitseride kursusTäna alustas Kaitseväe Võru Lahingukoolis eriala vanemallohvitseride kursusel (EVAK-5) õpinguid 47 kaadrikaitseväelast erinevatest kaitseväe väeosadest ja asutustest.
Eriala vanemallohvitseride kursusel omandavad kaadrikaitseväelased baasteadmised ja oskused, mis on vajalikud kõikides väe- ja relvaliigi üksustes tegutsemaks üksiksõdurina ning olema suuteline juhtima jao suurust jalaväe üksust. Samuti antakse kursusel ülevaade jalaväerühma juhtimise printsiipidest.
Kursus kestab seitse nädalat. Kursusele kandideeris ühtekokku 110 kaitseväelast. -
Kaitseväelaste ühiselamu Tapal sai kauni kodu auhinnaEelmise nädala neljapäeval anti Tapa Väljaõppekeskuse kaitseväelaste ühiselamule kauni kodu auhind. Peaministri tänukirja ja mastivimpli andis ühiselamu vanemale leitnant Merlis Jusupovile üle Tapa linnapea Kuno Rooba.
Autasuga tunnustati kaitseväelaste ühiselamu kaunist ümbrust, mille linnapea tõi eeskujuks kogu linnale.
Neljateistkümne hoone seast valis Tapa linnavalitsuse moodustatud komisjon välja neli parimat, auhinnad valituile andis välja valitsus.
Konkurss “Kaunis Kodu” toimub juba neljandat korda, selle algatas Eesti Vabariigi president Lennart Meri oma viimasel ametiaastal.
Tapa Väljaõppekeskus, mille koosseisu kuuluvad Suurtükiväegrupp, Õhutõrjedivisjon, Pioneeripataljon, Kaitsejõudude Keskpolügoon ja Tapa Väljaõppekeskuse Tagalakeskus, on kaitseväe kõige kiiremini arenev
väljaõppekeskus. Sel kevadel avati vastvalminud staabihoone, õppehoone ja kahurihallid, peatselt alustatakse kabeli ja sõdurikodu ehitamist. -
Mereväe miinijahtija Sulev osaleb Kuressaare merepäevadelMereväe miinijahtija Sulev viibib 5. – 8. augustini sõpruslinnas Kuressaares, et osaleda sealsetel 9. merepäevadel.
Laeva on võimalik külastada laupäeval, 6. augustil kella 14.00 – 17.00 ja pühapäeval, 7. augustil kella 12.00 – 17.00.
Laupäeval, 6. augustil kell 13.00 kuulutatakse merelaval välja järjekordne Sulevipoja tiitli omanik - Kuressaare linna vappi kandva miinijahtija Sulev aasta silmapaistvaim meeskonnaliige. Tiitli omanikule annab Kuressaare linnavalitsus 10 000 krooni suuruse stipendiumi.
Sulevipoja stipendiumi statuudi kohaselt peavad Sulevipoja tiitlile kandideerijad vastama nn “seitsme jala kriteeriumitele”. Sulevipojaks sobiv kaadrimadrus või -allohvitser peab olema oma ala professionaal, vähemalt ühe aasta teeninud miinijahtijal Sulev, hea suhtlemisoskusega ja õiglase suhtumisega ajateenijatesse. Veel peab ta olema abivalmis, initsiatiivikas, inimlik kaaslaste suhtes, isamaaline ja sportlik.
Sulevipoja stipendiumi andmine on 2001. aastal Kuressaare linna, Mereväe ja miinijahtija Sulev vahel sõlmitud koosöölepingu üks osa. Lepingu kohaselt kannab miinijahtija Sulev Kuressaare linna vappi, tutvustab välissadamates viibides Kuressaare linna ja oma sõpruslinnale mereväe tegevust ning ülesandeid.
Varem on Sulevipoja stipendiumi pälvinud miinijahtija Sulev sonariallohvitser nooremveebel Aivar Teearu ja navigatsiooniallohvitser maat Roman Kask.
Miinijahtija Sulev on 47,1 meetrit pikk, laeva sõidukiirus on 16,5 sõlme. Laeval on 30 meeskonnaliiget, neist kolmandik sh. komandör leitnant Tarmo Sepp on pärit Saaremaalt.
Vaata lisaks laeva ja Sulevipoja stipendiumi kohta:
-
Tallinnas maandus Saksa hävitajaTäna, 2.augustil maandus Eestile õhuturvet teostava Saksa õhuväe hävitajate eskadrilli üks hävitaja Tallinna lennuväljal, et tutvustada lennuvälja töötajatele ohutusvõtteid ning tutvuda lennuväljaga.
Saksamaa õhuväe 71. eskadrilli “Richthofen” kuuluv relvastamata hävitaja F-4F Phantom stardib Tallinnast Saksamaa poole täna kell 15.
Balti riikidele õhuturvet tagavad NATO riikide hävitajad baseeruvad Leedus Šiaulai lennuväljal, kuid eriolukordades saavad lendurid kasutada ka Tallinna, Riia ja Kaunase lennuvälju. Tagamaks võimaliku maandumise ohutuse, tutvuvad lennukite meeskonnad eelnevalt võimalike tagavaralennuväljadega.
-
Kergelt viga saanud kaitseväelased jätkavad teenistustTäna, 2. augusti hommikul sai Afganistanis demineerimistööde käigus kergelt haavata kolm demineerimismeeskonna liiget.
Loode-Afganistanis asuval Sheberghani lennuväljal plahvatas üks lennukipommi sütik (AVB-E) hetkel, kui demineerijad asetasid hävitamisele mõeldud sütikuid laadurile. Plahvatuse tagajärjel said kergeid vigastusi kolm Eesti kaitseväelast, kes on juba tagasi rivis.
Demineerimisgrupi meedikud osutasid demineerimismeeskonna liikmetele kohapeal esmaabi, hiljem vaatasid hospidalis arstid Eesti sõdurid põhjalikult üle. Sõdurid on helistanud oma kodustele.
“Arutasin meeskonnaga läbi, mis ja miks juhtus,” ütles demineerimismeeskonna ülem leitnant Raul Kütt. ”Sõdurite moraal on jätkuvalt kõrge, homme jätkab kogu demineerimismeeskond täies koosseisus oma tavapärast teenistust.”
Plahvatusejärgne analüüs näitas, et meeskond järgis rangelt ohutustehnika eeskirju ning seetõttu oli teiste sütikute detoneerumine välistatud. Sütik plahvatas, sest oli kahjustatud. Tänu Eesti demineerijate heale väljaõppele, suuretele kogemustele ja korralikule varustusele olid plahvatuse tagajärjed minimaalsed.
Umbes 50 kilomeetri kaugusel Turkmenistani piirist Loode- Afganistanis Sheberghanis paikneval endisel Nõukogude Liidu sõjalennuväljal on suures koguses aastatest 1987-1989 pärit lennukipomme ja õhk-maa tüüpi rakette, mis vajavad kahjutuks tegemist.
Eesti demineerimismeeskond on senise viiekuise teenistuse jooksul Afganistanis hävitanud üle 65 tonni lõhkekehi.
Afganistanis NATO juhitava ISAF-7 koosseisus teeniva Eesti kontingendi suuruseks on 23 kaitseväelast: kaks staabiohvitseri, 15-meheline demineerimismeeskond, neljameheline lennuvälja perroonimeeskond ja kaks staabiohvitseri Suurbritannia provintsi ülesehitusmeeskonnas. Eesti osaleb operatsioonil alates 2003. aasta märtsist.
Oma 12. jaanuari otsusega pikendas riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist Afganistanis 2006. a septembrini. Riigikogu otsusega on missiooniüksuste suuruseks kuni 25 kaitseväelast.
-
Suurenes Eesti osalus NATO Iraagi-missioonilPühapäeval jõudis Bagdadi kolonel Aarne Ermus, kes hakkab teenima NATO Iraagi treeningmissiooni (NATO Training Mission Iraq, NTM-I) staabiülema asetäitja ametikohal.
Kolonel Ermus vastutab viiekuulise teenistuse jooksul Bagdadi Rahvusvahelises Tsoonis (International Zone) asuva NATO treeningmeeskonna toetuse ehk logistika, personali, finantsi ja side planeerimise eest.
Ühtlasi on kolonel Ermus kui kõrgeim piirkonnas teeniv Eesti ohvitser Eesti kontingendi vanem Iraagis.
NTM-I eesmärgiks on Iraagi julgeolekujõudude kesk- ja kõrgema taseme personali väljaõpe ning nõustamine.
“NATO missioon kannab olukorra stabiliseerimisel Iraagis üht olulisimat raskuspunkti,” ütles kolonel Ermus. “ Mida kiiremini suudame ette valmistada Iraagi julgeolujõude korda tagama, seda varem saame rääkida rahvusvahelise koalitsiooni lahkumisest Iraagis.”
Enne teenistust Iraagis teenis kolonel Ermus Eesti sõjalise esindajana NATO Euroopa Liitlasvägede kõrgeimas Peakorteris (Supreme Headquarters Allied Powers Europe, SHAPE).
Aarne Ermus teenib kaitseväes alates 1991. aastast. 1994-1996 oli ta Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem, 2000-2002 Kaitsejõudude Peastaabi ülem ja 2002-2003 Kaitsejõudude operatiivülem.
NTM-I koosseisus lõpetab sel nädalal teenistuse major Rudolf Jeeser, kes on Iraagi nooremohvitseride kursuse mentor. Tema asendaja alustab teenistust sügisel.
Rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus teenib Iraagis 34-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-11 ja kolm staabiohvitseri rahvusvahelise korpuse (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) staabis.