Uudised
-
Õhuväe ülem sai kindralmajoriksTäna andis Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes kolonel Alar Laneman peastaabis ajaloolises kindral Laidoneri toas Õhuväe ülemale brigaadikindral Teo Krüünerile pidulikult üle kindralmajori auastme.
Kolonel Laneman õnnitles kindralmajor Krüünerit kõrge auastme puhul. “Mul on äärmiselt hea meel ette lugeda Vabariigi Presidendi käskkiri, millega antakse Teile kindralmajori sõjaväeline auaste,” ütles kolonel Laneman.
Vabariigi President andis oma käskkirjaga 20. juulil 2004. aastal brigaadikindral Teo Krüünerile kindralmajori auastme.
Kindralmajor Teo Krüüner teenib Eesti Õhuväes alates 1991. aastast. 1996 – 1998 oli ta Õhuväe ülema kohusetäitja. Alates 1998. aastast on kindralmajor Teo Krüüner Õhuväe ülem.
Kindralmajor Krüüner on lõpetanud cum laude Tšernigovi Õhuväe Akadeemia, läbinud kursused Taani Kuninglikus Kaitsekolledžis, Norra Kaitsekolledžis ja NATO Kaitsekolledžis.
Kindralmajor Krüüner on NATO Kaitsekolledži Vanematekogu liige.
Kindralmajor Krüünerit on autasustatud paljude teenetemärkide ja autasudega, sealhulgas Kotkaristi III klassi teenetemärgiga, Kaitseväe teenetemärgiga, Õhuväe teenetemärgiga, Kaitseliidu teenetemedaliga, Mälestusmedaliga “10 aastat taastatud kaitseväge”, Läti Õhuväe aumärgiga, Läti aulenduri märgiga, Soome aulenduri märgiga jm.
-
Tallinnas avatakse rahvusvaheline kriisireguleerimisõppusBalti riikides korraldatakse 20. – 30. juulil koostöös Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondisega (USEUCOM) NATO partnerriikide programmi “Partnerlus rahu nimel” (PfP) raames rahvusvaheline meditsiini- ja kriisireguleerimisõppus Medceur/Rescuer/Sarex/Divex-04.
Teisipäeval, 20. juulil kell 11.00 avatakse Tallinnas Miinisadamas piduliku rivistusega rahvusvaheline kriisireguleerimisõppus Sarex-Divex 2004.
Õppuse avab Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes kolonel Alar Laneman.
Eestis viiakse läbi õppuse osad, mis on seotud pääste-, otsingu- ning terrorismivastaste operatsioonidega ja tuukritegevusega. Lisaks renoveeritakse õppuse humanitaarprojekti raames Tapa Vene Gümnaasium.
“Õppus annab hea võimaluse arendada riigi jõustruktuuride koostööd,” ütles õppuse Eestipoolne üldjuht kolonelleitnant Leo Kunnas. “Eesmärgiks on harjutada terrorismivastast tegevust koostöös liitlas- ja partnerriikidega ning kaasates totaalkaitse kontseptsiooni raames eri ametkondi.”
Õppuse eesmärgiks on NATO koostöövõimelisuse ning ametkondade vahelise koordinatsiooni suutlikkuse tõhustamine. Samuti pannakse suurt rõhku kogemuste vahetamisele.
Eestis läbiviidavatest õppuse osadest võtavad lisaks Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelastele osa Ameerika Ühendriikide, Saksamaa, Poola ja Ukraina kaitseväelased ning Eesti poolt veel politsei-, kaitsepolitsei-, piirivalve- ja päästeametnikud, kaitseliitlased ning siseministeeriumi esindajad. Osalejate koguarv küündib 700-ni.
Õppuse tarvis koostatud stsenaariumi järgi peavad Eesti jõustruktuurid tabama relvastatud terroristid, samuti leidma terroristide poolt pantvangi võetud isikud ja kahjutustama terroristide käsutuses olevad lõhkeained.
85 Eesti kaitseväe ja Eesti Päästemeeskonna meedikut osalevad samaaegselt Leedu Vabariigis Klaipedas meditsiiniõppusel Medceur-04.
Paralleelselt teiste Balti riikidega korraldatakse Läti Vabariigis Aluksnes arvutil põhinev brigaadistaabi kriisireguleerimisõppus Rescuer-04, mille virtuaalüksused asuvad lisaks Aluksnele ka Tallinnas, Klaipedas ja Sofias. Eestist osalevad Lätis läbiviidaval õppusel 16 kaitseväelast ning ametnikku päästeametist, kaitseministeeriumist ja siseministeeriumist.
Tegemist on viimase NATO partnerriikide programmi raames läbiviidava õppusega Eesti territooriumil kuna Eestist on saanud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige. Käesoleva õppusega pannakse punkt ühele kaitsejõudude arenguetapile, Eesti liitus NATO partnerriikide programmiga 1994. aastal.
Varasemalt on analoogseid õppuseid Eestis korraldatud kahel korral - 2000. aastal pioneerialane õppus Cornerstone 00 ja 2002. aastal kriisimeditsiiniõppus Medceur 02. -
Kaitsejõudude Peastaabi ohvitser sõidab teenistusse AfganistaniTäna, 19. juulil sõidab Kaitsejõudude Peastaabi ohvitser kolonelleitnant Indrek Sirel pooleaastasele NATO juhitud rahutagamismissioonile Afganistani.
Kaitsejõudude Peastaabis analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema kohuseid täitnud kolonelleitnant Indrek Sirel hakkab teenima Kabulis paiknevate NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) staabi operatiivosakonna planeerimisjaoskonnas.
Eesti Kaitseväes teenib kolonelleitnant Sirel alates 1993. aastast, ta on olnud Viru Üksik-jalaväepataljoni ülem ning teeninud erinevatel ametikohtadel Kaitsejõudude Peastaabis. Kolonelleitnant Sirel on läbinud kõrgema juhtkonna erikursused Soome Maakaitsekõrgkoolis ning õppinud Ameerika Ühendriikide Armee juhtimise- ja kindralstaabi kolledžis.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. ISAF-i kuulub enam kui 6100 sõjaväelast.
Eestil on hetkel välismissioonidel 82 kaitseväelast.
Iraagis teenib üks staabiohvitser, üks teabeohvitser, 32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-9 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-3. Afganistanis teenib viieliikmeline demineerimismeeskond, üks vanemstaabiohvitser, üks lennujuht, Kosovos üks vanemstaabiohvitser, üks staabiohvitser ja 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm. Samuti on Eesti esindatud kahe sõjalise vaatlejaga ÜRO juhitud missioonil Lähis-Idas, ühe staabiohvitseriga NATO juhitud rahutagamismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas ja ühe kontaktohvitseriga Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatuses (US CENTCOM).
-
Eesti kaitseväe teabeohvitser alustas teenistust IraagisEesti kaitseväe teabeohvitser leitnant Andres Sang alustas sel nädalal teenistust Iraagi koalitsioonivägede teavitusosakonnas Bagdadis.
Kuus kuud operatsioonil “Iraagi Vabadus” osalev leitnant Sang teenib Iraagi rahvusvahelise korpuse (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) teavitusosakonnas, kus tema ülesandeks on koostöö meediaga.
Korpus juhib Iraagi ajutise valitsuse tegevust toetavaid koalitsioonivägesid operatiivsel ja taktikalisel tasemel.
Andres Sang läbis ajateenistuse Üksik-Sidepataljonis 1998 kuni 1999, mille jooksul ta lõpetas nooremallohvitseride ja reservohvitseride kursused.
Alates 2001. aastast teenib leitnant Sang Kaitsejõudude Peastaabi teavitusosakonnas. Kuni 2003. aastani oli ta kaitseväe ajalehe Sõdurileht peatoimetaja, pärast seda teenis leitnant Sang teavitusosakonna pressijaoskonnas staabiohvitseri ametikohal.
Leitnant Andres Sang on lõpetanud Ameerika Ühendriikide relvajõudude teabeohvitseride kursuse.
Vabariigi President andis 14. juunil Andres Sangale missiooni ajaks leitnandi ajutise auastme.
Praegu teenib Iraagis Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-9, kaubakäitlusmeeskond CT-3 ja Iraagi koalitsioonijõudude (Multinational Force-Iraq, MNF-I) staabiohvitser major Sten Reimann. Major Reimann on ka Eesti sõjalise kontingendi vanem Iraagis.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005. -
Õhuvägi tähistab 85. aastapäevaReedel, 23. juulil tähistab Eesti õhuvägi oma 85. aastapäeva ausamba avamise ja Lennubaasi lahtiste uste päevaga.
Kell 11.00 avatakse Ämaris Lennubaasis kõigile alates 1919. aastast hukkunud ja langenud Eesti soost lennuväelastele mälestusausammas “Viimane Lend”. Mälestusmärk kujutab kahte sammast ja õhuväe kotkast, sammastel on kirjad “Eesti õhujõud” ning “Puhake paremad pojad, pärjatud olgu te kalm”. Ausamba autoriks on skulptor Kalju Reitel. Lennuväelaste seas, kellele ausammas pühendatakse on ka Teises maailmasõjas erinevates sõjavägedes võidelnud lendurid.
Keskpäeval on huvilistel võimalik tutvuda õhuväe tehnikaga ja varustusega, samuti pakutakse külastajatele sõdurisuppi ning näidatakse õhuväe ajalugu käsitlevat dokumentaalfilmi “Pro patria ad astra”.
Kell 13.00 tutvustavad õhuväelased väeliigi hetkeolukorda ja arengusuundi NATO liikmena.
Väeliigi üksustes Õhuväe Staabis, Lennubaasis ja Õhuseiredivisjonis teenib ligi 250 õhuväelast.
Väeliigi rahuaja põhiülesandeks on õhuruumi kontroll, mille rahuaegne meetod on õhuturve. Seoses NATO liikmelisusega on õhuväe prioriteediks ühildumine NATO integreeritud õhukaitse süsteemiga NATIENADS ning vastuvõtva riigi toetuse funktsioonide väljaarendamine. Eesti õhuväe suurimaks rahvusvaheliseks koostööprojektiks on kolme Balti riigi ühine õhuseiresüsteem BALTNET.
Õhuväe alguseks loetakse kokkuleppeliselt 20. juulit 1919, see kätkeb endas mitmeid Vabadussõja aegseid sündmusi. 21. novembril 1918. andis insenerväe polgu ülem Voldemar Viktor Riiberg välja käskkirja, mille alusel loodi lennu poolrood. Sama aasta detsembris nimetati poolrood ümber lennurooduks ning selles teenis neli lendurit, üks lendur-vaatleja ja mõned aviomotoristid. Vabadussõja lõpuks oli iseseisvaks Lennuväeks saanud väeliigis juba nelikümmend lennukit ja 476 meest.
Kolmekümnendatel aastatel muudeti senist struktuuri ning õhukaitse ülema alluvusse loodi kolm lennuväedivisjoni, lennukool, lennubaas, õhukaitse suurtükiväegrupp, õhukaitse staap ja üksik merelennusalk. 1940. aastal oli õhuväel rohkem kui 120 lennukit. Samal aastal peatus poliitiliste pöörete tõttu väeliigi areng ning loodud struktuurid likvideeriti.
Õhuvägi taasloodi 16. detsembril 1991. aastal. -
Eesti meedikud osalevad Leedus kriisimeditsiiniõppuselPühapäeval, 18. juulil sõidavad kaitseväe ja Eesti Päästemeeskonna meedikud Leedu Vabariiki Klaipedasse rahvusvahelisele kriisimeditsiiniõppusele Medceur-04.
Kahenädalase õppuse esimeses pooles osalevad meedikud koolitusprogrammis, mis on seotud traumahaigete käsitluse, meditsiinilise evakuatsiooni, välihügieeni, massihävitusrelvade ja kuumakahjustustega.
Õppuse teises pooles korraldatakse kolmepäevane praktiline väliharjutus. Väliharjutus viiakse läbi vastavalt stsenaariumile, mille järgi on terroristide rünnaku tulemusel tekkinud massiliselt kannatanuid. Samuti mängitakse läbi situatsioonid, kuidas osutada meditsiinilist abi keemiarünnaku tagajärjel kannatada saanutele.
Eesti meedikud tegutsevad väliharjutusel koos USA välihospidali meedikutega.
Kriisimeditsiiniõppusel osalevad kaitsevä meditsiinirühm, Eesti Päästemeeskonna meditsiini- ja keemiakaitserühmad ning vaatlejad.
Kriisimeditsiiniõppusel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Horvaatia ja Ameerika Ühendriikide meedikud.
2002. aastal korraldati analoogne õppus Eestis.
Balti riikides korraldatakse 20. – 30. juulil koostöös Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondisega (USEUCOM) NATO partnerriikide programmi “Partnerlus rahu nimel” (PfP) raames rahvusvaheline meditsiini- ja kriisireguleerimisõppus Medceur/Rescuer/Sarex/Divex-04.
Eestis viiakse läbi õppuse osad, mis on seotud pääste-, otsingu- ning terrorismivastaste operatsioonidega ja tuukritegevusega. -
Eestis korraldatakse rahvusvaheline kriisireguleerimise ühisõppus20. – 30. juulil korraldatakse Eestis rahvusvaheline kriisireguleerimise ühisõppus SAREX-DIVEX 2004.
Eestis korraldatav ühisõppus on üheks osaks koostöös Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondisega (USEUCOM) NATO partnerriikide programmi “Partnerlus rahu nimel” (PfP) raames Balti riikides läbiviidavast rahvusvahelisest meditsiini- ja kriisireguleerimisõppusest MEDCEUR/RESCUER/SAREX/DIVEX 04.
Eestis läbiviidava ühisõppuse osad on seotud pääste- ja otsinguoperatsioonidega (SAREX-04) ning terrorismivastase tegevusega (DIVEX-04), ühisõppuse eesmärgiks on NATO koostöövõimelisuse ning ametkondade vahelise koordinatsiooni suutlikkuse tõhustamine.
Ühisõppusest võtavad lisaks Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelastele osa Ameerika Ühendriikide, Saksamaa, Poola ja Ukraina kaitseväelased ning Eesti poolt veel politsei-, kaitsepolitsei-, piirivalve- ja päästeametnikud, kaitseliitlased ning siseministeeriumi esindajad. Osalejate koguarv küündib 700-ni.
Seoses algava rahvusvahelise ühisõppusega viib kaitsevägi koostöös Kaitsepolitseiameti ja Piirivalveametiga neljapäeval, 15. juulil Tallinna lahel läbi eelõppuse. Eelõppuse käigus harjutatakse erinevate ametkondade koostööd terroriaktide ennetamisel ning terroristide kinnipidamisel.
Eelõppuse läbiviimist juhib Kaitsepolitseiamet ning sellesse on kaasatud lisaks kaitseväele ja piirivalvele ka politsei, kiirabi, õhu- ning merejuhtimiskeskused.
Nii neljapäeval Tallinna lahel korraldataval eelõppusel kui ka 27. juulil rahvusvahelise õppuse raames läbiviidaval praktilisel harjutusel kasutatakse imitatsioonivahenditena paukpadruneid, lõhkepakette ja suitsugranaate. Samuti liigub Tallinna lahel tavalisest rohkem laevu ning lahe kohal õppusega seotud helikoptereid. -
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes algasid sisseastumiskatsedKaitseväe Ühendatud Õppeasutustes algasid esmaspäeval sisseastumiskatsed uute kadettide vastuvõtuks.
Sellel nädalal läbiviidavatel sissastumiskatsetel peavad kadetikandidaadid sooritama matemaatika eksami, eesti keele eksami (essee), füüsilise testi, psühholoogilise testi ning läbima kutsesobivusvestluse.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste vastuvõtukomisjonile esitasid sellel aastal dokumendid 96 isikut, kellest 30 on äsja kooli lõpetanud ja kellel seisab ajateenistus alles ees.
Kokku tuli eksameid sooritama 19 ajateenijat, 15 kaadrikaitseväelast ja 32 reservväelast. Kõige rohkem kandidaate tuli katsetele jalaväe väljaõppekeskusest Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, lisaks Tapa Väljaõppekeskusest, jalaväe väljaõppekeskusest Pärnu Üksik-jalaväepataljon ja Piirivalveametist.
Kõrgema Sõjakooli põhikursuse viiekümnele kohale kandideerib 66 inimest.
Möödunud aastal oli konkurss kohale 1,9.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes on võimalik omandada rakenduslik kõrgharidus sõjaväelise juhtimise erialal. Kolme õppeaasta jooksul läbivad kadetid nii jalaväeohvitseri baasettevalmistuse kui erialakursuse.
Põhikursus kestab kaks aastat ning selle eesmärgiks on anda kadettidele baasteadmised ja oskused rahuaja rühmaülema ning sõjaaja kompaniiülema kohustuste täitmiseks ja ohvitseridele vajalike tõekspidamiste omandamiseks.
Ühe aasta pikkuse erialakursuse on võimalik valida jalaväe, tagala, side, pioneeri, suurtükiväe, õhutõrje või piirivalve eriala hulgast. Pärast diplomitöö edukat kaitsmist antakse lõpetanule nooremleitnandi auaste ning suunatakse teenistusse kaitsejõududesse. -
Täpsustus kaitseväe Pärnu linnaku tulevikumääratluste hetkeseisustVastavalt Vabariigi Valitsuse, kaitseministeeriumi ja kaitseväe poolt kinnitatud kaitsejõudude arengukavale “Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010” tegutseb 2006. aasta lõpuni maaväe koosseisus jalaväe väljaõppekeskus Pärnu Üksik-jalaväepataljon.
Jalaväe väljaõpe 2006. aastast praeguse Pärnu ÜJP infrastruktuuri baasil lõpetatakse kuna puuduvad võimalused harjutusalade ja linnaku vajalikuks arendamiseks.
Teisipäeva, 6. juuli Pärnu Postimehes avaldatud artiklis “Üksik-jalaväepataljon jääb Pärnusse alles” on esitatud infrastruktuuri võimalik rakendus tulevikus, töötasandil on endiselt arutlusel ning pole veel otsustatud linnaku rakendus kaitseväe ülesannete täitmisel. -
Eesti saadab Iraaki teabeohvitseriNädala lõpus sõidab leitnant Andres Sang kuueks kuuks Iraaki, et osaleda operatsioonil “Iraagi Vabadus” rahvusvahelise koalitsiooni staabis.
Seni Kaitsejõudude Peastaabi teavitusosakonnas teeninud leitnant Sang hakkab osalema koalitsioonijõudude staabi (Multinational Corps Iraq, MNC-I) teavitustöös.
“Lähetuse peamiseks eesmärgiks on Eesti avalikkuse parem informeerimine meie sõdurite teenistustest Iraagis ja Iraagis sündivast laiemalt,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi teavitusosakonna ülem kapten Peeter Tali . “Leitnant Sang on kogenud ja tubli ohvitser. Loodan, et tema teenistus on edukas, ka nii keerulises olukorras nagu see on Iraagis.”
Kaitseväe teavitusosakond loodab saada Iraagist väärtuslikke kogemusi teavitustöö paremaks korraldamiseks. Kapten Tali sõnul on Kaitsejõudude Peastaabi teavitusteenistus ohvitseri lähetamist kriisipiirkonda kavandatud ja korraldatud alates selle aasta algusest.
Andres Sang läbis ajateenistuse Üksik-Sidepataljonis 1998 kuni 1999, mille jooksul ta lõpetas nooremallohvitseride ja reservohvitseride kursused.
Alates 2001. aastast teenib leitnant Sang Kaitsejõudude Peastaabi teavitusosakonnas. Kuni 2003. aastani oli ta kaitseväe ajalehe Sõdurileht peatoimetaja, pärast seda teenis leitnant Sang teavitusosakonna pressijaoskonnas staabiohvitseri ametikohal.
Leitnant Andres Sang on lõpetanud Ameerika Ühendriikide relvajõudude teabeohvitseride kursuse.
Vabariigi President andis 14. juunil Andres Sangale missiooni ajaks leitnandi ajutise auastme.
Praegu teenib Iraagis Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-9, kaubakäitlusmeeskond CT-3 ja rahvusvahelise koalitsiooni staabiohvitser major Sten Reimann. Major Reimann on ka Eesti sõjalise kontingendi vanem Iraagis.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.