Uudised
-
Tapal lõppes reserv-erialaohvitseride orientatsioonikursusTäna, 27. augustil, lõppes Tapal ligi kuu aega väldanud reserv-erialaohvitseride orientatsioonikursus REOK-1.
Kursuse ülem kolonelleitnant Harri Ints pidas kursust kordaläinuks. “Kursus läbiti vastavalt õppekavale ja ilma probleemideta,” sõnas Kaitseväe peapsühholoog kolonelleitnant Ints. “Lõpetanud saavad pärast erialaohvitseri kursuse läbimist asuda teenistusse Kaitseväes.” Seda võimalust kaalub kolonelleitnant Intsu väitel enamik lõpetanuist.
Kursuse eesmärk oli erialaohvitseride reservi ettevalmistamine. Kümne kursusel osaleja hulgas on kaplanikandidaate, meedikuid ning psühholooge Eestist ja Lätist.
Nelja nädala jooksul omandasid reserv-erialaohvitseride kursusel osalejad teadmisi kaitseväe riviõppest, laskmisest, jalaväetaktikast, topograafiast, esmaabi osutamisest, sidest, kaitseväelisest kasvatusest ning tutvusid kaitseväe määrustikega. Samuti osaleti väliõppusel ja sooritati füüsiline test.
Kursandid osalesid erialastel loengutel ning viisid läbi mälestuspalvused Saksa sõjavangide kalmistul, Maarjamäe kalmistul ja kaitseväe kalmistul Tallinnas.
Alates 1996. aastast on Kaitsevägi korraldanud kuus kaitseväe kaplanite kursust ning kaks kaplanite ja meedikute ühiskursust. Lõppenud reserv-erialaohvitseride kursus oli esimene, millest võtsid lisaks kaplanitele ja meedikutele osa ka psühholoogid.
-
Vaindlo osaleb Soomes miinitõrjeõppuselEesti Mereväe laev Vaindlo osaleb 26. augustist 2. septembrini Soomes miinitõrjeõppusel EST/FIN SWEEPEX 2004.
Õppuse käigus avaneb EML Vaindlo meeskonnal võimalus navigeerida nõudlikes Soome saarestiku oludes ning tutvuda Soome Saarestikulaevastiku Miinitõrjedivisjoni ja tema töömeetoditega ning samas tutvustada Eesti Mereväe Miinilaevade Divisjoni.
Õppuse sadamafaasis tutvub Vaindlo meeskond Turu mereväebaasiga, külastab miinimuuseumi ning peab maha sõpruskohtumise jalgpallis Soome kolleegidega.
30. augustist 1. septembrini kestva õppuse merefaasi käigus harjutatakse miinitraalimist, testitakse miinitraalimisvõimekust, sõitmist lahingurivis, teise laeva abistamist ja sõitu miiniväljas.
Miinitraaler Vaindlo on 38 meetrit pikk. Laeval on 22 meeskonnaliiget, neist kolm ohvitseri. Miinitraaler Vaindlo õpruslinnaks on Kunda. Laeva komandör on Taani Kuningliku Mereväeakadeemia lõpetanud leitnant Liivo Laanetu. -
Kaitseväe peaarst naases missioonilt AfganistanisPühapäeval, 22. augustil naases Eestisse pooleaastaselt välismissioonilt Afganistanis kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas.
Major Remmelgase vahetas välja seni Kaitseväe Tervisekeskuse ülemana teeninud major Merike Johanson, kes sõitis Afganistani 12. augustil.
Major Remmelgas jäi oma missiooniga väga rahule. "Teenistus Afganistanis on andnud mulle võimaluse omandada hindamatuid praktilisi kogemusi NATO missiooniüksuse staabis töötamiseks," nentis major Remmelgas. "Sain võimaluse tutvuda erinevate riikide meditsiinilise tagamise korraldusega missioonipiirkonnas."
Kaitsevägi mehitab Afganistanis Kabulis paiknevate NATO juhitud Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) staabis ISAFi ülema meditsiininõuniku osakonnas oleva meditsiini operatiivstaabiohvitseri koha.
Vastava ametikoha teenistusülesanded on meditsiinialase operatiivinfo töötlemine ja
edastamine kõrgematele staapidele; sidepidamine rahvuslike kontingentide meditsiiniüksustega ja nende tegevuse koordineerimine kogu ISAF tegevuspiirkonnas. Samuti vajalike meditsiiniplaanide koostamine, meditsiinialaste õppuste ettevalmistamine ja nende läbiviimine.
Major Remmelgas teenib Kaitseväes alates 1998. aastast, paralleelselt praktiseerib ta Mustamäe Haigla intensiivravi osakonnas. Enne missioonile siirdumist täitis major Remmelgas Kaitseväe meditsiiniteenistuse ülema ja Kaitseväe peaarsti ametiülesandeid.
Major Johanson teenib Kaitseväes alates 1993. aastast. Tema teenistuskohtadeks on olnud erinevad väeosad ning Kaitseväe Tervisekeskus.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. ISAF-i kuulub enam kui 6100 sõjaväelast.
Alates 1995. aastast on kümme Kaitseväe arsti osalenud rahuoperatsioonidel Liibanonis, Bosnias ja Kosovos.
Eestil on hetkel välismissioonidel 180 kaitseväelast.
Iraagis teenib üks staabiohvitser, üks teabeohvitser, 32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-9 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-3.
Afganistanis teenib viieliikmeline demineerimismeeskond, kaks staabiohvitseri ning
üks lennujuht.
Kosovos on rahutagamismissioonil viis staabiohvitseri, 22-meheline mitmeotstarbeline
sõjaväepolitseirühm ja 95-liikmeline kergejalaväekompanii.
Samuti on Eesti esindatud kahe sõjalise vaatlejaga ÜRO juhitud missioonil Lähis-Idas,
ühe staabiohvitseriga NATO juhitud rahutagamismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas ja
ühe kontaktohvitseriga Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatuses (US CENTCOM). -
Ajateenijad tulistasid 155-mm haubitsatestLaupäeval, 21. augustil sooritasid Suurtükiväegrupi tulepatarei ajateenijad Ida- Virumaal Sirgalas esmakordselt laskeharjutuse Saksamaalt hangitud 155-mm haubitsatest.
“Mul on hea meel, et sõdurid saavad enne teenistuse lõppu nendest relvadest lasta, mille kasutamist nad on õppinud,” sõnas Tapa Väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi.
Laskmisi jälgisid Eesti sõjaline esindaja NATO juures kindralleitnant Johannes Kert ja Kaitsejõudude Peastaabi ning Maaväe Staabi ohvitserid.
Esmakordselt lasti Eestis 155-mm haubitsatest kaks nädalat tagasi, kui kaadrikaitseväelased sooritasid testlaskmised, mida jälgisid Saksamaa spetsialistid.
155mm haubitsad hankis Eesti Saksamaalt eelmisel aastal. Avalikkusele näidati neid esmakordselt vabariigi aastapäeva paraadil veebruaris.
Paljude NATO riikide armeede relvastusse kuuluv 155-mm välihaubits FH-70 on Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia ühistoodang. Tegu on Euroopa kõige moodsamate ja töökindlamate järelveetavate haubitsatega, millega saab lasta kõigi NATO liikmesriikide 155-mm haubitsate laskemoona.
-
EELK Peapiiskop sõidab koos kaitseväe vaimulikega konverentsileEesti Evangeelse Luteri Kiriku peapiiskop Jaan Kiivit, kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja kolm kaitseväe kaplanit sõidavad neljapäeval, 19. augustil Rostocki, et osaleda kuuendal rahvusvahelisel Läänemeremaade kaplanite konverentsil.
Peapiiskop Kiiviti sõnul on Eesti juba enne Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamist kirikute ning rahvusvaheliste kiriklike organisatsioonide kaudu kuulunud suuremasse tervikusse. “Globaliseeruva maailma jätkusuutlikkust iseloomustavad sellised märksõnad nagu avatus ja suhtlemisvalmidus, dialoog ja koostöö, solidaarsus ja inimväärikuse ning- õiguste austamine. Rahvusvahelised vaimulike konverentsid aitavad kõigele sellele kaasa ning annavad teretulnud võimaluse sõlmida uusi kontakte, mis avardavad asjaosaliste suhtlusringi ning tulevad kasuks nende igapäevasele tööle.”
Kuuendat korda asetleidev rahvusvaheline Läänemeremaade kaplanite konverents kannab motot Balti meri – rahumeri. Seekordse konverentsi teema on – “Ajateenistus – kas võimalus või kohustus.”
Konverentsil käsitletakse ajateenijate ja nende perekondade, mereväelaste ning missioonidel viibivate kaitseväelaste hingehoidliku nõustamise küsimusi, tsiviilvaimulike ning kaplanite koostöövõimalusi ja teisi kaitseväevaimulike tööd puudutavaid teemasid.
Peapiiskop Kiiviti sõnul ei ole kaitsevägi unustanud, et riigi kohus on tagada kõigile põhiliste inimõigustena ka südametunnistuse ja usu vabadus ja selle vabaduse teostamise võimalused. “Seetõttu ei saa vaimulik töö piirduda kogudustega,” ütles peapiiskop Kiivit. “Vaimulike tegevus kaitseväes annab ajateenijatele ja kutselistele sõjaväelastele võimaluse viljelda oma usku ning saada pädevat hingehoidlikku nõustamist, olgu siis tegu usuliste küsimustega või isikliku elu probleemidega.”
Käesolev konverents on osalejate arvu poolest varasematest suurem, osalema oodatakse 114 vaimulikku Läänemereäärsetest maadest.
Eelmisel aastal Rootsis, Karlskronas asetleidnud kaitseväevaimulike konverentsil käsitleti kaplanite tööd välismissioonidel.
Traditsiooniliselt lõpetab Läänemeremaade kaplanite konverentsi mitmekeelne ühine jumalateenistus, kus teenib kaasa EELK peapiiskop Jaan Kiivit.
-
Eesti suurim rahutagamisüksus alustas Kosovos tegevustKosovosse pooleaastasele rahutagamismissioonile jõudnud Eesti suurim välismissiooniüksus kergejalaväekompanii BALTSQN-10 alustas operatiivtegevust.
95-liikmelise kergejalaväekompanii ülem kapten Alo Valdna sõnul kulges tegevuspiirkonda siirdumine probleemideta ning vastavalt plaanidele. “Oleme jõudnud oma vastutusalasse ning alustanud operatiivse tegevusega – patrullidega, vaatluspostide mehitamisega, eskortimise ja teiste, meile ülesandeks seatud tegevustega,” sõnas kapten Valdna.
BALTSQN-10 vastutusala on Mitrovica ümbruses olev mägipiirkond.
Rahutagamisüksus BALTSQN-10 liikus Kosovosse viies järgus ajavahemikul 5. – 15. august.
Motoriseeritud patrullideks kohaldatud kergejalaväekompanii BALTSQN-10 vahetas Mitrovica linnas välja seal veebruarist teeninud Läti rahutagamisüksuse BALTSQN-9. Läti üksus lahkus Kosovost täies koosseisus 13. augustil.
Lisaks kergejalaväekompaniile siirdus kirderegiooni mitmerahvuselise brigaadi Taani pataljoni staapi ka neli Eesti staabiohvitseri.
BALTSQN-10 ülesannete hulka missioonil kuuluvad luure-patrullteenistus, NATO juhitavate stabiliseerimisjõudude kohaloleku demonstreerimine, vaatluspostide mehitamine, kohalike väeosade jälgimine, mitmesugustes humanitaarabiprojektides osalemine, erinevate operatsioonide julgestamine, isikute eskort, isikute ja sõidukite kontrollimine kontroll-läbilaskepunktides ja laagri valve.
BALTSQN-10 kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) prantslaste juhitava Kirderegiooni Mitmerahvuselise Brigaadi Taani pataljoni koosseisu (Multinational Brigade North-East (MNB(NE)), Danish Batallion(DANBN)).
BALTSQN-10 väljaõpe algas märtsi lõpus, rahutagajad läbisid jalaväe- ning rahuvalve väljaõppe. Rahuvalve väljaõppes õpiti situatsioone, mis missioonil võivad esineda - kuriteopaiga turvamist, hoonete läbiotsimist, dokumentide kontrolli, eskorti, massirahutuste mahasurumist, liikluse reguleerimist ja kilbivõitlust. Muuhulgas õpiti ka kohalikku ajalugu. Rahuvalveüksus viibis ka kuuajasel väljaõppel Taanis, kus harjutati koostööd Taani üksustega.
ÜRO kontrolli all olevas Kosovos peavad korda 17 000-liikmeline NATO juhitud rahvusvaheline rahutagamiskontingent (KFOR) ning 10 000 ÜRO ja kohalikku politseinikku.
Eestist on hetkel Kosovos 122 kaitseväelast. Lisaks BALTSQN-10le ka mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL–10 ning viis staabiohvitseri. ESTPATROL–10 asub Kosovo pealinnas Prištinas, vastutusala hõlmab tervet provintsi.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamismissioonis Kosovos alates 1999. aasta novembrist.
Balti luureeskadroni komplekteerivad rotatsiooni käigus kolm Balti riiki.
Riigikogu otsus Kosovosse saadetava missiooni kohta kehtib tuleva aasta detsembrini ja korraga on Kosovosse lubatud saata kuni 150 kaitseväelast. Otsus võeti vastu 2002. aasta 11. detsembril.
-
Mereväe tuukrid aitasid mürsu kahjutuks teha
Eile õhtul tegid Eesti Mereväe tuukrid koostöös Jõhvi Üksik-päästekompanii demineerijatega kahjutuks Toila sadama lähistelt leitud lõhkekeha.
-
Mereväe tuukrid tegid miini kahjutuksEesti Mereväe tuukrid kahjutustasid koostööharjutustel Saksa tuukritega Naissaare lähistel miini.
Teisipäevast, 10. augustist kuni 12. augustini viis Eesti Merevägi koos Saksa Mereväe miinituukrite laevaga Mühlhausen Naissaare lähistel läbi ühisharjutusi. Harjutati ka tuukrite koostööd. Harjutuste käigus identifitseeriti ja tehti kahjutuks üks varasemate harjutuste jooksul leitud ankrumiin.
Täna sildus Saksa Mereväe laev Mühlhausen Tallinna sadamas. Mühlhauseni komandör vanemleitnant Walter Bellinghausen, laeva esimene ohvitser leitnant Thomas Frank ning Saksamaa Liitvabariigi kaitseatašee Eestis ja Soomes kolonelleitnant Helmut Gebers tegid täna viisakusvisiidid Tallinna aselinnapea Peep Aaviksoo, Saksa suursaadiku Jürgen Dröge, Tallinna Garnisoni ülema major Meelis Kiili ja Eesti Mereväe ülema kaptenmajor Ahti Piirimägi juurde.
Laupäeval, 14. augustil tutvuvad laeva Mühlhausen meeskonnaliikmed Tallinna vanalinnaga ja külastavad Rocca al Mare vabaõhumuuseumi.
Laupäeval, 14. ja pühapäeval, 15. augustil kell 14 - 16 on laev Admiraliteedi basseinis avatud kõikidele huvilistele.
Endise Eesti Mereväe nõuniku, laeva Mühlhausen komandöri vanemleitnant Walter Bellinghauseni sõnul on koostöö Eesti Mereväega olnud alati meeldiv ja mõlemale poolele kasulik. “Minu jaoks on väga oluline, et minu viimane reis laevakomandörina just Tallinnasse tõi,” ütles vanemleitnant Bellinghausen, kes pärast koostööharjutusi Eesti Mereväega Saksamaa Liitvabariigi kaitseministeeriumis teenistust jätkab.
Saksa Mereväe laev Mühlhausen ehitati 1966. aastal. Algselt kandis laev nime Walter von Lederbur ja oli ehitatud avamere miinijahtimislaevade prototüübiks. 1995. aastal ehitati ta ümber miinituukrite baaslaevaks ja sai praeguse nime.
Mühlhausen on suurim Saksa Mereväe teenistuses olev puitkorpusega sõjalaev, laev on 63 meetrit pikk ja 11 meetrit lai. Laeval on 15 meeskonnaliiget, lisaks vajadusel kuni 15 miinituukrit. Pardal on kuuekohaline barokamber ning spetsiaalne meditsiinivarustus.
Laeva komandör on vanemleitnant Walter Bellinghausen. Vanemleitnant Bellinghausen oli 1997-1998. aastal nõunik Eesti Mereväe juures, tema kaasabi on oluline Balti mereväeeskaadri BALTRON käivitamisel.
Saksa Mereväe laev Mühlhausen lahkub Eestist 16. augustil.
-
Mereväe laev külastab oma sõpruslinna PärnutEesti Mereväe miinijahtija Wambola jõuab täna õhtul Pärnusse, et külastada oma sõpruslinna.
Miinijahtija Wambola tuleb Pärnusse Riiast Läti Mereväe 85. aastapäeva üritustelt. Laeva juhtkond kohtub Pärnu linnavalitsuse ja volikogu ning Pärnu Üksik-jalaväepataljoni esindajatega. Laeva meeskonnale korraldatakse linnaekskursioon. Laupäeval, 14. augustil kell 12.00 – 18.00 on miinijahtija Wambola avatud kõikidele huvilistele.
Miinijahtija Wambola komandör on leitnant Marek Mardo.
Pärnust võtab mereväe laev kursi Klaipedasse, et osaleda Baltroni õppusel.
Eesti Mereväe miinijahtija Wambola (endine Cuxhaven) on ehitatud 1957. aastal, moderniseeritud 1970-tel ja 1990-tel aastatel. Laeva pikkus on 47,1 m, laius 8,3 m, süvis 3m, kiirus kuni 15 sõlme. Relvastuses on 40 mm Bofors kahur, statsionaarne sonar, lõhkelaengutega robotsonar, kaamerarobot. Laeval on miinitraalimise ja –veeskamise võimalused.
Wambolal on varustus, sealhulgas allveerobotid, mis võimaldavad mitte ainult merepõhjas asuvate objektide tuvastamist, vaid ka nende kahjutuks tegemist. Wambola on osalenud arvukatel rahvusvahelistel operatsioonidel ja õppustel. Laeval on 40 meeskonnaliiget. Saksa Mereväes teenis laev Cuxhaveni nime all, lisaks tavapärastele ülesannetele on ta osalenud Lahesõjajärgsetel miinitõrjeoperatsioonidel.
Eesti mereväelipp heisati miinijahtijal Wambola 22. märtsil 2000.a. Saksamaal Wilhelmshaveni mereväebaasis. Laeva esimeseks komandöriks oli leitnant Sten Sepper, kes 2000. aastal kirjutas alla ka Pärnu linna ja miinijahtija Wambola vahel sõlmitud koostöölepingule.
Pärnu on Eesti linnadest esimene, kes usaldas oma vapi sõjalaeva vööri. 1999. aastal oli patrull-laev “Ristna” saanud Kõrgessaare valla vapi kandmise õiguse, olles seega üldse esimene, ja siiani jäänud ainsaks Eestimaa vallaks, millel on “oma sõjalaev”.
Linna või valla ja mereväe laeva vahel sõlmitud sõprusleping annab laevale õiguse kanda sõpruslinna või -valla vappi, mis võimaldab laevadel tutvustada oma sõpruslinnu kõigis külastatavates paikades. Arvestades mereväe osalemist arvukatel rahvusvahelistel õppustel, on Eesti sõjalaevad tutvustanud oma sõpruslinnu pea kõigi Läänemere äärsete riikide sadamates.
Ka aastatel 1919-1933 oli Eesti Merejõududes teenistuses laev, mis kandis nime - Wambola. See Wambola oli üks kahest Inglise laevastiku poolt 1918. aasta detsembris kinni võetud vene hävitajast “Spartak”, (Eestis nimetati miiniristlejaks, 98 m pikk), mis Vabadussõja käigus võitlesid Soome lahe idaosas ja Liivi lahes. 1933. aastal müüdi laev Peruule. Wambola oli hea miiniveeskamisvõimsusega, ta võis peale võtta 80 miini. 1928. aastal riigivanema visiidil Rootsi oli Jaan Tõnisson laeval Lennuk, Wambolal viibis enamus saatvast delegatsioonist, sealhulgas ajakirjanikud. Pikka aega oli vana Wambola komandöriks Pärnumaalt pärit mereväekapten Valev Mere (Vassili Martson), Eesti Merejõudude juhataja aastail 1938-1939.
-
Iraagist naases major Sten ReimannTäna, 12. augustil jõudis Iraagist tagasi Eesti Kaitseväe major Sten Reimann.
Major Reimanni sõnul on Iraagi julgeolekuüksused saavutamas piisavat operatiivvõimekust kaitsmaks oma maa valitsust, haldusüksusi ning rahvast. Enamik kohalikust elanikkonnast suhtub koalitsioonijõududesse positiivselt.
“Eesti sõdurid Iraagis teenivad ühtse meeskonnavaimuga,” ütles major Reimann. “Jalaväerühma väljaõpe on heal tasemel; koostöös rühmaülemaga arendasime pidevalt edasi ka üksuse taktikat.”
Bagdadis asuvas koalitsioonivägede baasis Camp Victory’s teeninud major Reimann täitis ülesandeid Iraagi koalitsioonijõudude (Multinational Force-Iraq, MNF-I) staabis ning ühtlasi tegutses ka kontingendi vanemana.
Eesti kaitsevägi osaleb Iraagis konfliktijärgsel stabiliseerimismissioonil alates 2003. aasta juunist. Eesti on käesoleval hetkel Iraagis koalitsioonivägedes esindatud 32-mehelise kergejalaväerühmaga ESTPLA-9 ja 13-mehelise kaubakäitlusmeeskonnaga CT-3. Lisaks vahetunud staabiohvitserile osaleb koalitsioonijõudude staabi töös teabeohvitser leitnant Andres Sang.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.