Uudised
-
Kaitseväe juhataja autasustas Norra kaitseatašeedKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas ametist lahkuvat Norra Kuningriigi kaitseatašeed Eestis mereväekapten Tor Egil Walterit kaitseväe teenetemärgiga.
Kaitseväe juhataja autasustas Norra Kuningriigi kaitseatašeed panuse eest Eesti ja Norra kaitsevägede koostöö arendamisel.
Mereväekapten Tor Egil Walter ütles teeneteristi kättesaamise tseremoonial Kaitsejõudude Peastaabis, et Norra Kuningriigi kõrgeima sõjaväelise esindaja amet Eestis on olnud huvitav ja vaheldusrikas kogemus.
“Eesti Kaitsevägi on 3 aasta jooksul, mil ma Norra kaitseatašeena Eestis teenisin, märgatavalt arenenud,” sõnas kaitseatašee. “Ma olen kindel, et positiivses suunas edasiliikumine jätkub ka tulevikus.”
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts hindas kõrgelt kaitseatašee tegevust Eestis. “Oleme kaitseväe arendamisel saanud Norralt mitmekülgset abi,” sõnas viitseadmiral Kõuts.
Kaitseväe teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja poolt Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks ning Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks. Teenetemärk on tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest.
-
Vahetus Eesti kontingendi vanem IraagisEsmaspäeval, 9. augustil andis Iraagis teenivate Eesti üksuste kontingendi vanem major Sten Reimann oma kohustused üle kapten Toomas Välile.
Möödunud nädalal Bagdadis asuvasse koalitsioonivägede baasi Camp Victory’sse saabunud kapten Väli vahetas major Reimanni välja Iraagi koalitsioonijõudude (Multinational Force-Iraq, MNF-I) staabis ning ühtlasi võttis üle ka kontingendi vanema ülesanded.
Enne ametikoha ülevõtmist tutvus kapten Väli koalitsioonijõudude ja Eesti üksuste ülesannete ja tegevusega ning üldise olukorraga piirkonnas.
Major Reimann jõuab kuuekuuliselt missioonilt tagasi Eestisse 12. augustil.
Kapten Väli sõnul on major Reimanni teenistus olnud laitmatu, seda nii koalitsiooni staabi analüüsiosakonnas kui eesti kontingendi vanemana. “Major Reimanni teenistus siin oli eriti silmapaistev, arvestades neid keerulisi olukordi, mida koalitsioon pidi lahendama möödunud aprillis ja mais,” ütles kapten Väli.
Kapten Väli ütles, et praegu keskendub koalitsioon Iraagi ajutise valitsuse toetamisele. “See tähendab nii julgeoleku tagamist koalitsioonijõudude poolt ning Iraagi enda julgeolekustruktuuride jätkuvat ülesehitamist ja arendamist,” ütles kapten Väli. “Võtmeküsimuseks on siin Araabiamaade ja ÜRO reaalne toetus Iraagi ülesehitamiseks”
Iraagis teenib 32-meheline Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-9, kaubakäitlusmeeskond CT-3 ja kaks staabiohvitseri.
ESTPLA-9 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala asub Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is. ESTPLA-9 ülem on kapten Janno Märk.
CT-3 teenib An Nasariyah’ linnast lähedal Tallili lennuväljal asuvas USA õhuväebaasis. CT-3 ülem on vanemseersant Janek Innos.
Iraagi koalitsioonivägede (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) teavitusosakonnas jätkab teenistust leitnant Andres Sang.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
-
Väliseestlased kinkisid kaitseväelastele raamatuidKaitseväelased said oma raamatukogudesse Kanada väliseestlastelt üle tuhande raamatu.
Kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja major Pearu Nõmmik kinkisid kaitseväele oma isa, major August Nõmmiku k.s.dipl. sõjalise raamatukogu. Kolonel Nõmmiku sõnul on Kanadas elavad väliseestlased varem kogunud raamatuid Eestimaal asuvate väikeste maakonna- ja külaraamatukogude jaoks. “Kuuldes mõttest kinkida kaitseväele kuus kasti minu isale kuulunud sõjalisi teemasid käsitlevaid raamatuid, otsustas dr. Endel Aruja Toronto Tartu Instituudist samuti Eesti Kaitseväele raamatuid saata,” rääkis kolonel Nõmmik.
Kokku täienesid kaitseväe raamatukogud Kanada väliseestlaste abil rohkem kui tuhande raamatu võrra. Saadetise hulgas oli sõjalist kirjandust, ajalooraamatuid, paguluses viibinud Eesti autorite teoseid ja ilukirjandust. Raamatud antakse Kaitsejõudude Peastaabi, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Baltic Defence College raamatukogudesse.
Raamatukogud on kaitseväe kõikides väljaõppekeskustes. 4. mail avati Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu, mille üheks eesmärgiks on hakata vahendama infot kõigi institutsioonide ja isikutega, kes tegelevad sõjanduse ja selle uurimisega. Tulevikus areneb Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu kaitseväe keskraamatukoguks.
-
Eesti mereväelased harjutavad koos sakslastega tuukrite tööd10. - 16. augustini viibib Eestis Saksa Mereväe miinituukrite laev Mühlhausen.
Tänasest kuni 13. augustini viib Saksa Mereväe laev Mühlhausen koos Eesti mereväe laevade Ristna ning Vaindloga läbi pääste- ja manööverdusharjutusi Naissaare lähistel. Harjutatakse ka tuukrite koostööd.
Endise Eesti Mereväe nõuniku, laeva Mühlhausen komandöri vanemleitnant Walter Bellinghauseni sõnul on koostöö Eesti Mereväega olnud alati meeldiv ja mõlemale poolele kasulik. “Minu jaoks on väga oluline, et minu viimane reis laevakomandörina just Tallinnasse tõi,” ütles vanemleitnant Bellinghausen, kes pärast koostööharjutusi Eesti Mereväega Saksamaa Liitvabariigi kaitseministeeriumis teenistust jätkab.
Reedel, 13. augustil sildub Saksa Mereväe laev Tallinna sadamas.
13. augustil teevad Mühlhauseni komandör vanemleitnant Walter Bellinghausen, laeva esimene ohvitser leitnant Thomas Frank ning Saksamaa Liitvabariigi kaitseatašee Eestis ja Soomes kolonelleitnant Helmut Gebers viisakusvisiidid Tallinna aselinnapea Peep Aaviksoo, Saksa suursaadiku Jürgen Dröge, Tallinna Garnisoni ülema major Meelis Kiili ja Eesti Mereväe ülema kaptenmajor Ahti Piirimägi juurde.
Laupäeval, 14. augustil tutvuvad laeva Mühlhausen meeskonnaliikmed Tallinna vanalinnaga ja külastavad Rocca al Mare vabaõhumuuseumi.
Laupäeval, 14. ja pühapäeval, 15. augustil kell 14 - 16 on laev Admiraliteedi basseinis avatud kõikidele huvilistele.
Saksa Mereväe laev Mühlhausen ehitati 1966. aastal. Algselt kandis laev nime Walter von Lederbur ja oli ehitatud avamere miinijahtimislaevade prototüübiks. 1995. aastal ehitati ta ümber miinituukrite baaslaevaks ja sai praeguse nime.
Mühlhausen on suurim Saksa Mereväe teenistuses olev puitkorpusega sõjalaev, laev on 63 meetrit pikk ja 11 meetrit lai. Laeval on 15 meeskonnaliiget, lisaks vajadusel kuni 15 miinituukrit. Pardal on kuuekohaline barokamber ning spetsiaalne meditsiinivarustus.
Laeva komandör on vanemleitnant Walter Bellinghausen. Vanemleitnant Bellinghausen oli 1997-1998. aastal nõunik Eesti Mereväe juures, tema kaasabi on oluline Balti mereväeeskaadri BALTRON käivitamisel.
Saksa Mereväe laev Mühlhausen lahkub Eestist 16. augustil.
-
USA kindral andis kaitseväe juhtidele kõrge hinnanguTäna, 10. augustil, viibib Eestis ühepäevasel visiidil NATO Põhjaregiooni maaväe komponendi ülem kindral Burwell B. Bell.
Visiidi käigus tutvub kindral Bell Eesti Maaväega ja selle arenguplaanidega.
“Visiidil kohtusin professionaalsete juhtidega, kes kõik on pühendunud Eesti Kaitseväe tugevamaks muutmisele, juhtidega, kes teavad oma üksuste tugevaid ja nõrku külgi ning omavad selget ettekujutust arengusuundadest,” sõnas Ameerika Ühendriikide neljatärnikindral Bell külastades Rahuoperatsioonide Keskust Paldiskis. “Hea on näha oma tööle pühendunud ja tõsise töössesuhtumisega juhte.”
“Maavägede koostöö NATOs areneb ning selle kinnituseks soovib kindral Bell isiklikult tutvuda uute liikmesriikide maavägede hetkeolukorraga,” lausus Maaväe ülema kohusetäitja major Meelis Kiili
Saksamaal Heidelbergis asuv NATO Põhjaregiooni maaväe komponendi staap (NATO Land Component Command) ning samas paiknev Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise Maaväe komponendi staap (United States Army, Europe) on vastutavad Eesti, Läti, Leedu ning Slovakkia maavägede NATOsse integreerimise protsessi eest.
Eestist edasi liigub kindral Bell Riiga.
-
Kaitseväe sõiduauto osales liiklusõnnetusesTeisipäeval, 10. augustil kella 16 ajal Harju maakonnas Maeru-Klooga teel toimunud liiklusõnnetuses põrkas kaitseväe valduses olev sõiduauto Volkswagen Golf kokku jalgratturite grupiga. Kaitsevägi avaldab juhtunu üle kahetsust.
Teenistusasjus Ämarist Paldiskisse teel olnud Õhuväe Lennubaasi sõiduautot juhtis 26-aastane vanemallohvitser.
Õnnetuse asjaolusid uurib Põhja Politseiprefektuur. Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei- ja uurimisosakond osutab uurimisele igakülgset kaasabi.
-
Bosnia-Hertsogoviinas vahetus Eesti tagalaohvitser
Täna, 10. augusti hilisõhtul naaseb Eestisse pooleaastaselt välismissioonilt Bosnia-Hertsogoviinas kapten Jaanus Antson.
Kapten Antsoni vahetas välja seni Väljaõppekeskuses Üksik-vahipataljon staabi- ja tagalasektsiooni ülemana teeninud kapten Andres Kraav, kes sõitis Bosnia-Hertsogoviinasse 6. augustil.
Kaitsevägi mehitab Bosnia-Hertsogoviinas NATO Stabilisatsioonijõudude (Stabilisation Force, SFOR) Mitmerahvuselise Eriotstarbelise üksuse (Multinational Task Force North, MNTF-N) Staabi Tagalaosakonna tagalaohvitseri ametikohta. Tagalaohvitseri ülesannete hulka kuulub brigaadi tagalaosakonna logistilise toetuse planeerimine ning organiseerimine.
NATO Stabilisatsioonijõudude ülesandeks on tagada turvaline ja kindel elukeskkond Bosnia-Hertsogoviinas. Eesti on rahutagamismissioonist osa võtnud alates selle algusest 1995. aastal. SFORi koosseisu kuulub ligikaudu 7000 sõdurit.
Eestil on hetkel välismissioonidel 180 kaitseväelast.
Iraagis teenib üks staabiohvitser, üks teabeohvitser, 32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-9 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-3. Afganistanis teenib viieliikmeline demineerimismeeskond, kaks staabiohvitseri, üks lennujuht; Kosovos viis staabiohvitseri, 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ja 95-liikmeline kergejalaväekompanii. Samuti on Eesti esindatud kahe sõjalise vaatlejaga ÜRO juhitud missioonil Lähis-Idas, ühe staabiohvitseriga NATO juhitud rahutagamismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas ja ühe kontaktohvitseriga Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatuses (US CENTCOM).
-
Kaitseväe suurtükilaskmised kulgesid edukaltLaupäeval, 7. augustil viis kaitsevägi Sirgala karjääris läbi testlaskmised
155-mm haubitsatest.
Maaväe ülema kohusetäitja major Meelis Kiili sõnul võib testlaskmistega
väga rahule jääda. “Haubitsate testlaskmised õnnestusid täielikult ja kõik
olemasolevad 155-mm haubitsad on laskekorras,” ütles major Kiili.
155-mm haubitsate testlaskmisi viisid Sirgala karjääris läbi
Suurtükiväegrupi kaadrikaitseväelased. Laskmisi jälgis ekspertide grupp
Saksamaa Liitvabariigi Kaitseministeeriumist. Ka sakslased andsid
testlaskmistele positiivse hinnangu.
-
Kuperjanovi pataljon võõrustab seadusega pahuksisse läinud nooriTäna algas Võrus, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis laager seadusega pahuksisse läinud noortele.
Laagri läbiviimise põhieesmärk on alaealiste kuritegevuse vähendamine Tartu linnas ja maakonnas. Laagri kaasabil püütakse probleemseid noori kaasata ühistegevusse. Rõhku pannakse noorte positiivsete isiksuseomaduste tugevdamisele läbi meeskonnatöö ja positiivsete väärtushoiakute tugevdamisele isiklike eeskujude kaudu.
Kuperjanovi pataljonis läbiviidavas sõjalises noortelaagris osalevad 15 – 17 aastased Tartu linna ja maakonna noormehed, kes on pannud toime süüteo. Instruktoriteks on Kuperjanovi pataljoni kaitseväelased.
Sissejuhatuseks tutvustatakse laagrilistele väeosa ülesandeid ja tegevust. Laagrilised omandavad teadmisi kaitseväe riviõppest, relvaõppest, esmaabi andmisest, orienteerumisest. Mängitakse ka sportmänge ja tegeletakse füüsilise treeninguga. Noored elavad laagripäevade jooksul sõjalise distsipliini järgi.
Laager Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis lõpeb neljapäeval, 12. augustil.
-
Taani toetab Eesti jalaväebrigaadi väljaarendamistEsmaspäeval, 9. augustil saabub Eestisse kolmepäevasele tutvumisvisiidile Taani 3. Jutlandi brigaadi staabi seitsmeliikmeline delegatsioon.
Eesti-Taani koostöö raames toimuva brigaadiprojekti väljaõppe- ja treeningmeeskonnast moodustatud esindus alustab 3. Jutlandi brigaadi ülem kolonel Lasse Harkjaeri juhtimisel 10. augustil oma esimest tutvumisvisiiti.
Külastuse eesmärgiks on saada võimalikult täpne ülevaade 1. Jalaväebrigaadi staabi ja Scoutspataljoni hetkeolukorrast ning arengust, kehtivatest õigusaktidest, olemasolevatest väljaõppe võimalustest, personali haridus- ja väljaõppetasemest ning täiendõppe vajadusest.
"Toimuv visiit ja kohtumine Taani kolleegidega on brigaadi juhtkonnale ning pataljoni staabile igati rõõmustav sündmus, kuna tähistab Taani toetuse praktilist algust brigaadiprojektile,” sõnas 1. Jalaväebrigaadi ülem major Toivo Treima. “Samas on see ka algus intensiivsele erialaväljaõppele ühes mitmete staabiõppustega, mis kulmineeruvad 2005. aasta lõpus Scoutspataljoni valmidust testiva kontrollõppusega."
Väisangu jooksul külastatakse Tartus asuvat Balti kaitsekolledžit ja Sõjakooli ning Paldiskis asuvat Scoutspataljoni. Tallinnas kohtutakse kaitseministeeriumi, Kaitsejõudude Peastaabi, Maaväe Staabi ja brigaadi staabi esindajatega.
Taanlaste projektialane toetus on peamiselt suunatud brigaadi ülema, brigaadi staabi ja staabikompanii väljaõppele, eesmärgiga luua Eestis brigaadi väljaõppeks ja tema üksuste missioonile läkitamiseks vajalik võimekus.
Eesti-Taani koostöös on brigaadiprojekti soovitud lõppeesmärgiks saavutada brigaadi staabi täielik operatiiv-võimekus (Final Operational Capability, FOC), mis oleks aluseks Eesti Kaitsejõudude panusele NATO ümberpaigutatavatesse üksustesse (NATO deployable Forces, NDF)
Eesti-Taani brigaadialane koostöö baseerub põhimõtetel, mis väljendatud suve algul allkirjastatud projektis ning järgib seal märgitud ajakava ning ürituste kirjeldust. Projektiga määratakse Taani poolt nõunik-väljaõppeohvitserid kolme Balti riiki, kes alates järgmisest aastast asuvad regiooni alaliselt, keskusega Riias.
1. Jalaväebrigaad on Eesti Kaitseväe peamine manööverüksus. Väeüksuse tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja ta on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Brigaadi allüksused õpetatakse välja erinevates kaitseväe väljaõppekeskustes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Plaani järgi peab brigaad 2007. aastaks saavutama võimekuse lahingoperatsioonide läbiviimiseks.
Brigaadi relvastusse kuuluvad lisaks käsitulirelvadele 23mm õhutõrjekahurid, õhutõrje raketisüsteemid, kesk- ja pikamaa tankitõrje raketisüsteemid, 155mm haubitsad ning 120mm ja 81mm miinipildujad.