Uudised
-
Eesti lähetab Afganistani perroonimeeskonnaNeljapäeva keskpäeval sõidavad kolm õhuväe allohvitseri Afganistani, et asuda NATO jõudude koosseisus teenistusse Kabuli Rahvusvahelisel Lennuväljal.
Allohvitserid asuvad teenima eri riikide kaitseväelastest koosneva kümneliikmelise perroonimeeskonna koosseisus, mille ülesandeks on saabuvate lennukite tehniline teenindamine.
Kabuli Rahvusvahelisel Lennuväljal teenib juba üks õhuväe meteoroloog ning üks perroonimeeskonna liige. Lisaks õhuväelastele teenivad NATO juhitaval rahutagamisoperatsioonil rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus kaks staabiohvitseri ning 14-liikmeline demineerimismeeskond.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO rahutagamisoperatsioonil alates 2003. aasta märtsist.
Oma 12. jaanuari otsusega pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist NATO operatsioonil Afganistanis 2006. aasta septembrini. Riigikogu otsusega on missiooniüksuste suuruseks kuni 25 kaitseväelast. -
Kaitseväelased osalevad NATO Kiirreageerimis- jõudude staabiõppuselKaheksa kaitseväe ohvitseri ja allohvitseri osaleb 18. maist 2. juunini Hispaanias NATO selle aasta suurimal kriisireguleerimisõppusel Allied Action 2005.
Õppuse eesmärgiks on harjutada NATO Kiirreageerimisjõudude (NRF) tegevuse aktiveerimist ja saatmist operatsioonipiirkonda. Õppus keskendub maa-, mere- ja õhuvägede kiirele üheaegsele mobiliseerimisele ja koostööle NATO kiirreageerimisjõududes.
Allied Action 2005 on NATO selle aasta suurim staabiõppus ega sisalda lahinguüksuste osalust.
Eesti ohvitserid ja allohvitserid osalevad operatiiv-, luure ja teavitusüksuste koosseisus. Õppusel osaleb üle 3400 kaitseväelase 23-st NATO ja 11-st partnerriigist. Eesti kaitseväelased osalevad Allied Actionil viiendat korda.
Õppust juhib NATO Lissaboni staap, mis asub USA mereväe laeval Mount Whitney, õppuse väeliikide komponentide staabid asuvad Itaalia lennukikandjal Garibaldi, Zaragozas Hispaanias ning Korsikal, Prantsusmaal.
Allied Action 2005 on oluline samm NATO kiirreageerimisjõudude kontseptsiooni arendamisel. Õppuse ülesandeks on tagada eri väeliikide kiire ja koordineeritud koostöö võimalike kriiside korral. Õppuse stsenaarium keskendub 21. sajandi kriisidele, võitlusele terrorismi ja asümmeetriliste ohtudega ning etniliste konfliktide reguleerimisele.
NATO kiirreageerimisjõud (NRF) on 2003. aastal loodud NATO väekoondis, mille ülesandeks on paindlikult ja kiirelt osaleda kriisireguleerimisoperatsioonidel kogu maailmas. Kiirreageerimisjõud koondavad endas maa-, õhu- ja mereväeüksusi ühtse juhtimise all. NRF-i planeeritud suurus on 21 000 kaitseväelast. NRF-i täisvalmidus on planeeritud saavutada 2006. aastaks. Eestist kuulub praegu ainsa Eesti üksusena kiirreageerimisjõudude koosseisu mereväe staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka. -
Tapa Väljaõppekeskuses avati ettevõtjate toetusel arvutiklassTapa Väljaõppekeskuse uues õppehoones Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse poolt sisustatud ja täna avatud arvutiklass annab kaitseväelastele paremad võimalused väljaõppeks.
“Kaitseväelaste õpe on saamas avatud arvutiklasside toel uut kvaliteeti, esimene avatud arvutiklass on juba kasutusel kaitseväelaste taktika väljaõppes, samuti on see leidnud kindla koha reservohvitseride väljaõppes,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts arvutiklassi avamisel.
Kaitseväe juhataja sõnul on rahalisest küljest olulisem vaimne külg, inimeste tahe riigikaitses osaleda on väärtus omaette.
Arvutiklassi avamisel osalenud kaitseminister Jaak Jõerüüdi sõnul on mõtteviis pakkuda moodsat ja uut, ainuõige.
“Antud projekt seob Eesti ühiskonna- ja äriliidrid kaitseväe ning selle ülesannetega,” ütles arvutiklasside idee eestvedaja Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.
Tapa Väljaõppekeskuse ülema kolonel Urmas Roosimägi sõnul leiab vastavatud arvutiklass kindla koha nii ajateenijate kui kaadrikaitseväelaste väljaõppes.
Avatud arvutiklass on 21 kohaga terminalilahendusega kaasaegne õpikeskkond. Klassi
lisavarustusse kuuluvad printer, skanner ja projektor. Arvutid on varustatud tarkvaraga, mis annab võimalused esmaseks tekstitöötluse, tabelarvutuse, e-posti ja internetikasutuse õppeks. Väljatöötatud õppekava esmaseks eesmärgiks on anda kaitseväelastele teadmisi, mida on võimalik kasutada nii kaitseväes kui tsiviilelus.
Tapa Väljaõppekeskuse arvutiklassi sisustamist toetasid annetustega AS EE Grupp, AS Silberauto ja As Eesti Raudtee ning selle avamisele aitasid kaasa BCS, IBM, SmartLink, Microsoft ja Thulema.
Järgmine Riigikaitse Edendamise SA poolt sisustatav arvutiklass on plaanis avada 2005. aasta neljandas kvartalis, kokku sisustatakse kuus arvutiklassi. Esimene arvutiklass avati möödunud aasta detsembris Kaitseväe Võru Lahingukoolis.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus on asutatud Eesti Vabariigi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2004 aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine.
2003. aastal loodud lahingutoetusüksuseid ettevalmistav Tapa Väljaõppekeskus koondab enda alla Suurtükiväegruppi, Õhutõrjedivisjoni, Pioneeripataljoni, Kaitsejõudude Keskpolügooni ja Tagalakeskust. -
Scoutspataljon võttis kasutusele soomukid PasiTäna andis Kaitseväe Logistikakeskuse ülem major Paul Vaha Männiku tankodroomil Scoutspataljoni ülemale kolonelleitnant Indrek Sirelile pidulikult üle esimese soomuki Pasi XA-180 EST võtmed.
“Uute soomukite saamine ja kasutuselevõtt on oluline etapp pataljoni arengus,” ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Sirel Soome armeelt ostetud soomuki võtmeid vastu võttes. “Anname endast parima, et ära õppida ja omandada kõik soomukite omadused, et neid efektiivselt kasutada.”
Kolonelleitnant Sireli sõnul aitavad soomukid Pasi täita Scoutspataljonile püstitatud ülesandeid.
Scoutspataljoni kaitseväelased demonstreerisid soomuki sõiduomadusi ja tehnilist võimekust, lisaks testiti soomukiga veekogu läbimist.
Soomustransportöörid Pasi XA-180 EST vahetavad välja seni Scoutspataljoni kasutuses olnud soomukid BTR-80. Sellel aastal jõuavad Eestisse 30 jalaväe- ja 4 meditsiinisoomukit.
Esimesed neli Scoutspataljonile üle antud soomukit Pasi osalevad sellel ja järgmisel nädalal Lõuna-Eestis korraldataval kaitseväe suurõppusel Kevadtorm 2005, kus Scoutspataljon mängib õppusel treenitavatele üksustele vastast.
Fotod soomustransportööride üleandmisest ja esitlusest asuvad aadressil: -
Tapa Väljaõppekeskuses avatakse ettevõtjate toetusel arvutiklassKolmapäeval, 18. mail kell 11.00 avatakse Tapa Väljaõppekeskuses teine kuuest arvutiklassist, mis sisustatakse Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse poolt.
Avamisel osalevad kaitseminister Jaak Jõerüüt, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman.
Avatav arvutiklass on 21 kohaga terminalilahendusega kaasaegne õpikeskkond. Klassi lisavarustusse kuuluvad printer, skanner ja projektor. Arvutid on varustatud tarkvaraga, mis annab võimalused esmaseks tekstitöötluse, tabelarvutuse, e-posti ja internetikasutuse õppeks. Väljatöötatud õppekava esmaseks eesmärgiks on anda kaitseväelastele teadmisi, mida on võimalik kasutada nii kaitseväes kui tsiviilelus.
Arvutiklasside idee eestvedaja Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani sõnul on arvutiklassi rajamine sujunud igati ladusalt. Koostöö kaitseväe ning ettevõtjate vahel on tulemuslik, kuna mõlemad osapooled näevad infotehnoloogia suuri kasutusvõimalusi tulevikus. Esimene arvutiklass avati möödunud aasta detsembris Kaitseväe Võru Lahingukoolis.
Tapa Väljaõppekeskuse arvutiklassi sisustamist toetasid annetustega AS EE Grupp, AS Silberauto ja As Eesti Raudtee ning selle avamisele aitasid kaasa BCS, IBM, SmartLink, Microsoft ja Thulema.
Järgmine Riigikaitse Edendamise SA poolt sisustatav arvutiklass on plaanis avada 2005 aasta neljandas kvartalis.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus on asutatud Eesti Vabariigi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2004 aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine.
2003. aastal loodud lahingutoetusüksuseid ettevalmistav Tapa Väljaõppekeskus koondab enda alla Suurtükiväegruppi, Õhutõrjedivisjoni, Pioneeripataljoni, Kaitsejõudude Keskpolügooni ja Tagalakeskust. -
Kaitseväe sportlased said autasuÜlemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu Peaassamblee ja Kongeressi käigus
Küprosel autasustati kahte Eesti Kaitseväe ohvitseri panuse eest
ülemaailmse sõjaväespordi arengusse.
Kapten Heino Märks pälvis
kõrgeima autasu "Grand Officer" üheksa-aastase osalemise eest nimetatud
organisatsiooni töös ja mitmete sõjaväespordiürituste korraldamise
eest. Nooremleitnant Herko Sepp pälvis medali "Knight" panuse eest
ülemaailmse sõjaväespordi arengusse.
-
Lahingukooli õppurid annavad oma panuse Võru linna heakorraleTäna, 13. mail kell 8 kuni 15 osalevad 38 Kaitseväe Võru Lahingukooli seersantõppurit heakorrastustöödel. Kursuslased on jaotatud kahte gruppi, üks grupp töötab Võru bussijaama ja Koreli oja vahelisel alal ning teine grupp Nursipalu alal.
Vihma trotsides puhastatakse Koreli oja äärt võsast, et linnakodanikel oleks hea oja ääres jalutada. Nursipalu alal koristatakse talvel kasutatud harjutusvälju.
Vanemallohvitseride baaskursuse seersantõppurid alustasid õpinguid 2004. aasta septembris. Selle aasta sügisel kursuse lõpetades saavad nad kutsekeskhariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja neile omistatakse nooremveebli sõjaväeline auaste.
Kursusel korraldatakse üldhariduslike ainete õpetamist koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega. Erialaõppe ja sõjalise väljaõppe läbiviimiseks vanemallohvitseride baaskursusel kaasatakse lisaks Lahingukooli koolitajatele ka ohvitsere ja allohvitsere teistest väeosadest ja kaitseväe asutustest.
Kursuse kestus koos eksamiperioodi ja praktikaga on 52 nädalat.
-
ESTPLA-10 tabas järjekordselt kahtlusaluseidMöödunud nädalal leidis kergejalaväerühm ESTPLA-10 Lääne-Bagdadis järjekordse relvapeidiku ja arreteeris kaks kahtlusalust, suunates nad edasisele uurimisele.
“Taolised operatsioonid ja patrullid on osa meie igapäevasest tegevusest koostöös USA armee üksustega, nii et me ise võtame igat relvaleidu kui tavalist tööd,” ütles rühmaülem kapten Andrus Merilo.
Bagdadi lähistel teeniv 32-meheline rühm teostas möödunud kuu jooksul 21 patrulli, nende hulgas 14 ööpäevapikkust patrulli. Lisaks osales rühm viiel operatsioonil ning pidas kinni viis isikut, keda kahtlustatakse koalitsioonivastaste rünnakute organiseerimises.
Operatsioonide käigus leidsid Eesti kaitseväelased mitmest avastatud peidikust kuulipildujaid, automaate, käsigranaate, tankitõrjegranaate, suurtükimürske, miinipilduja miine, padruneid ja improviseeritud lõhkekeha valmistamiseks kasutatavaid vahendeid.
ESTPLA-10 teenib USA jalaväepataljoni (1-41 INF) koosseisus , mille kõrgem üksus on 3. jalaväediviis vastutusalaga Iraagi pealinn Bagdad ja selle lähiümbrus.
Eesti rühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased teevad operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide maaväe ja Iraagi julgeolekujõudude üksustega eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja pidada kinni tagaotsitavaid isikuid.
Lisaks ESTPLA-10 võitlejatele teenivad kolm Eesti staabiohvitseri Bagdadis Rahvusvahelise Korpuse staabis ja üks Eesti ohvitser Bagdadi rahvusvahelises tsoonis NATO treeningmissioonil.
ESTPLA-10 lõpetab oma teenistuse missioonil “Iraagi Vabadus” juunikuus, mil neid vahetab välja järgmine kergejalaväerühm ESTPLA-11.
Riigikogu pikendas Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni selle aasta lõpuni. -
NATO mereväekomponendi ülem kiitis Admiral Pitka võimekusiHollandis Den Helderi sõjasadamas viibivat Eesti Mereväe laeva Admiral Pitka külastas täna Suurbritannias Northwoodis asuva Ühendatud Mereväekomponendi ülem (Commander Allied Maritime Command Northwood) admiral Sir Jonathon Band.
Ühendatud Mereväekomponendile alluvad muuhulgas kaks mereväeeskaadrit sh. miinitõrjeeskaader, mille staabilaev Admiral Pitka nüüdsest on.
Admiral Band kohtus Admiral Pitka pardal eskaadri ülema kaptenleitnant Nico Vasseuri ja laeva komandör vanemleitnant Jüri Saskaga. Mereväekomponendi ülem arutas kaptenleitnant Vasseuriga eskaadri ees seisvaid plaane ja tutvus komandör vanemleitnant Saska eestvedamisel laeva ning selle pardal oleva staabi töö- ja olmetingimustega.
Mereväekomponendi ülem jäi nähtuga rahule ja märkis, et laeval on teiste staabilaevadega võrreldes mitmeid eeliseid, kuna ta on algselt ehitatud Põhja-Atlandi ja Gröönimaa vete jaoks ning on pikaaegse autonoomsusega, mis tähendab, et ta on suuteline merel viibima keskmisest pikema perioodi.
Mereväekomponendi ülem admiral Sir Jonathon Bandi visiidi lõpetas eskaadri komandöri poolt antud lõuna.
-
NATO Sõjaline Komitee arutas operatsioone ja koostöödSellel nädalal Brüsselis kogunenud NATO Sõjaline Komitee arutas istungil käimasolevaid operatsioone ja koostööd partneritega.
26 liikmesriigi kaitsevägede juhatajatest koosneva NATO Sõjaline Komitee istungi kohtumistel anti ülevaade NATO käimasolevatest operatsioonidest Afganistanis, Kosovos ja Iraagis.
Eesti avaldas kohtumisel toetust Afganistani operatsiooni laienemisse provintsidesse, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis kolleegidele ülevaate Eesti panustamisest Afganistani operatsiooni.
Kohtumisel tõdeti, et tuleb tõhustada kahe Afganistanis käimasoleva operatsiooni koostööd ja koordineerimist. Afganistanis tegutsevad NATO juhitavad rahutagamisjõud ISAF ning Ameerika Ühendriikide poolt juhitav koalitsioon operatsioonil Kestev Vabadus.
Lähiajal muutub intensiivsemaks koostöö NATO ja Ukraina ning Vahemere Dialoogi riikide vahel. NATO rõhutas partnerriikide tähtsust erinevatel operatsioonidel.
Samuti arutati istungil NATO kiirreageerimisjõudude väljaõppega seonduvaid küsimusi.
Istungil olid erinevad kohtumisformaadid: NATO Sõjaline Komitee, Euro-Atlandi partnerluse komitee, NATO-Ukraina, NATO-Venemaa ja NATO-Vahemere Dialoog.
Kõikidel kohtumisformaatidel on kaks korda aastas kohtumine kaitsevägede juhatajate tasandil. Muul ajal korraldatakse regulaarselt alalised kohtumised sõjaliste esindajate tasandil.