Uudised
-
Kaitsevägi sai Rootsilt 200 voodikohaga välihospidaliReedel, 3. juunil kell 11 tutvustab kaitsevägi Jägala sõjaväelinnakus Rootsi Kuningriigilt projekti Baltmed raames saadud suurt välihospidali.
“Eesti kaitseväe meditsiiniteenistus on saanud viimase viie aasta jooksul Rootsi Kuningriigilt olulise osa oma sõjaaja varustusest, mis on märgatavalt tõstnud meditsiiniteenistuse võimekust,” ütles kaitseväe meditsiiniteenistuse ülem, kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas.
Major Remmelgase sõnul ootavad NATO ja Euroopa Liit üha enam ka meditsiinilist panustamist kriisipiirkondadesse ning sõjalistesse operatsioonidesse.
Projekti Baltmed lõpetamisel Jägalas osalevad kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Rootsi Kuningriigi suursaadik Eestis Dag Hartelius.
Baltmed on 2000. aastal alanud ja viis aastat kestnud Rootsi ning kolme Balti riigi vaheline projekt, mille raames kinkis Rootsi Balti riikide kaitsevägedele meditsiinivarustust. Projekti raames on rootslased erinevatel kursustel koolitanud kaitseväe instruktoreid varustust kasutama. Väljaõpetatud Eesti instruktorid hakkavad koolitama kaitseväe meedikuid ning reservväelasi.
Lisaks on kaitseväe meedikud projekti raames osalenud ka staabiohvitseride kursustel, kus õpetati meditsiiniressursside planeerimist ja sõjaolukorras juhtimist.
Rootsi Kuningriigi poolt on projekti Baltmed koordineerinud kolonelleitnant Jan Hage.
2001 – 2003 aastal saabus Eestisse peamiselt kompanii ja pataljoni meditsiinipunktide varustus. Möödunud aastal saabus Eestisse brigaadi taseme meditsiinikompanii varustus, mida kasutati samal aastal õppusel Kevadtorm 2004.
Sellel aastal sai Eesti kaitsevägi rootslastelt välihospidali varustuse. Kingitud välihospidal on iseseisev meditsiiniüksus, mis saab ise kõigi talle püstitatud ülesannetega hakkama, ta on autonoomne nii vee, kütte kui ka elektrivarustuse poolest. Rootsis tagab välihospidali tööd enam kui 400 inimest, hospidal mahutab 200 patsienti ning võimaldab ööpäevas teha ligi 55 operatsiooni. Eesti võtab hospidali tulevikus kasutusele vähendatud mahus, samas säilivad kõik funktsioonid.
Välihospidali komplekti kuuluvad telgid, haiglavoodid, transpordivahendid, söökla, dušid, elektrigeneraatorid, vee puhastus- ja soojendusseadmed. Lisaks elementaarsele haigla varustusele andis Rootsi välihospidaliga kaasa ka röntgeni- ja hingamisaparaadi. Kogu välihospidal mahub 27 veoautole.
Analoogsed välihospidalid on kasutusel Rootsi kaitseväes. -
Vahetus kaitseväe siseaudiitor
Kaitseväe siseaudiitorina ning Kaitsejõudude Peastaabi siseauditi osakonna ülema kohusetäitjana alustas alates 25. maist teenistust Siiri Eerma.
Siseauditi osakond ja siseaudiitor tegelevad kaitseväe siseauditite teostamisega ja siseauditite koordineerimisega kaitsejõududes. Auditi käigus kontrollitakse finantsjuhtimise, finantsarvestuse ja ressursside kasutamise efektiivsust ning vastavust õigusaktidele, samuti põhitegevuse tulemuslikkust.
Kaitseväe siseaudiitor Siiri Eerma peab oluliseks eelkäija poolt alustatud järelvalvesüsteemi käivitamist. Eerma sõnul on auditeerimine oluliseks osaks kaitseväe tegevuse ning ressursside kasutamise läbipaistvamaks muutmisel ning toimivate järelvalvesüsteemide välja töötamisel. Märksõnadeks oma töös peab Eerma vastutuse ja karistuse mõistete rakendamist, kinnitatud eelarvetest kinnipidamist, ressursside efektiivset ja sihipärast kasutamist ning laoarvestuse kaasajastamist. Oluliseks osaks saab olema finantsauditite kõrval ka tulemusauditite läbiviimisel.
Kaitsejõudude Peastaabi siseauditi osakonna ülem Siiri Eerma on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli, kaitstes magistritööd teemal “Soovitused Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi koostöö täiustamiseks läbi funktsioonide jaotuse” ning töötas eelnevalt Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonnas. Enne kaitseväe teenistusse asumist on Eerma töötanud politseis ning Riigikontrollis.
Eelmine kaitseväe siseaudiitor Urmas Peterson asus tööle rahandusministeeriumisse.
-
Pioneerid said lipuVabariigi President Arnold Rüütel andis täna Tapa Väljaõppekeskuses Pioneeripataljonile üle lipu.
Vabariigi President tõi oma kõnes esile pataljoni rolli pioneeride oskuste ja väljaõppe arendamisel. "Me vajame seda nii oma esmase kaitsevõime tagamiseks sõjaaja üksuste ettevalmistamisel kui ka liitlaskohustuste täitmiseks, mis tähendab muuhulgas missiooniüksuste väljaõpet ja osalemist ühisoperatsioonidel," rõhutas president Rüütel.
Riigipea nentis, et Eesti on juba rohkem kui aasta täitnud NATO täisliikme kohustusi ning meie üksused on selle aja jooksul osalenud mitmel missioonil. "Afganistanis on silmapaistev roll olnud meie demineerimismeeskonnal, kelle tänuväärne töö sõjast räsitud maa puhastamisel miinidest on leidnud tunnustust meie partnerite seas. Nad on auga täitnud oma ohtlikku ülesannet ning me võime nende töö üle uhked olla," lausus Vabariigi President.
President Rüütel tänas väeosa lipu üleandmisel kõiki neid inimesi ja asutusi, kes nii Eestis kui ka Kanadas selle heaks oma annetuse tegid ning soovis Pioneeripataljonile jõudu Eesti riigi kaitsmisel.
Lipu annetamist toetasid Pioneeripataljoni viimase ülema kolonel Johann-Bernhard Haljaste tütar Helene Rammo ja poeg Voldemar Haljaste, kolonel Tõnis Nõmmik, erukolonelleitnant Robert-Eduard Telliskivi, kolonelleitnant Ülo Tamre, leitnant Ülo Isberg, Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas ja Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas.
Naela lõid lipuvardasse Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, kaitseminister Jaak Jõerüüt, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, kaitseväe vanemkaplan major Taavi Laanepere, lipu annetaja Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas esimees leitnant Ülo Isberg, maaväe ülema kohusetäitja major Meelis Kiili, pioneeriinspektor kapten Allan Parv, Tapa Väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi, Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm, Kadrina vallavanem Ain Suurkaev, Pioneeripataljoni ülem leitnant Margus Neudorf, pioneerikooli instruktor veebel Raivo Kuusk ja pioneerikompanii aspirant Olev-Ott Kell.
Lipp on kahepoolne, ühel küljel on tumerohelisel taustal kujutatud kindlust ning tammelehtedega ümbritsetud mõõga ja kilbiga lõvi. Samuti on lipule märgitud väeosa asutamise kuupäev. Väeosa embleem sümboliseerib kindlameelsust, tahet kaitsta oma riiki ning ühtekuuluvustunnet. Lipu teisel küljel on Eesti Vabariigi trikoloori keskel riigivapp ja kiri “Eesti kodu kaitseks”.
Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu kuuluv Pioneeripataljon on ainus omataoline Eestis. Pioneeripataljoni ülesanneteks on liikuvuse tagamine, tõkestamine ja kindlustamine. Samuti tegeleb Pioneeripataljon keemiakaitsega ning valmistab ette Afganistanis NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil osalevaid demineerimismeeskondi.
Pioneeripataljoni alguseks loetakse 15. detsembrit 1917, kui Eesti diviisi ülema käsul formeeriti Tallinnas sapööri- ja sideallüksustest koosnev Eesti insenerirood. Pärast Eesti taasiseseisvumist loodi 2002. aastal Suurtükiväegrupi koosseisu Pioneerikool. Möödunud aasta alguses loodi Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu Pioneeripataljon.
Ühtlasi avas riigipea Tapa väljaõppekeskuse uue staabihoone ja õppehoone. Hooned ehitas riigihankekonkursi võitnud AS Eesti Ehitus. Õppehoones on kuus õppeklassi, arvutiklass, instruktorite kabinetid, raamatukogu, saun ja auditoorium. Staabihoones asuvad väljaõppekeskuse staabi, väeosade staapide ning keskpolügooni juhtkonna ruumid.
Lähemal ajal ehitatakse väljaõppekeskusesse veel ajateenijatele mõeldud internetipunktiga sõdurikodu, kinnipidamiskohtadega pääsla ning tehnikapark. Sellel suvel pannakse nurgakivi Tapa Väljaõppekeskuse kabelile.
Lahingutoetusüksuseid ettevalmistav Tapa Väljaõppekeskus koondab enda alla Suurtükiväegruppi, Õhutõrjedivisjoni, Pioneeripataljoni, Kaitsejõudude Keskpolügooni ja Tagalakeskust. -
Viru pataljon saab mõõgaHomme, 1. juunil kell 10 algaval pidulikul rivistusel antakse Viru Üksik-jalaväepataljonile üle väeosa mõõk.
Mõõga on sepistanud kaitseväe peainspektor kolonelleitnant Einar Laigna, kes saabub isiklikult mõõka üle andma.
Viru Üksik-jalaväepataljoni ülema major Neeme Kaarna sõnul hakatakse mõõka kasutama koos väeosa lipuga pidulikel sündmustel. “Võtame sellega vastu sõdurivannet ja lööme õppureid allohvitserideks,” ütles ta.
Kingitav mõõk on koopia 12.-13. sajandi Euroopa rüütlimõõgast. Selle tera on legeeritud terasest, käepide on palisandrist ja mustast tammepuust.
Mõõga ühele küljele on graveeritud “4. JVR”, mis tähistab Viru pataljoni ajaloolist eelkäijat 4. jalaväerügementi. 1917. aastal loodud rügement paiknes pärast ümberformeerimist Jõhvis nüüdse Viru ÜJP asukohas. Viru pataljoni peetakse neljanda rügemendi traditsioonide pärijaks ja seda tähistab ka mõõga teisele küljele kirjutatud “VP” – Viru pataljon.
Mõõga üleandmistseremoonia on ühtlasi Viru pataljoni ajateenijate lõpurivistus. Eeskujulikud sõdurid arvatakse juba samal päeval reservi.
Jõhvis asuv Viru Üksik-jalaväepataljon on maaväe väljaõppekeskus, mille põhiülesandeks on ajateenijate baasil jalaväe- ja tankitõrjeüksuste väljaõpe ja ettevalmistamine.
Väeosa sümboolika hulka kuulub ümmargune käiseembleem, millel on number neli ja kiri “VIRU”, ning väeosa lipp, kus on kujutatud kotkast hoidmas kilpi koos Narva kindluse kujutisega. -
Pioneeripataljon saab lipuTeisipäeval, 31. mail annab Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel Tapa Väljaõppekeskuses Pioneeripataljonile üle väeosa lipu ning avab uue staabihoone ja õppehoone.
Kell 9 algaval Pioneeripataljoni rivistusel osaleb kaitseminister Jaak Jõerüüt, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, lipu õnnistab kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Lipu annetamist toetasid Pioneeripataljoni viimase ülema kolonel Johann-Bernhard Haljaste tütar Helene Rammo ja poeg Voldemar Haljaste, erukolonel Robert Telliskivi, Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas, Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas, erukolonelleitnant Ülo Tamre ja kolonel Tõnis Nõmmik.
Lipp on kahepoolne, ühel küljel on tumerohelisel taustal kujutatud kindlust ning tammelehtedega ümbritsetud mõõga ja kilbiga lõvi. Samuti on lipule märgitud väeosa asutamise kuupäev. Väeosa embleem sümboliseerib kindlameelsust, tahet kaitsta oma riiki ning ühtekuuluvustunnet. Lipu teisel küljel on Eesti Vabariigi trikoloori keskel riigivapp ja kiri “Eesti kodu kaitseks”.
Kell 10 avatakse Tapa Väljaõppekeskuses uus staabihoone ja õppehoone. Hooned ehitas riigihankekonkursi võitnud AS Eesti Ehitus. Õppehoones on kuus õppeklassi, arvutiklass, instruktorite kabinetid, raamatukogu, saun ja auditoorium. Staabihoones asuvad väljaõppekeskuse staabi, väeosade staapide ning keskpolügooni juhtkonna ruumid.
Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu kuuluv Pioneeripataljon on ainus omataoline Eestis. Pioneeripataljoni ülesanneteks on liikuvuse tagamine, tõkestamine ja kindlustamine. Samuti tegeleb Pioneeripataljon keemiakaitsega ning valmistab ette Afganistanis NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil osalevaid demineerimismeeskondi.
Pioneeripataljoni alguseks loetakse 15. detsembrit 1917, kui Eesti diviisi ülema käsul formeeriti Tallinnas sapööri- ja sideallüksustest koosnev Eesti insenerirood. Pärast Eesti taasiseseisvumist loodi 2002. aastal Suurtükiväegrupi koosseisu Pioneerikool. Möödunud aasta alguses loodi Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu Pioneeripataljon. -
Tallinna külastab Briti kuningliku mereväe fregatt28. – 31. maini külastab Tallinna Suurbritannia kuningliku mereväe fregatt Sutherland.
Pühapäeval asetavad Briti mereväelased Rahumäe kalmistul Linda Soomre hauale pärja ja peavad auvahtkonnaga mälestusteenistuse. Tänu Linda Soomrele ei maetud Tallinna Sõjaväekalmistul Nõukogude okupatsiooni ajal Vabadussõjas langenud Briti mere- ja õhuväelaste haudadele. Samuti oli Soomre pärast Eesti taasiseseisvumist Briti sõjameeste hauatähiste taastamise initsiaator.
Esmaspäeval teeb laeva komandör kaptenleitnant Phil Haslam etiketikohased viisakusvisiidid Tallinna linnapea Tõnis Paltsile, Tallinna garnisoni ülem major Meelis Kiilile ja mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Ahti Piirimägile.
Samal päeval tutvuvad laevaga koolilapsed ning laeva meeskonnal on kavas jalgpallimatš Eesti mereväelastega.
1996. aastal ehitatud laev on 133 m pikk, 16 m lai ja veeväljasurve 4,900 tonni. Laeva maksimumkiiruseks on 26 sõlme. Allveelaevade avastamiseks on fregatil sonar, lisaks on laeval erinevad radarid ja helikopteritekk. Laeva relvastuses on torpeedod, raketid ning 114-mm kahur.
Briti fregatt Sutherland on Eestit külastanud juba 1998. aastal.
Eestist suundub laev Läänemere lõunaosas Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Taani ja Saksamaa vetes korraldatavale mitmerahvuselisele mereväeõppusele Baltops 2005. -
Lõpeb suurõppus Kevadtorm 2005
Reedel lõpevad Võru- ja Valgamaal nädal aega kestnud kaitseväe suurõppuse Kevadtorm 2005 lahinguoperatsioonid vasturünnaku läbimängimisega. Pärast lõunat sõidavad 300 sõdurit metsa istutama Viljandi- ja Võrumaa metskondadesse.
-
Peaminister Kevadtormil: peame jätkuvalt arendama iseseisvat kaitsevõimet
Täna, 24. mail Võrumaal suurõppust Kevadtorm külastanud peaminister Andrus Ansipi sõnul ei saa Eesti loota vaid NATO kaitsele, sest meie ju olemegi NATO.
-
Kaitseväe üksused alustavad suurõppuse operatsioone
Esmaspäeval, 23. mail kell 12 algab Võrumaal suurõppuse Kevadtorm lahingutegevus viivitusoperatsioonidega Võru linnast läänes.
-
Abja-Paluojas avati suurõppus Kevadtorm 2005
Täna, 20. mail, avas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Abja Gümnaasiumi staadionil toimunud rivistusel kaitsejõudude suurõppuse Kevadtorm 2005. Kolmandat korda toimuvatel õppustel, mis tänavu toimuvad Viljandi-, Valga- ja Võrumaal, osaleb kokku 3000 kaitseväelast, s.h. 1500 ajateenijat.