Uudised
-
Eestlased avastasid Iraagis viimaste aegade suurima relvapeidikuLõppeval nädalal avastas operatsioonil “Iraagi Vabadus” osalev Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-10 koos USA 1. ratsaväediviisi lahinguüksuste ja Iraagi julgeolekujõududega 40 kilomeetrit Bagdadist edelas asuva Latifija linna lähedal koalitsioonivastaste jõudude suurima relvapeidiku.
Leiti ja tehti kahjutuks ligi tuhat erineva kaliibriga suurtükimürsku, sadu granaate ja rakettide lõhkepäid, kastide kaupa erinevaid lõhkeaineid ja padruneid ning täies töökorras raketiseadmeid.
Viimaste aegade suurimat lahingumoona leidu iseloomustades ütles Eesti sõdurite pataljoni ülem kolonelleitnant John Ryan, et kahjutuks tehtud lõhkematerjalist saanuks valmistada sadu autopomme. “Sel moel oleme ära hoidnud hulga võimalikke terroriakte Bagdadis Iraagi valimiste ajal,” ütles Ryan.
Koalitsioonijõudude edukat operatsiooni käis kajastamas USA suurim telekanal FOX News. Teiste sõjaväelaste seas intervjueeris reporter Geraldo Riviera ka ESTPLA-10 ülemat kapten Andrus Merilod. 27. jaanuari FOX News uudistesaadetes näidati ka Eesti sõdureid.
Kommenteerides relvaleidu ütles ESTPLA-10 ülem kapten Merilo, et viimastel päevadel nähti koos ameeriklaste ja iraaklastega tõsist vaeva, et avastada ja kaevata lahti kaheksa peidikut. “Selle suure töö tulemusena on märkimisväärne kogus lahingumoona koalitsioonivastaste jõudude käest igaveseks kadunud,” ütles Merilo.
FOX Newsi vaatajaskond kogu maailmas on hinnanguliselt ligi 60 miljonit inimest päevas.
“Me nägime, et eestlased on tõsised partnerid Iraagi vabadust kindlustavas koalitsioonis,” ütles FOX News’i tippreporter Geraldo Riviera. ”Me näitame uhkusega oma vaatajatele kogu maailmas Ameerika ja Eesti sõdurite briljantset koostööd.”
ESTPLA-10 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala asub Bagdadist umbes 50 kilomeetrit edelas.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
ESTPLA-10 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega. -
Tulevased jaoülemad harjutavad Männikul kaitselahingut
Homme viiakse Männiku tankodroomil läbi Üksik-vahipataljoni nooremallohvitseride kursuse kaitselahingu kontrollharjutus, kus vastutegevuses osalevad Scoutspataljoni sõdurid soomukitel.
Harjutusel teostavad helitehnikaga lahinguimitatsiooni Üksik-sidepataljoni kaitseväelased. Samuti osaleb harjutusel õhuväe kopter R-44.
Harjutusest võtab osa 36 nooremallohvitserikursuse õppurit, sealhulgas kolm naiskaitseväelast.
12-nädalane nooremallohvitserikursus, mille jooksul Üksik-vahipataljonis õpetatakse välja linnalahingu kompanii jaoülemad, lõppeb märtsis.
-
Eesti sõdurid tagavad Iraagi pealinna julgeolekutSel nädalal osales operatsioonil “Iraagi vabadus” teeniv Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-10 koos Ameerika Ühendriikide soomusjalaväe üksusega operatsioonil koalitsioonivastaste jõudude vastu Eufrati jõe idakaldal Bagdadist kolmkümmend kilomeetrit edelas.
Eesti kaitseväelased arreteerisid ligi 14 tundi kestnud operatsiooni käigus mitmeid terrorirünnakute läbiviimises kahtlustatavaid isikuid, samuti avastasid kolm suuremat ja mitmeid väiksemaid peidikuid. Väiksematest peidikutest leiti käsitulirelvi ja sütikuid.
Kolmest suuremast peidikust leidsid Eesti kaitseväelased ligi 400 kilo pulbrilist lõhkeainet, 50 kilo trotüüli, 122mm suurtükimürske, 60mm miinipilduja miine, reaktiivgranaadiheitjaid RPG koos laskemoonaga, pisargaasigranaate, ligi neli tuhat erineva kaliibriga padrunit, miinipilduja ja snaiperrelvade sihikuid ja kaks lõhkeseadeldist isevalmistatud lõhkekehade plahvatamapanekuks. Väiksematest peidikutest leiti käsitulirelvi ja sütikuid.
USA maaväe eridemineerijad tegid kolmest peidikust leitud relvastuse ja lõhkekehad kahjutuks.
“Antud operatsioonil leitud peidikuid võib lugeda tõesti meie poiste suurimaks õnnestumiseks Iraagis oldud kolme nädala jooksul,” tõdes operatsioonil osalenud Eesti kontingendi vanem Iraagis kapten Toomas Väli. “Hävitati mitme autopommi jagu lõhkeainet, mis on ühe jalaväerühma jaoks vägagi oluline saavutus.”
ESTPLA-10 tegevusala Babüloonia provintsi põhjaosas peetakse Bagdadis tegutsevate terroristide peamiseks logistiliseks tugipunktiks. Leitud lõhkeainest saanuks valmistada mitmeid autopomme, mis on valimiste lähenedes terroristide üks peamisi vahendeid, et tappa ja hirmutada kaasmaalasi.
“Babüloonia provintsi põhjapiirkonna ohutuks tegemine on koalitsioonivägede üks olulisemaid ülesandeid, et tagada julgeolek 30. jaanuari üldvalimistel Bagdadis,” ütles kohtumisel USA ajakirjanikega USA 1. Ratsaväediviisi ülem kindralmajor Peter Chiarelli.
ESTPLA-10 teenib Ameerika Ühendriikide 1. Ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni (2-12CAV) alluvuses. Pataljoni vastutusala asub alates detsembri lõpust umbes 40 kilomeetrit Bagdadist edelas.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
ESTPLA-10 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide maaväe ja Iraagi julgeolekujõudude üksustega, eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja pidada kinni tagaotsitavaid isikuid.
Iraagis teenivate Eesti üksuste kontingendi vanem kapten Toomas Väli teenib Iraagi koalitsioonijõudude (Multinational Force-Iraq, MNF-I) staabis. Kapten Neeme Brus teenib Iraagi koalitsioonivägede (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) teavitusosakonnas.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu 2004. aasta 14. aprilli otsusega osaleb Eesti kaitsevägi kuni 55 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
Vaata ka fotosid operatsioonist: -
Kaitsevägi sai juurde ligi 40 parameedikutSel nädalal lõpetas 38 parameedikut kaitseväe meditsiiniväljaõppekeskuses kahe ja poole kuu pikkuse rühmaparameediku erialakursuse.
Kursusel õpitu vastab tsiviilmeditsiinis kehtivatele “Parameedik-1” kvalifikatsiooninõuetele, seega on kaitseväe rühmaparameediku erialakursusel omandatud kvalifikatsioon aktsepteeritav lisaks kaitseväele ka tsiviilmeditsiinis ja päästeteenistuses.
Kursusel osales kaitseväelasi peaaegu kõikidest kaitseväe väljaõppekeskustest. 20-le kursuse lõpetanule omistati rühmaparameediku kvalifikatsioon, 18 kursuse läbinut saavad kvalifikatsiooni pärast puuduoleva nooremallohvitseride baaskursuse osa läbimist Tagalapataljonis.
Seekord viidi parameedikute kursus esimest korda läbi uutes, 2004. aasta augustis valminud kaitseväe meditsiiniväljaõppekeskuse ruumides.
-
Vahetub Eesti kontingendi vanem IraagisPühapäeval, 23. jaanuaril siirdub pooleaastasele missioonile Iraaki kapten Kalle Teras, et asuda teenistusse koalitsioonivägede staabis Bagdadis.
Kapten Teras vahetab välja praegu koalitsioonivägede staabis (Multinational Force Iraq, MNF-I) teeniva kapten Toomas Väli.
Kaitsejõudude Peastaabis teeninud kapten Teras hakkab osalema ühisoperatsioonide planeerimis- ja analüüsiprotsessis. Samuti täidab kapten Teras Iraagis teenivate Eesti kaitseväelaste kontingendi vanema kohuseid.
Koos kapten Terasega sõidab Iraaki pooleaastasele missioonil leitnant Kaupo Rosin. Seni Kaitsejõudude Peastaabis teeninud leitnant Rosin hakkab teenima koalitsioonivägede staabi analüüsiosakonnas.
“Lähen Iraaki tööd tegema. Osalemine välisoperatsioonidel on loomulik osa kaitseväelase teenistusest. Ohvitser peab käima ka kriisipiirkondades,” ütles kapten Teras. “Välisoperatsioonidel osalemisel saab hindamatu väärtusega kogemuse, mida saan hilisemas teenistuses ära kasutada.”
Kapten Teras asus õppima Riigikaitse Akadeemiasse 1992. aastal. 2002. aastal läbis ta õhutõrjeohvitseride kapteni karjäärikursuse Ameerika Ühendriikides, 2004. aastal lõpetas kapten Teras Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse.
Kapten Kalle Teras on teeninud erinevatel ametikohtadel Õhutõrjedivisjonis ja Maaväe Staabis, enne missioonile siirdumist teenis ta Kaitsejõudude Peastaabi Operatiivosakonna väljaõppejaoskonnas.
Praegu osalevad operatsioonil “Iraagi Vabadus” 32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-10, kontingendi vanem kapten Toomas Väli ja Iraagi koalitsioonivägede teavitusosakonnas teeniv kapten Neeme Brus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu 2004. aasta 14. aprilli otsusega osaleb Eesti kaitsevägi kuni 55 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
-
Põhja- ja Baltimaade kaitsevägede juhatajad kohtusid Rootsis
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osales eile ja täna Stockholmis Põhja- ja Baltimaade kaitsevägede juhatajate kahepäevasele kohtumisel.
Kohtumisel osalenud riigid andsid ülevaate osalusest käimasolevates operatsioonides. Taanil hetkel operatsioonidel umbes 1000, Soomel 900, Lätil 140, Leedul 150 ja Rootsil 800 kaitseväelast. Eestil on hetkel erinevatel operatsioonidel osalemas 179 kaitseväelast.
Rootsi kui ühe EL Lahinggrupi potentsiaalne juhtriik andis ülevaate planeeritavast Põhjamaade Lahinggrupist ning oma planeerimisest selle ettevalmistamisel. Planeeritav Põhjamaade Lahinggrupp peab olema valmis osalema operatsioonidel alates 2008. aastast. Eesti kaitseväe juhataja kinnitas Eesti soovi ja tahtmist osaleda loodavas Põhjamaade Lahinggrupis.
Eesti on käesoleval aastal Balti Kaitsekolledži juhtriik, millega seoses andis viitseadmiral Kõuts ülevaate Balti Kaitsekolledži kursustest ja tegevusest 2005. aastal.
Rootsi kaitseväe juhataja kindral Håkan Syren tutvustas osalejatele Rootsi kaitsejõudude arengut.
“Oli väga kasulik ja töörohke kohtumine, väga oluline on arutada Põhjamaade ja
Baltimaade kaitsevägede juhatajatega näost-näkku läbi meid kõiki puudutavaid päevakajalisi riigikaitseküsimusi,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Oleme kõik veendunud selliste kohtumise tõhususes ning seetõttu leppisime kokku järgmise kohtumise 2006. aasta alguses Taanis. “
Lisaks külastasid kohtumisel osalejad Rootsi võrgupõhise sõjapidamise (Network Based Defence) keskust ja Rootsi kaitseväe rahvusvahelist keskust SWEDINT’i.
Viitseadmiral Kõuts kohtus Rootsis ka Eesti Vabariigi suursaadiku Jüri Kahniga ning osales neljapäeval Eesti kaitseatašee vahetustseremoonial, kus major Jaanus Elvre andis oma kohustused üle major Anto Kergandile.
Iga-aastasel töökohtumisel osalesid Eesti, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome ja Taani kaitsevägede juhatajad. Eelmisel aastal korraldati kohtumine Soomes, 2003. aastal kohtusid kaitsevägede juhatajad Rakveres.
-
Kaitsevägi kaasas reservohvitseride liikumise erialaohvitseride leidmiseksTäna sõlmisid Kaitsejõudude Peastaap ja Eesti Reservohvitseride Kogu koostööleppe peaeesmärgiga leida ja koolitada erialaohvitsere kaitseväe reservüksustesse ning välismissioonidele.
Koostööd sätestava raamleppe allkirjastasid Kaitsejõudude Peastaabis peastaabi ülem kolonel Alar Laneman ja reservohvitseride kogu esimees leitnant Heino Piirsalu.
Kolonel Lanemani sõnul on kaitseväele vajalik erinevate valdkondade spetsialistide väljaspool kaitsejõude saadud töökogemuse rakendamine. Näiteks saavad reservohvitserid teenida tsiviil-militaarsuhete, infooperatsioonide ja infotehnoloogia valdkondades. “Eriti hindame koostööd Eesti Reservohvitseride Koguga nende kõrge motiveerituse tõttu,” sõnas kolonel Laneman.
“Kaitsevägi on jõudnud arengutasemele, et meie vabatahtlikku initsiatiivi ära kasutada,” lisas leitnant Piirsalu.
Koostööleppe tulemusel toetab reservohvitseride kogu kaitseväge erialaspetsialistide leidmisel, kellele anda reservohvitseri väljaõpe ning keda seejärel määrata ametikohale kaitseväe reservüksustes. Reservohvitseride kogu hakkab sobivate spetsialistide leidmiseks koostööd tegema erinevate erialaliitudega.
Eesti Reservohvitseride Kogu asutati 1997. aastal ja sinna kuulub üle saja aktiivse liikme. EROKi peaeesmärgiks on kaitsetahte kasvatamine ühiskonnas isikliku eeskuju varal.
-
Lahtiste uste päev Üksik-vahipataljonisSeoses taasasustamise 12. aastapäevaga korraldab Jalaväe Väljaõppekeskus Üksik-vahipataljon laupäeval, 22. jaanuaril avatud uste päeva.
Kõik huvilised on oodatud tutvuma väeosaga kell 10-14 aadressil Rahumäe tee 4a. Külalised saavad tutvuda sõdurite relvade ja varustusega, proovida saab relvasimulaatoril laskmist ning üles on pandud sissitelk
Väeosa riviplatsil on väljas tehnikanäitus, samas pakutakse külalistele välikatlast sooja kõhutäidet. Kell 11 ja 13 on võimalik külastada garnisoni arestimaja.
Avatud uste päevale on eriti oodatud praeguste ajateenijate sugulased ja sõbrad ning kõik tulevased ajateenijad. Sissepääsuks tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.
-
Põhja- ja Baltimaade kaitsevägede juhatajad kohtuvad Rootsis
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab homme Stockholmi Põhja- ja Baltimaade kaitsevägede juhatajate kahepäevasele kohtumisele.
Kohtumisel tutvustab Rootsi kaitseväe juhataja kindral Håkan Syren Rootsi kaitsejõudude arengut. Kaitsevägede juhatajad arutavad ka osalemist välisoperatsioonidel ning loodavates Euroopa Liidu lahingugruppides.
Iga-aastasel töökohtumisel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome ja Taani kaitsevägede juhatajad. Eelmisel aastal korraldati kohtumine Soomes. 2003. aastal kohtusid kaitsevägede juhatajad Rakveres.
Kaitseväe juhataja kohtub Rootsis ka Eesti Vabariigi suursaadiku Jüri Kahniga ning osaleb Eesti kaitseatašee vahetustseremoonial, kus major Jaanus Elvre annab oma kohustused üle major Anto Kergandile.
-
Kaitseväelased õppisid Tapal raskekuulipilduja instruktoriteksTäna, 18 jaanuaril lõpetasid 12 kaitseväelast Tapa Väljaõppekeskuses raskekuulipilduja Browning 12,7-mm instruktori kursuse.
Enamus raskekuulupilduja instruktori kursusel osalejaid olid Tapa Väljaõppekeskusest, samas oli üks kaitseväelane ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest ja üks Kaitseväe Võru Lahingukoolist.
Kursuse ülema, Õhutõrjedivisjoni Õhutõrjekooli veebli staabiveebel Hannes Vaalmetsa sõnul võib nii kursuse kui ka osalejatega igati rahule jääda. “Kursuse keskmiseks hindeks oli 4,8,” ütles staabiveebel Vaalmets. “Koolitatavad õppisid kiiremini, kui õppekava ette nägi.” Suurima probleemina tõi kursuse ülem välja kaitseväest olenemata põhjustel ära jäänud mudellennuki laskmised.
Raskekuulipilduja instruktori kursusel osaleja nooremveebel Sergei Kägo Kaitseväe Võru Lahingukoolist tõstis esile kursusel osalejate väga head suhtumist õpetatavatesse, samuti hindas ta kõrgelt saadud raskekuulipilduja laskmiskogemust.