Uudised
-
Kaitseväe juhataja annab reservväelastele kätte ohvitseride auastmedKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts annab reedel, 12. novembril kell 14 Laidoneri muuseumis vabatahtlike reservohvitseride kursuse läbinutele kätte nooremohvitseride sõjaväelised auastmed.
Teiste seas saavad kaitseväe juhatajalt kätte leitnandi auastme Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Kaubandus-Tööstuskoha juhatuse esimees Toomas Luman, nooremleitnandi Pärnu linnapea Väino Hallikmägi ja lipniku auastme ajaloolane Lauri Vahtre.
Kõik nooremohvitseri sõjaväelise auastme saajad on läbinud Võrus Kaitseväe Lahingukoolis vabatahtlike reservohvitseride kursuse.
Kolmest etapist koosnenud vabatahtlike reservohvitseride kursuse eesmärgiks oli anda reservväelastele algteadmised taktikalistest põhioskustest, tutvustada ning õpetada kasutama Eesti kaitseväe jalaväerühma relvastust ja anda reservväelastele jalaväerühma ülema lühikoolitus luues eeldused edasiseks väljaõppeks rühmaülemana õppekogunemiste käigus. Kursuse jooksul harjutati läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja väliharjutustel.
Vabatahtlike reservohvitseride kursus viidi läbi kolmes etapis – selle aasta veebruaris, mais ja septembris. -
Mälestati langenud Briti sõjaväelasiTäna kell 11 mälestasid Suurbritannia diplomaadid ja Eesti kaitseväe esindajad Tallinna Sõjaväekalmistul sõdades langenud Briti sõjaväelasi.
11. november on Suurbritannias kujunenud erinevates relvakonfliktides hukkunud sõdurite mälestuspäevaks.
Suurbritannia suursaadik Eestis Nigel Haywood, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman ja Eesti mereväe esindaja asetasid Sõjaväekalmistul Vabadussõja käigus Läänemerel Eesti vabaduse eest hukkunud Briti mereväelaste haudadele pärjad.
Mälestuspalvuse pidasid kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja anglikaani preester Rupert Moreton.
Lisaks viieteistkümnele Briti meremehe hauale Tallinna Sõjaväekalmistul on Briti sõjaväelased Eestis maetud veel Naissaarele, Vaindloo saarele ja Kuresaarde.
Briti laevastiku saabumine Tallinna reidile 12. detsembril 1918. aastal kujunes Eesti Vabadussõja üheks pöördepunktiks. Tallinn sai kaitse mere poolt ning Eesti rahvavägi toetuse nii poliitilises kui sõjalises mõttes. Tol ajal maailmameresid valitsenud Briti merevägi viis Läänemerel läbi mereoperatsioone ja toetas maarinnet. Eluliselt tähtis oli ka laevastiku kohaletoodud moodne relvastus.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva ning üle 250 Eesti aluse. Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mereväe- ja õhuväelast. -
Sõjaväeorkestrid musitseerivad Saku suurhallisHomme, 12. novembril algusega kell 19 leiab Saku Suurhallis aset V Rahvusvaheline sõjaväeorkestrite festival EST-TATTOO 2004, mille patrooniks on kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Festivali pealavastaja, Kaitseväe Orkestri peadirigendi major Peeter Saani sõnul on sõjaväeorkestrite festivali korraldamine Eestis kujunenud meeldivaks traditsiooniks. “Ühiselt musitseerimine on parim viis inimesi lähendada sõltumata sellest, millist keelt räägitakse emakeelena või millise riigi vormi kantakse,” ütles major Saan. ”Sõjaväeorkestritel on läbi ajaloo olnud erinevate riikide armeedes kanda oluline roll.”
Sõjaväeorkestrite festivalil EST-TATTO 2004 (vigurmarssimine) osalevad Eesti Kaitseväe Orkester, piirivalveorkester, politseiorkester, kaitseväeorkestrid Lätist ja Leedust, Flying Grandpas Saksamaalt, naiste- ja meestelaulu seltside ühendkoorid, tantsijad tantsuklubist DanceAct, rahvatantsijad rahvatantsuansamblist Kajakas ning võimlejad võimlemisklubidest Janika ja Piruett.
V Rahvusvahelise Sõjaväeorkestrite Festivali EST-TATTOO 2004 korraldavad Eesti Kaitsevägi, Kaitseministeerium, Kaitseliit, Eesti Politsei ja Lunavista Management. Festivali pealavastaja on Kaitseväe Orkestri peadirigent major Peeter Saan, liikumisjuht-koreograaf Mall Kalve.
Esimene rahvusvaheline vigurmarssimine korraldati Eestis 1997. aastal. Teisel sõjaväemuusikafestivalil, mis 1999. aastal juba EST-TATTOO nime all aset leidis, osalesid USA Marylandi osariigi sõjaväeorkester, Bundeswehri jalaväeorkester, Soome kaardiväeorkester, Eesti Kaitseväe Orkester, Eesti Piirivalveameti puhkpilliorkester ja Politseiameti orkester.
-
Rahuoperatsioonide Keskus tutvustab end Põltsamaa gümnasistideleReedel, 12. novembril korraldavad väljaõppekeskuse Rahuoperatsioonide Keskus kaitseväelased Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õpilastele kaitseväge tutvustava “Poistepäeva”.
“Riigikaitse ei ole vaid paarituhande elukutselise kaitseväelase teha. Tänased koolipoisid on tulevased ajateenijad, reservväelased ja mõned võibolla ka Scoutspataljoni võitlejad,” ütles Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülem kapten Lauri Abel. “Meie sooviks ja eesmärgiks on kaitseväge ning Scoutspataljoni tutvustada.”
Kaitseväelased tutvustavad kooliõpilastele ajateenistust, rahutagamist operatsioonidel, Scoutspataljoni ja seal kasutusel olevat tehnikat.
Samas näitab Rahuoperatsioonide Keskus kaitseväelaste vormirõivastust ja Kaitseliidu Jõgeva Malev Kaitseliidus kasutusel olevat relvastust.
Koos vaadatakse Eesti osalemist rahutagamisoperatsioonidel tutvustavat dokumentaalfilmi “Rahuvägi”.
Üritusel saavad kooliõpilased proovida kätt täpsuslaskmises õhupüssidest. Parimad täpsuslaskurid saavad Rahuoperatsioonide Keskuse sümboolikaga meened ning kaitseväelased jagavad õpilastele helkureid. -
Üle kahesaja Harjumaa lastekodulapse saavad endale isadepäevaks isad
Isadepäeval, 14. novembril korraldavad Eesti jõustruktuurid Saku Suurhallis heategevusliku perepeo “Kõikide laste isadepäev”, mille eesmärgiks on pereväärtuste, eeskätt isa rolli väärtustamine.
-
Mereväe laevad lõpetasid aktiivse navigatsioonihooajaKolme Balti riigi ühisesse miinitõrjeeskaadrisse BALTRON kuuluvad Eesti mereväe laevad miinijahtija Wambola ning staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka saabusid nädalavahetusel Läti ja Leedu vetes koos NATO miinitõrjeüksusega läbiviidud õppuselt PASSEX 04.
Õppus PASSEX 04 viidi läbi 25. oktoobrist kuni 5. novembrini. Õppuse eesmärkideks oli arendada mitmerahvuselist koostööd, treenida ja läbi viia taktikalisi ning sidealaseid harjutusi vastavalt NATO standarditele ja läbi viia miinitõrjealaseid harjutusi.
Kolme riigi ühise mereväeeskaadri ülema kaptenmajor Sten Sepperi sõnul oli PASSEX 04 BALTRONile ja Eesti Mereväele väga olulise tähtsusega õppus. “Saime harjutada koostööd NATO üksusega,” ütles BALTRONi ülem kaptenmajor Sepper. “Saime võrrelda oma hetkeseisu ja taset ning teha järeldusi, millises suunas lähitulevikus edasi liikuda. Tulemused koos NATO laevadega harjutades olid üllatavalt head”.
PASSEX 04 oli Baltroni laevade aktiivse navigatsioonihooaja viimaseks õppuseks.
NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaadri (Mine Countermeasures Force Northern Europe, MCMFN) ning Balti miinitõrjeeskaadri BALTRON ühisõppusel harjutati taktikalist ja protseduurilist koostööd ning manöövri- ja sideharjutusi. Viiel õppuse päeval viidi läbi miinitõrjeoperatsioon, mille käigus tehti kahjutuks üks Teise Maailmasõja aegne meremiin.
Harjutusperioodil moodustasid miinitõrjeeskaadrid kaks eraldi gruppi, mis koostöövõime edendamiseks vahetasid laevu ning tutvumiseesmärgil vahiohvitsere, miinituukreid ning side- ja sonarispetsialiste. Eesti mereväe miinijahtija Wambola tegutses harjutustel NATO miinitõrjeeskaadri koosseisus. Staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka oli harjutuste staabilaev.
Kokku osales õppusel 11 laeva, neist neli BALTRONist ja seitse NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaadrist.
Õppuse esimesse sadamasse, Riiga suundusid NATO miinitõrjeüksuse laevad ja Eesti mereväe laevad 20. oktoobril Tallinnast, kus NATO üksuse laevad veetsid hooldus- ja puhkeperioodi.
Eesti, Läti ja Leedu kontaktid NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaadriga said alguse 1999. aastal, kui Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadriga BALTRON viidi läbi õppus PASSEX 1999. 2001. aastal osales eskaader Eesti vetes korraldatud miinitõrjeoperatsioonil MCOPEST 2001.
-
Kaitseväe peapsühholoog hindab ESTPLA-9 võitlustahet kõrgeks
Kaitseväe peapsühholoogi kolonelleitnant Harri Intsu hinnangul on möödunud nädalal rünnaku alla sattunud Eesti kergejalaväerühm Iraagis tugevamaks muutunud.
“Kaasvõitleja ja sõbra kaotamine ning kaaslaste haavatasaamine on emotsionaalselt alati raske, see võib meeskonda sidusust kas vähendada või suurendada,” ütles Iraagis teenivat Eesti kergejalaväerühma külastanud kaitseväe peapsühholoog kolonelleitnant Harri Ints. “Olen harva näinud nii head meeskonda, ESTPLA-9 on muutunud veelgi monoliitsemaks ja üksuse võitlusmoraal on tänaseks väga kõrge.”
Kolonelleitnant Intsu sõnul oli tema ülesandeks toetada meeskonda psühholoogiliselt, viia läbi vestlusi ja anda nõu. Samuti andis kaitseväe peapsühholoog militaarpsühholoogilist nõu üksuse juhtkonnale.
ESTPLA-9 juurde jäänud kaplan leitnant Ralf Alasoo ülesandeks on pakkuda kergejalaväerühma liikmetele vajadusel hingelist tuge. Leitnant Alasoo andis rühmale ülevaate Islami tavadest ja kommetest.
27. oktoobril Iraaki sõitnud kolmeliikmelise ohvitseride grupi eesmärgiks oli pakkuda ESTPLA-9 sõduritele tuge.
Möödunud nädalal rünnaku alla sattunud kergejalaväerühm ESTPLA-9 mehitab sellel nädalal baasiväliseid vaatlusposte.
Plahvatuses raskesti haavata saanud kaitseväelased on ravil Saksamaal. Üks kaitseväelane on endiselt raskes olukorras ja teadvusetu. Teine kaitseväelane on kontaktne ja paraneb.
25. oktoobril rünnati ebastandardse lõhkekehaga motoriseeritud patrullis osalenud kergejalaväerühma ESTPLA-9 veoautot. Plahvatuses sai surma vanemveebel Arre Illenzeer ja haavata viis kaitseväelast.
-
Briti treeningmeeskond koolitab kaitsealaste riigihangete spetsialisteSellel nädalal koolitab Suurbritannia treeningmeeskond Tallinnas Balti riikide kaitsealaste riigihangete läbiviijaid.
Esmaspäevast reedeni Ülemiste hotellis korraldatava kursuse eesmärgiks on anda ülevaade kaitsealaste riigihangete läbiviimisest ja nende hindamisest.
Samuti on kursuse üheks teemaks ümberpaigutatavate üksuste toetamine varustuse hankimisel ning NATO ja Euroopa Liidu hankealased protseduurid.
Kursusel osaleb kaksteist Kaitseministeeriumis, kaitseväes ja Piirivalveametis hangetega tegelevat spetsialisti. Lisaks osalevad kursusel kümme spetsialisti Lätist ja kaheksa Leedust.
Suurbritannia kaitseministeeriumi haldusalas tegutsev hangetealane treeningmeeskond koolitab ministeeriumi alluvuses tegutsevate ametite hanke eest vastutavaid spetsialiste. Lisaks on treeningmeeskond korraldanud kursuseid Suurbritannia kaitsetööstusele, valitsusasutustele, NATOle ja teistele riikidele.
Eelmisel aastal korraldati analoogne kursus Leedus. -
ESTPLA-9 mehitab vaatlusposteMöödunud nädalal rünnaku alla sattunud kergejalaväerühm ESTPLA-9 täidab taas baasiväliseid teenistusülesandeid, sellel nädalal mehitab üksus vaatlusposte.
ESTPLA-9 mehitatavaid vaatlusposte külastas ka Iraagis viibiv Maaväe ülema kohusetäitja major Meelis Kiili. “Maaväe ülemana pean olema seal, kus on kõige raskem,” ütles major Kiili.
Major Kiili sõnul on visiit tähtis ka seetõttu, et saab Eestisse tuua viimased kogemused järgmise missiooniüksuse väljaõppe täiendamiseks.
Major Kiili kohtus pataljoni juhtkonnaga, mille koosseisu ESTPLA-9 kuulub ning arutas tulevikku suunatud teenistusalaseid küsimusi.
Eile Iraaki sõitnud kolm asendusmeest jõudsid täna hommikul Bagdadi ning asuvad täitma teenistusülesandeid.
Lisaks kolmele Iraaki sõitnud asendusmehele lähetatakse missioonipiirkonda sellel neljapäeval veel kapral Veijo Jakson, kes vahetab välja plahvatuses kergemalt haavata saanud ja ambulatoorset ravi vajava kergejalaväerühma kaitseväelase.
Plahvatuses raskesti haavata saanud kaitseväelased on ravil Saksamaal. Üks kaitseväelane on endiselt raskes olukorras ja teadvusetu. Teine kaitseväelane on kontaktne ja paraneb.
25. oktoobril rünnati ebastandardse lõhkekehaga motoriseeritud patrullis osalenud kergejalaväerühma ESTPLA-9 veoautot. Plahvatuses sai surma vanemveebel Arre Illenzeer ja haavata viis kaitseväelast. -
Viru Üksik-jalaväepataljoni juhib major Neeme KaarnaAlates tänasest juhib jalaväe väljaõppekeskust Viru Üksik-jalaväepataljon major Neeme Kaarna.
Major Kaarna võttis väljaõppekeskuse juhtimise üle täna hommikul korraldatud rivistusel, kus väeosa senine ülem kolonelleitnant Jüri Järveläinen andis talle üle väeosa lipu. Major Kaarna tõotas lippu vastu võttes seda hoida ja kaitsta.
Major Kaarna on alates 1992. aastast teeninud rühma-, kompanii-, ja staabiülemana erinevates kaitseväe väeosades. Ta on lõpetanud Soome Maakaitsekõrgkooli ning vanemstaabiohvitseri kursused Soome Riigikaitsekõrgkooli juures. Enne praegusele ametikohale määramist teenis ta Maaväe Staabi jalaväeinspektsioonis. Major Kaarna on Kalevi Üksik-jalaväepataljoni Ohvitseride Kogu esimees.
Kolonelleitnant Järveläinen jätkab oma teenistust Maaväe Staabis.
Jõhvis asuv Viru Üksik-jalaväepataljon on maaväe väljaõppekeskus, mille põhiülesandeks on ajateenijate baasil jalaväe- ja tankitõrjeüksuste väljaõpe ja ettevalmistamine.