Uudised
-
Sadakond Pärnu pataljoni kaitseväelast likvideeris tormikahjustusi9. jaanuari tormi järgsetel pääste- ja koristustöödel osales ligi pool Jalaväe Väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljon isikkoosseisust. Pärnu inimestele olid abiks nii kaadrikaitseväelased kui ajateenijad.
Kaadrikaitseväelased võtsid veokite ja maastikuautodega osa päästetöödest. Koostöös teiste päästjatega evakueeriti üleujutatud piirkondades veevangi jäänud inimesi.
Päästetöödel tegutsenud meeskondadele valmistas väeosa sõdurisuppi ja teed, sooja toiduga varustati ka Tammsaare hooldekodu. Väligeneraatoritega toodeti elektrit Surju vallavalitsusele ning Surju ja Tammsaare hooldekodudele.
Pärnu pataljon pakkus peavarju Tallinnast lähetatud Tagalapataljoni, Üksik-vahipataljoni ja Scoutspataljoni sõduritele, kes veokite ja paatidega aitasid inimesi evakueerida.
Ajateenijad võtsid terve möödunud nädala jooksul aktiivselt osa tormi ja üleujutuse tekitatud kahjude likvideerimisest. Põhilisteks töödeks olid teede puhastamine langenud puudest, eakamate inimeste aedade korrastamine ja puude riita ladumine. Üleujutuse tõttu küttevarud kaotanud Pärnu linna ja Häädemeeste valla elanikele veeti veoautodega kuivi küttepuid.
Kolmapäevast reedeni oli kümnemeheline meeskond Kihnu saarel, kus tükeldati langenud puid, korrastati hoove ja parandati sadamatammi.
Sõdurid, kelle kodu oli kannatada saanud, lubati koristustööde ajaks koju.
-
Eesti sõdurid alustasid Kosovos helkurite jagamise kampaaniatKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis Kososvos Banja külas kuuele serbia ja albaania külavanemale üle esimesed 1000 helkurit.
Helkurid ja on mõeldud Mitrovica lähistel Eesti kerge luurekompanii BALTSQN-10 vastutusalas elavatele albaania ja serbia lastele. Kosovo teed ja tänavad on halvasti valgustatud ning märgistatud ning seepärast on hämaral ja pimedal ajal liikuvad jalakäijad, eriti lapsed, pidevas ohus. Seni ei kasuta Kosovo tsiviilelanikkond kõige odavamat pimeda aja liiklusohutuse tagajat helkurit. Helkurid võtsid vastu Runiki, Banja, Bajë, Citaki, Suva Grlo ja Syri Ganë külavanemad.
Kosovo albaanlasest vallavanem Marat Dauti tänas Eesti kaitseväe juhatajat kingituse eest, mis aitab kaitsta Kosovo laste elusid ning samuti stabiilsuse eest, mida tagab Banja külas pidevalt teenistuses olev üks Eesti luurekompanii rühmadest. Kosovo serblasest külavanem Dejan Tomasevic tänas Eesti sõdureid kingituse eest ning rahuliku ja turvalise elukeskkonna tagamise eest.
“Eesti sõdurid teevad kõik endast oleneva, et meie üksuste kontrolli all olevad piirkonnad oleksid rahulikud ja stabiilsed ning et Kosovo elanikud saaksid üles ehitada demokraatliku ning turvalise ühiskonna,” ütles viitseadmiral Kõuts Kosovos külavanematele.
Helkuril on KFORi embleem, Eesti rahvuslipp ja inglisekeelne tekst “Turvalisema tuleviku nimel,”
Lisaks helkuritele kinkisid Eesti sõdurid albaania ja serbia lastele ka kokku 560 Kalevi šokolaadibatooni “Mesikäpp”.
Viitseadmiral Kõuts inspekteeris visiidi käigus Kosovosse operatsioonil osalevate Eesti üksuste tegevust ja kohtus Eesti rahutagajatega.
Samuti kohtus kaitseväe juhataja visiidil NATO juhitud rahvusvahelise väekontingendi KFOR ülema kindralleitnant Yves De Kermaboni, Kirderegiooni Riikidevahelise Brigaadi ülema brigaadikindral Jacques Lechevallieri, Riikidevahelise Eriüksuse ülema kolonel Giuseppe Lanillottiga, ning Taani pataljoni ülema kolonel Tom Stoltenbergiga. Kaitseväe juhatajat saatsid visiidil Kaitsejõudude Peastaabi ja Rahuoperatsioonide Keskuse ohvitserid.
Eesti kaitsevägi osaleb Kosovos rahutagamisoperatsioonil kahe üksuse ja ühe staabiohvitseriga. 22-liikmeline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-11 teenib Prištinas Riikidevahelise Eriüksuse koosseisus. 99-liikmeline kerge luurekompanii BALTSQN-10 teenib alates möödunud aasta augustist Mitrovicas Kirderegiooni Riikidevahelise Brigaadi Taani pataljoni koosseisus. Kosovos paikneva NATO väekontingendi KFOR peakorteris teenib staabiohvitser major Aivar Toom, kes on ühtlasi ka Eesti kontingendi vanem Kosovos.
Rahvusvaheline väekontingent KFOR, mille ülesandeks on julgeoleku tagamine, tegutseb Kosovos alates 12. juunist 1999. KFOR koosneb peakorterist Prištinas, neljast riikidevahelisest brigaadist ning riikidevahelisest eriüksusest (MSU). KFORi on sõjaväelasi ja üksusi panustanud enam kui 30 riiki, lisaks 17-tuhandelisele NATO rahutagamiskontingendile peavad Kosovos korda 10 tuhat ÜRO ja kohalikku politseinikku.
Eesti osaleb operatsioonis alates 1999. aasta novembrist. Riigikogu pikendas 16. detsembril 2004. aasta otsusega Eesti osalemist NATO juhitud rahutagamisoperatsioonis Kosovos kuni 150 kaitseväelasega kuni 2005. aasta lõpuni.
-
Kaitseväe juhataja hindab Eesti sõdurite teenistust Kosovos kõrgeltKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tunnustas visiidil Kosovosse Rahuoperatsioonide Keskuse kaitseväelaste teenistust missiooniüksuste ettevalmistamisel ja välismissioonidel.
“Eesti uus kaitsevägi on ammutanud rahuoperatsioonidelt hindamatuid kogemusi,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ajakirjanikele. “Neid kogemusi on meil läinud tarvis uue kaitseväe ülesehitamiseks ja paindlikuks reformimiseks.”
Kososvos, Mitrovica lähedal rahu tagava Taani pataljoni ülem kolonel Tom Stoltenberg lausus ajakirjanikele, et ta hindab Eesti sõdureid väga, kuna on neid näinud harjutustel ja õppinud Eesiti sõdureid tundma igapäevases teenistuses.
“Kui siin meie vastutusalas Mitrovicas peaksid puhkema rahvarahutused, panen Eesti üksuse seisma kõige raskemasse kohta,” lubas kolonel Stoltenberg. “Mitte seepärast, et ma taanlasi ei usaldaks või Taani sõdurit säästaksin. Ma olen kindel, et külmaverelised ja hästi väljaõpetatud Eesti sõdurid ei astu sammugi tagasi enne, kui kapten Alo Valdna on selleks minult käsu saanud.”
Viitseadmiral Kõutsi sõnul on Eesti sõdur kõikjal, kus ta teenib, hinnatud kui hästi välja õpetatud, korralikult varustatud, kõrge moraaliga ja külmavereline sõdur. ”Nii hindavad Itaalia kolonel ja Taani kolonel ka kahe meie Kosovos teeniva üksuse sõdureid,” sõnas viitseadmiral Kõuts.
Kaitseväe juhataja autasustas Kosovos teenistuses silma paistnud kaitseväelasi teenetemärkide ja hinnaliste kingitustega. BALTSQN-10 ülem kapten Alo Valdna pälvis Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti ja BALTSQN-10 ülema abi leitnant Janek Lauri Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärgi.
Viitseadmiral Kõuts inspekteeris visiidi käigus Kosovosse NATO juhitaval operatsioonil osalevate Eesti üksuste tegevust ja kohtus Eesti rahutagajatega.
Samuti kohtus kaitseväe juhataja visiidil NATO juhitud rahvusvahelise väekontingendi KFOR ülema kindralleitnant Yves De Kermaboni, Kirderegiooni Riikidevahelise Brigaadi ülema brigaadikindral Jacques Lechevallieri, Riikidevahelise Eriüksuse ülema kolonel Giuseppe Lanillottiga, ning Taani pataljoni ülema kolonel Tom Stoltenbergiga. Kaitseväe juhatajat saatsid visiidil Kaitsejõudude Peastaabi ja Rahuoperatsioonide Keskuse ohvitserid.
Eesti kaitsevägi osaleb Kosovos rahutagamisoperatsioonil kahe üksuse ja ühe staabiohvitseriga. 22-liikmeline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-11 teenib Prištinas Riikidevahelise Eriüksuse koosseisus. 99-liikmeline kerge luurekompanii BALTSQN-10 teenib alates möödunud aasta augustist Mitrovicas Kirderegiooni Riikidevahelise Brigaadi Taani pataljoni koosseisus. Kosovos paikneva NATO väekontingendi KFOR peakorteris teenib staabiohvitser major Aivar Toom, kes on ühtlasi ka Eesti kontingendi vanem Kosovos.
Rahvusvaheline väekontingent KFOR, mille ülesandeks on julgeoleku tagamine, tegutseb Kosovos alates 12. juunist 1999. KFOR koosneb peakorterist Prištinas, neljast riikidevahelisest brigaadist ning riikidevahelisest eriüksusest (MSU). KFORi on sõjaväelasi ja üksusi panustanud enam kui 30 riiki, lisaks 17-tuhandelisele NATO rahutagamiskontingendile peavad Kosovos korda 10 tuhat ÜRO ja kohalikku politseinikku.
Eesti osaleb operatsioonis alates 1999. aasta novembrist. Riigikogu pikendas 16. detsembril 2004. aasta otsusega Eesti osalemist NATO juhitud rahutagamisoperatsioonis Kosovos kuni 150 kaitseväelasega kuni 2005. aasta lõpuni.
-
Briti asekaitseminister tutvus kaitseväegaEestis ametlikul visiidil viibiv Suurbritannia asekaitseminister Ivor Caplin külastas täna Kaitsejõudude Peastaapi ja tutvus Sidepataljoniga.
Kaitsejõudude Peastaabis kohtus Caplin Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Alar Lanemaniga ning sai staabiohvitseridelt ülevaate Eesti kaitsejõududest ning koostööst Suurbritannia relvajõududega.
Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant Leo Kunnas tutvustas Briti asekaitseministrile kaitseväe ülesehitust, andis ülevaate käimasolevatest välisoperatsioonidest ja tutvustas Eesti-Briti sõjalist koostööd.
Staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskuses Üksik-sidepataljon tutvus Caplin ajateenijate eluoluga, kaitseväe relvastuse ja sidevarustusega ning mobiilse juhtimispunktiga.
Briti asekaitseminister Ivor Caplin asetas pärja Tallinna Sõjaväekalmistul Vabadussõja käigus Eestis hukkunud Briti meremeeste haudadele.
Eesti ja Briti kaitsejõud teevad koostööd eelkõige haridusvallas. Eesti kaitseväelased on osalenud ja osalevad ka edaspidi erinevatel erialastel kursustel Suurbritannias, samuti saadab Suurbritannia instruktoreid Eestisse. Eriti oluline on olnud Briti jalaväeinstruktorite panus Eesti kaitseväe sõdurite, allohvitseride ja ohvitseride koolitamisel alates 1990ndatest aastatest.
Omavahelist koostööd arendavad ka Kaitseliit ja selle Briti vaste Territoriaalarmee (Territorial Army).
NB Fotod visiidist http://pildid.mil.ee
-
Pärnu pataljon jätkab üleujutuse kahjustuste likvideerimistJalaväe väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljon kaitseväelased osalevad ka nädalavahetusel tormi ja üleujutuse tagajärgede likvideerimisel.
Kaitseväelased on täna terve päeva olnud tegevuses linna erinevates tormi ja üleujutuse tõttu kahjustada saanud paikades.
Pataljon tootis väligeneraatoritega autonoomset elektrienergiat Surju ja Tammsaare hooldekodudele, hetkel varustatakse elektrienergiaga Surju vallavalitsust. Täna hommikul varustas pataljon Tammsaare hooldekodu sooja toiduga.
Pärnu pataljoni kaitseväelased veavad üleujutuse tõttu küttevarud kaotanud Häädemeeste valla elanikele veoautodega kuivi küttepuid.
Täna õhtul sõidab kümmekond kaitseväelast Kihnu saarele, et olla abiks kohalikele tormikahjustuste likvideerimisel. Plaanis on koristustööd, liikumisteede puhastamine ja eakamate elanike abistamine.
Kokku on tormikahjustuste likvideerimisega seotud sadakond Pärnu pataljoni kaitseväelast.
“Oleme siiani aidanud ja vajadusel abistame ka edaspidi Pärnu kandi inimesi,” ütles jalaväe väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljon ülem kapten Margus Rebane. -
Kaitseväe juhataja inspekteerib Eesti operatsiooniüksusi KosovosKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab kolmapäeval Kosovosse inspekteerima Eesti rahutagajaid.
Viitseadmiral Kõuts saab visiidi käigus ülevaate operatsioonil osalevate Eesti üksuste tegevusest, kohtub Eesti rahutagajatega ja kingib serbia ning albaania lastele helkureid ja Eesti maiustusi.
Samuti kohtub kaitseväe juhataja visiidil NATO juhitud rahvusvahelise väekontingendi KFOR ülema kindralleitnant Yves De Kermaboni, Kirderegiooni Riikidevahelise Brigaadi ülema brigaadikindral Jacques Lechevallieri ning Riikidevahelise Eriüksuse ülema kolonel Giuseppe Lanillottiga.
Kaitseväe juhatajat saadavad visiidil Kaitsejõudude Peastaabi ja Rahuoperatsioonide Keskuse ohvitserid.
Eesti kaitsevägi osaleb Kosovos rahutagamisoperatsioonil kahe üksuse ja ühe staabiohvitseriga. 22-liikmeline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-11 teenib Prištinas Riikidevahelise Eriüksuse koosseisus. 98-liikmeline kerge luurekompanii BALTSQN-10 teenib alates möödunud aasta augustist Mitrovicas Kirderegiooni Riikidevahelise Brigaadi Taani pataljoni koosseisus. Kosovos paikneva NATO väekontingendi KFOR peakorteris teenib staabiohvitser major Aivar Toom, kes on ühtlasi ka Eesti kontingendi vanem Kosovos.
Rahvusvaheline väekontingent KFOR, mille ülesandeks on julgeoleku tagamine, tegutseb Kosovos alates 12. juunist 1999. KFOR koosneb peakorterist Prištinas, neljast riikidevahelisest brigaadist ning riikidevahelisest eriüksusest. KFORi on sõjaväelasi ja üksusi panustanud enam kui 30 riiki, lisaks 17-tuhandelisele NATO rahutagamiskontingendile peavad Kosovos korda 10 tuhat ÜRO ja kohalikku politseinikku.
Eesti osaleb operatsioonis alates 1999. aasta novembrist. Vastavalt Riigikogu 16. detsembril 2004. aasta otsusega pikendati Eesti osalust NATO juhitud rahutagamisoperatsioonis Kosovos 150 kaitseväelasega kuni 2005. aasta lõpuni.
Viimati külastas kaitseväe juhtaja Kosovos operatsioonil viibivaid Eesti kaitseväelasi 2003 aasta juunis. -
Kokkuvõte kaitseväelaste osalusest päästetöödelPühapäeval Pärnusse päästetöödeks lähetatud kaitseväe üksused on täna lõunast lõpetanud oma tegevuse ja suunduvad tagasi väeosadesse.
Tapa Väljaõppekeskuse pioneerid osalesid täna ennelõunal Pärnus Raeküla linnaosas teede puhastamises tormi tõttu murdunud puudest.
Pühapäeval evakueerisid Tagalapataljoni, Üksik-vahipataljoni, Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ja Scoutspataljoni kaitseväelased veoautode ja paatidega üleujutatud piirkondadest inimesi.
Üksik-sidepataljoni kaitseväelased varustasid väligeneraatoritega Pärnu haiglat autonoomse elektrienergiaga.
Kokku osales inimeste evakueerimisel ja päästetöödel ligi 180 kaitseväelast väljaõppekeskustest Pärnu Üksik-jalaväepataljon, Üksik-vahipataljon, Üksik-sidepataljon ja Tapa Väljaõppekeskus, lisaks Scoutspataljonist ja Tagalapataljonist. -
Kaitseväe üksused osalevad Pärnus päästetöödelKaitseväe ja Kaitseliidu ükused osalevad üleujutatud Pärnu elanike abistamisel, evakueerimisel ja päästetöödel.
Pärnusse on saadetud Tagalapataljoni üheksa kaitseväelast, kes evakueerivad paatidega inimesi puhkeasutustest. Hiljuti lõpetati välisriikide kodanike evakueerimine sanatooriumist Tervis ja edasi suundutakse mereäärsetesse elamurajoonidesse.
Peatselt on kohale jõudmas Scoutspataljoni 44-liikmelise üksuse viimane meeskond, mis startis Paldiskist kella 13 paiku. Scoutspataljoni meeskonnad osutavad abi evakueerimisel ja päästetöödel. Kaitseväelastel on kaasas veoautod ja paadid.
Staabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon on Pärnusse saatnud kolm kaitseväelast väligeneraatoriga, tagamaks autonoomse energia. Kaitseväelased hakkavad elektrienergiaga varustama Pärnu haigla psühhoneuroloogia osakonda.
Tapa Väljaõppekeskusest on Pärnu poole startinud 34-liikmeline pioneeriüksus, mis alustab tegutsemist kohe pärast kohalejõudmist. Pioneeridel on kaasas sõudepaadid, mootorpaat, väligeneraator ja muu päästetöödeks vajalik varustus.
Lisaks kaitseväelastele on päästetöödega seotud ligi 100 kaitseliitlast.
Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste tegevust evakueerimisel ja päästetöödel koordineerib Kaitseliidu Pärnu Maleva pealik kapten Erik Reinhold. -
Eesti sõdurite abiga avastati Iraagis relvaladu2. jaanuaril osales Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-10 USA soomusüksuse koosseisus terroristide vastases operatsioonis 40 kilomeetrit Bagdadist edelas. Eesti sõdurite abiga arreteeriti kümmekond koalitsioonivastast võitlejat ja avastati relvaladu.
Oluliste vahejuhtumiteta möödunud operatsiooni käigus konfiskeeris üksus Kalašnikovi automaate, püstoleid, miinipilduja koos pea poolesaja miiniga, üle 50 000 padruni, öövaatlusseadme ja muud sõjatehnikat.
„Läbiotsimisoperatsioonil leidsime päris suure koguse relvastust, kogu au ei kuulu siiski ESTPLAle, sest tegemist oli ühisoperatsiooniga,“ ütles ESTPLA-10 ülem kapten Andrus Merilo. “Paari päeva pärast jätkame teenistust baasi valveülesannete täitmise ja patrullimisega.“
ESTPLA-10 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, kelle vastutusala alates detsembri viimastest päevadest asub Bagdadist umbes 50 kilomeetrit edelas. ESTPLA-10 on majutunud koos soomuspataljoniga baaslaagrisse Camp Dogwood.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja löögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub on soomusüksus.
ESTPLA-10 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega. Iraagis ees seisvate üldvalimiste eel on eriti tähtis tagada stabiilsus ja julgeolek, sealhulgas leida ebaseaduslikke relvi ja pidada kinni tagaotsitavaid isikuid.
Iraagis teenivate Eesti üksuste kontingendi vanem kapten Toomas Väli teenib Iraagi koalitsioonijõudude staabis. Kapten Neeme Brus teenib Iraagi koalitsioonivägede teavitusosakonnas.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. -
Kaitsevägi mälestas Vabadussõjas võidelnuidTäna hommikul mälestas kaitsevägi Tallinna Sõjaväekalmistul Vabadussõjas Eesti omariikluse eest võidelnuid.
Kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik pidas mälestustseremoonial palvuse.
Vabadussõjas langenute monumendile asetasid pärjad kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ning Eesti Sõjahaudade Hooldeliidu ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi esindajad.
Täna, 3. jaanuaril kell 10.30 möödus 85 aastat ajast, mil Vabadussõjas vaikisid relvad.