Uudised
-
Kaitsevägi lähetab jõuludeks Iraaki kaplani
Pühapäeva, 19. detsembri hommikul sõitis Iraaki kaplan leitnant Raivo Nikiforov, et viia läbi jõulujumalateenistus ja toetada kergejalaväerühma ESTPLA-10 kaitseväelasi sisseelamisel ning pakkuda vajadusel hingehoidlikku abi.
Leitnant Nikiforovi sõnul on oluline, et meie kaitseväelased ka kodust kaugel teenides saaksid tunda, et neist hoolitakse. “Kuna meie üksusel kohapeal kaplanit ei ole, on oluline, et poisid harjuksid sellega, et kaplanit ei vajata mitte ainult kõige hullemates olukordades,” rääkis leitnant Nikiforov. “Kaplan saab olla toeks ka hingehoidlike murede lahendamisel.”
Tapa Väljaõppekeskuses vanemkaplanina teeniv leitnant Raivo Nikiforov on kaitseväekaplan alates 1998. aastast. 2002. aastal osales ta kergejalaväekompanii BALTSQN koosseisus kuuekuulisel rahutagamismissioonil Kosovos.
32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-10 sõitis Iraaki eile, vahetades välja seal kuus kuud teeninud ESTPLA-9. ESTPLA-10 ülem on kapten Andrus Merilo.
-
Vahetusid Eesti missiooniüksused IraagisTäna jõudsid tagasi Eestisse kuus kuud operatsioonil Iraagi Vabadus osalenud Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-9 ja kaubakäitlusmeeskond CT-3, missioonipiirkonda asus teele kergejalaväerühm ESTPLA-10
Koos üksustega saabus missioonilt tagasi ka koalitsioonijõudude staabi teavitusosakonnas teeninud leitnant Andres Sang.
Kaitseväelasi võtsid Tallinna lennujaamas vastu kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja kaitseminister Jaak Jõerüüt.
“Teie missioon oli raske ka moraalselt. Teil tuli tunda kaasvõitleja kaotamise valu.” sõnas kaitseväe juhataja. “Samas näitas Eesti sõdur, et ta on kõva sõdur.”
Kaitseväe juhataja, kaitseminister ja maaväe ülem major Meelis Kiili andsid missiooni lõpetanud kaitseväelastele üle rahuvalvaja medalid, teenetemärgid ning hinnalised kingitused.
“Kõige tähtsam on üksteise toetamine ja liigsetest riskidest hoidumine,” ütles kaitseväe juhataja missiooni alustavale rühmale ESTPLA-10. “Ootame teid kõiki jaanipäevaks tagasi.”
Kergejalaväerühm ESTPLA-9 teenis Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) alluvuses, rühma vastutusala asus Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
Alates juuni lõpust viis ESTPLA-9 oma vastutusalal läbi üle 200 patrulli, osales paarikümnel läbiotsimis- ja arreteerimisoperatsioonil ning tagas erinevate objektide julgeolekut rohkem kui 30 ööpäeval.
Eesti kaitseväelased konfiskeerisid kümneid käsitulirelvi ja nende laskemoona, samuti muud erinevat laskemoona ja lõhkeained ning improviseeritud lõhkelaengute valmistamise materjale.
Eesti kaitseväelased viisid operatsioone läbi koostöös Ameerika Ühendriikide maaväe ja Iraagi julgeolekujõudude üksustega eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja pidada kinni tagaotsitavaid isikuid.
25. oktoobril hukkus ESTPLA-9 patrullile tehtud improviseeritud lõhkelaengu rünnakus vanemveebel Arre Illenzeer, kaks kaitseväelast said raskelt ja kolm kergemalt haavata.
Kaubakäitlusmeeskond CT-3 paiknes umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA õhuväebaasis.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks oli transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Missioonipiirkonda teele asunud 32-liikmelise kergejalaväerühma ESTPLA-10 ülem on kapten Andrus Merilo.
Iraagis jätkab teenistust Eesti üksuste kontingendi vanem kapten Toomas Väli, kes teenib alates augustist Iraagi Rahvusvaheliste Jõudude (Multinational Force- Iraq, MNF-I) staabis. Samuti jätkab teenistust leitnant Andres Sanga välja vahetanud teabeohvitser kapten Neeme Brus Iraagi Rahvusvahelise Korpuse (Multinational Corps- Iraq, MNC-I) teavitusosakonnas
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
Fotod missiooniüksuste vahetumisest aadressil
-
Üksik-sidepataljonis lõppeb noorem- allohvitserikursusReedel, 17. detsembril annab Üksik-sidepataljoni ülem kapten Vitali Lokk kätte diplomid sidenooremallohvitseri kursuse lõpetanud õppuritele.
Pingelise kaheteistkümne nädala jooksul läbisid 34 ajateenijat ja 5 kaadrikaitseväelast lisaks erialakursusele ka nooremallohvitseri baaskursuse, mis sisaldas muuhulgas linnalahingu- ja patrull-laagreid.
Üksik-sidepataljoni ülema asetäitja kapten Veikko Kanneli sõnul on sidepataljoni juhtkond alati pidanud oluliseks noorte juhtide väljaõpetamist ja on seetõttu andnud kursuse edukaks läbiviimiseks oma parimad ressursid. “Vaatamata raskustele ja kitsastele elamistingimustele suutsid õppurid kursuse edukalt lõpetada ja võivad lähitulevikus asuda oma ülesandeid täitma juba uuel ametikohal,” sõnas kapten Kannel.
Sidenooremallohvitseri kursuse eesmärgiks on õpetada sidealaseid teadmisi, oskusi ja käitumisnorme ning kujundada vilumusi, mis võimaldaksid õppuritel edaspidi täita maaväe allüksustes siderühma raadio- ja traatside jaoülema ülesandeid.
Lisaks sidepataljoni sõduritele osalesid kursusel veel Tapa Väljaõppekeskuse, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ja Rahuoperatsioonide Keskuse kaitseväelased.
Kursuse lõpudiplomid antakse kätte 17. detsembril kell 09.00.
-
Ajateenijad saavad pühadeks kojuKaitseväe väeosad lubavad ajateenijad jõuluks ja uueks aastaks puhkusele.
Ajateenijate puhkused on planeeritud nii, et 50 % üksuse isikkoosseisust on väeosas oma igapäevases teenistuses. Pooled ajateenijatest viibivad puhkusel jõulueelsel nädalal ja pooled aastavahetuse eelsel nädalal.
Pühade ajaks väeosas viibivatele ajateenijatele pakutakse igapäevasest pidulikumat söömaaega ning võimaldatakse jumalateenistuste külastamist.
Kokku teenib kaitseväe väljaõppekeskustes Tagalapataljon, Üksik-vahipataljon, Üksik-sidepataljon, Viru Üksik-jalaväepataljon, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, Pärnu Üksik-jalaväepataljon, Tapa väljaõppekeskus ja merevägi üle 2000 ajateenija.
-
42 ohvitseri saavad sõjaväelise kõrghariduse diplomiHomme, 17. detsembril lõpetab 42 ohvitseri Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli põhikursuse.
Lõpetajad on läbinud rakenduskõrghariduse õppekava sõjaväelise juhtimise erialal, kaitsnud diplomitöö ning omandanud rühma- ja kompaniiülema oskused spetsialiseerudes kas jalaväe, pioneeri, side, suurtükiväe, logistika või piirivalve erialale.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulas kell 11 algaval pidulikul aktusel tuuakse traditsiooniliselt sisse Sõjakooli lipp, lauldakse üliõpilashümni "Gaudeamus" ja antakse lõpetajatele kätte rakenduskõrgharidust tõendav diplom, lõpetaja rinnamärk ning auastmetunnused. Järgnevad sõnavõtud.
Aktuse ametliku osa järel esineb Kaitseväe Orkester major Peeter Saani juhatusel. Aktusele on kutsutud kaitseväelased ja kadettide lähedased ning tuttavad.
Kell 19 algab õppeasutuste aulas traditsiooniline kadetiball, mille peakorraldajaks on Kõrgema Sõjakooli Kadetikogu.
Lõpuaktuse ja kadetiballi järel algab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste
õppurkoosseisul jõulupuhkus. Õppetöö jätkub 2005. aastal.
-
ESTPLA-9 lõpetas teenistuse IraagisKuus kuud operatsioonil “Iraagi Vabadus” teeninud Eesti kergejalaväerühm, kaubakäitlusmeeskond ja teabeohvitser valmistuvad koju naasma, rühma vahetab välja järgmine Eesti jalaväerühm ESTPLA-10.
Alates juuni lõpust viis ESTPLA-9 oma vastutusalal läbi üle 200 patrulli, osales paarikümnel läbiotsimis- ja arreteerimisoperatsioonil ning tagas erinevate objektide julgeolekut rohkem kui 30 ööpäeval.
Eesti kaitseväelased konfiskeerisid kümneid käsitulirelvi ja nende laskemoona, samuti muud erinevat laskemoona ja lõhkeained ning improviseeritud lõhkelaengute valmistamise materjale.
Teenistuse viimastel nädalatel osales Eesti jalaväerühm pataljoni koosseisus Bagdadist põhjas ja läänes läbiviidud läbiotsimis- ja puhastusoperatsioonidel.
Eesti kaitseväelased viisid operatsioone läbi koostöös Ameerika Ühendriikide maaväe ja Iraagi julgeolekujõudude üksustega eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja pidada kinni tagaotsitavaid isikuid.
Eestisse naasvad üksused ja teabeohvitser viibivad alates esmaspäevast Kuveidis.
“Missioon on olnud tõsine väljakutse, millega sõdurid on hästi toime tulnud,” ütles Estpla-9 ülem kapten Janno Märk.
25. oktoobril hukkus ESTPLA-9 patrullile tehtud improviseeritud lõhkelaengu rünnakus vanemveebel Arre Illenzeer, kaks kaitseväelast said raskelt ja kolm kergemalt haavata.
ESTPLA-9 teenis Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses. Rühma vastutusala asus kuni novembri keskpaigani Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
Kaubakäitlusmeeskonna CT-3 kaitseväelased olid teenistuses An Nasariyah linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA õhuväebaasis. Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks oli transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine. CT-3 ülem on vanemseersant Janek Innos.
Iraagis jätkab missiooni koalitsioonijõudude staabi analüüsiosakonnas teeniv Eesti kontingendi vanem kapten Toomas Väli ja koalitsioonivägede teavitusosakonnas leitnant Andres Sanga välja vahetanud kapten Neeme Brus.
Peatselt sõidab Iraaki uue missiooniüksusena kergejalaväerühm ESTPLA-10.
Riigikogu 14. aprilli otsusega osaleb Eesti kaitsevägi kuni 55 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005. -
Kaitseväelased Kosovos söövad jõulude ajal Rakvere verivorsti
Laupäeval Kosovosse rahutagamismissioonile suundunud kaitseväelased võtsid kaasa jõulupühadeks AS-lt Rakvere Lihakombinaat kingitusena saadud 35 kilo verivorsti.
Verivorstide saatmine Kosovosse sai Rahuoperatsioonide Keskuse tagalaülem leitnant Aarne Lätte sõnul teoks tänu sellele, et missiooniüksus ESTPATROL vahetati välja tšarterreisiga. “Teistesse missioonipiirkondadesse me toiduainete veole seatud rangete nõuete tõttu kiiresti riknevaid lihatooteid saata ei suuda,” lisas leitnant Lätte.
„Kui rahutagamismissioonil olles teevad tublid Eesti kaitseväelased ennastsalgavat tööd, oleme meie siin Eestis mõtetes nendega ning aitame omaltpoolt nii palju kui võimalik“, ütles AS Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimees Olle Horm.
„Verivorstide kinkimine Kosovos olevatele kaitseväelastele sai teoks meie soovist pakkuda neile traditsioonilisi jõulupühi eestimaise verivorstiga“, lausus Horm.
Laupäeval rahutagamismissioonile sõitnud 22-liikmelist eriotstarbelist sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-11 juhib nooremleitnant Kristjan Piir.
Lisaks ESTPATROL-11le teenib Kosovos 99-liikmeline kergejalaväekompanii BALTSQN-10 ja üks staabiohvitser
-
Kaitsevägi lõpetab mahuka väljaõppeprojektiHomme lõpetatakse Maaväe Staabis pidulikult kolmeaastane väljaõppeprojekt, mille käigus õppis üle neljasaja kaitseväelase kasutama Rootsi poolt annetatud varustust.
Väljaõppeprojekti lõpetavad Maaväe ülem major Meelis Kiili ning kursuse Rootsipoolne juht brigaadikindral Sten Edholm.
“Rootslased andsid meile põhjaliku oskusteabe nende poolt annetatud varustuse kasutamiseks,” sõnas major Kiili. “Rootslaste poolt välja õpetatud Eesti kaitseväelased koolitavad juba mitu aastat edukalt oma alluvaid.”
Aastatel 2001-2004 viisid Rootsi instruktorid kaitseväe väljaõppekeskustes läbi ligi 40 erinevat kursust, kus osales kokku 443 kaitseväelast. Samuti osalesid kaitseväelased kursustel Lätis ja Leedus.
Rootsi annetas Eesti Kaitseväele kolme jalaväepataljoni, kahe pioneerikompanii ja ühe brigaadi staabikompanii varustuse, relvastuse, sõidukid, laskemoona ja varuosi.
Rootsi automaadid AK-4 on kaitseväe üheks põhiliseks käsitulirelvaks, samuti on laialt kasutusel tankitõrjegranaadiheitjad Carl Gustav.
Järgmisel aastal jätkub Rootsi varustuse saabumine ning meditsiinivarustuse ja remonditöökodadega seotud allprojektid.
-
Rahutagajad jõudsid Kosovost kojuTäna pärastlõunal saabus Estonian Air'i tellimusreisiga kuuekuuliselt missioonilt Kosovos tagasi ESTPATROL-10 22 Eesti rahutagajat, kes teenisid Prištinas alates selle aasta juunist.
Maaväe ülema kohusetäitja major Meelis Kiili tänas väljaõppekeskuses Rahuoperatsioonide Keskus rivistusel mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-10 kaitseväelasi teenistuse eest ja andis missioonilt naasnutele üle Rahuvalvaja medalid.
Eesti rahutagamisüksus ESTPATROL kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude KFOR mitmerahvuselise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu. Alates 1999. aasta novembrist on tänaseks sõjaväepolitseiüksuse koosseisus teeninud 207 kaitseväelast.
Mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL ülesandeks on patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus ja läbiotsimised eramutes relvade, narkootikumide ning illegaalselt riigis viibivate isikute tabamiseks. -
Suurbritannia hävitajad lendavad briti meremeeste mälestuseks üle Tallinna
Pühapäeval, 12. detsembril mälestatakse Tallinna Sõjaväekalmistul Vabadussõjas hukkunud Briti mereväelasi.
Kell 11.00 lendavad heade ilmastikutingimuste korral kaks Suurbritannia Kuningliku õhuväe hävitajat Tornado F3 langenud brittide auks üle Tallinna Sõjaväekalmistu.
Mälestamaks Eesti vabaduse eest võidelnud ja oma elu andnud Briti mereväelasi, asetavad Suurbritannia suursaadik Eestis Nigel Haywood, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman, mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Ahti Piirimägi ning Mereväelaste Kogu esimees mereväekapten Roland Leit haudadele pärjad.
Mälestuspalvuse peavad kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja mereväe kaplan leitnant Ralf Alasoo.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku kergeristlejate eskaadri Tallinna reidile jõudmine 12. detsembril 1918. aastal oli otsustavaks toeks Eesti iseseisvuse eest võitlejatele. Suurbritannia toetus oli nii poliitiliselt, kui ka majanduslikult oluline sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile. Britid kindlustasid Tallinna kaitse mere poolt.
Kuna Eesti merejõud polnud veel valmis oma sõjalaevu merele saatma, läksid Suurbritannia ristlejad juba 21. detsembril merele, tulistamaks vaenlase positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas.
23. detsembril toetasid briti laevad Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla. Samuti osalesid briti laevad 26. ja 27. detsembril operatsioonis, kus vaenlaselt võeti ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas otsustavalt meie laevastiku jõudu iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks.
Britid loovutasid oma laevadelt 75mm ja 57mm õhutõrjesuurtükid, mis paigutati soomusrongidele.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat briti laeva ning üle 250 Eesti aluse. Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mereväelast ja lennuväelast.
Mälestustseremoonia ajakava:
12. detsember 2004
Tallinna Sõjaväekalmistu (kalmistule pääseb Filtri teelt)
10.50 külaliste saabumine
11.00 mälestustseremoonia algus, hävitajate ülelend
11.05 Briti suursaadiku ja kaitseväe esindaja sõnavõtt
11.10 kaitseväe peakaplani sõnavõtt ja palvus
11.20 pärgade asetamine
11.30 mälestustseremoonia lõpp
Hävitajatest Tornado F3
Balti riikide õhuturvet teostavad Suurbritannia Kuningliku õhuväe hävitajad Tornado F3 baseeruvad Leedu Vabariigis Šiauliai juures asuvas Zokniai lennuväebaasis.
Kahemootoriline ründelennuk Tornado on briti õhujõudude relvastuses alates 1980. aastast. Hävitaja on hea manööverdusvõimega ja võib lennata kiirusega kuni 2336 km/h. Tornadol on kahekohaline kokpit, kus üks meeskonnaliige täidab piloodi ja teine relvasüsteemide operaatori rolli. Ründelennuki relvastusse kuulub 27mm kuulipilduja ning mitmesugused pommid, sealhulgas laserjuhitavad ning radarite hävitamiseks mõeldud raketid. Enesekaitseks on Tornadol kasutada AIM-9 raketid.
Raimo Poom
Suurbritannia saatkonna poliitika- ja pressiametnik
667 4719, 50 72 523,
nooremleitnant Georgi Kokošinski
Kaitsejõudude Peastaabi pressijaoskonna ülema kt.
717 1084, 56 477 513, george[at]mil.ee