Uudised
-
Pärnu pataljon formeerib värsketest ajateenijatest üksuse koolisJalaväe väljaõppekeskus Pärnu Üksik-jalaväepataljon formeerib teisipäeval, 6. juulil ajateenistusse kutsutud noormeestest üksuse väljaspool väeosa koolimajas.
Sajakonnale ajateenistusse kutsutud noormeestele antakse Pärnu Ülejõe Gümnaasiumisse rajatud formeerimispunktis kätte ajateenija varustus ja relvastus, seejärel sõidavad värsked ajateenijad väeossa.
Pärnu Üksik-jalaväepataljoni staabiülema kapten Sten Alliku sõnul saab sellisel viisil värsketele ajateenijatele varustust kätte andes harjutada üksuste formeerimistegevust võimalikult reaalsele olukorrale lähedastes tingimustes. “Reaalset mobilisatsiooni läbi viies oleksid formeerimispunktid samuti näiteks koolides, aga mitte väeosades,” selgitas kapten Allik.
Varasemalt on Pärnu Üksik-jalaväepataljon uusi ajateenijaid vastu võtnud väeosa siseselt.
Formeerimisega on seotud Jalaväe väljaõppekeskus Pärnu Üksik-jalaväepataljon, Kaitseliidu Pärnu malev, Lääne riigikaitseosakond, Lääne-Saarte erikaitsepiirkonna staap, Pärnu linnavalitsus ja Pärnu Ülejõe Gümnaasium. -
Paldiski garnisoni sõjaväelinnakus avatakse siselasketiir ja kasarmuTäna pärastlõunal kell 12.30 avatakse Paldiskis väljaõppekeskuse Rahuoperatsioonide Keskus ja Scoutspataljoni territooriumil vastvalminud siselasketiir ja kasarmu.
Kasarmu avamisel osalevad kaitseminister Margus Hanson ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Ligi 18 miljonit krooni maksma läinud kompanii suurusele üksusele mõeldud kasarmu ehitas riigihankekonkursi võitnud AS Linnaehitus.
Kolmekorruselise hoone igal korrusel paikneb 12 majutusruumi neljale kaitseväelasele, relva- ja relvahoolduse ruum, pesemis-, riietus-, dušsi- ja leiliruumid, varustuse kuivatus- ja hooldusruumid ning kompanii juhtkonna ruumid. Kasarmut hakkab kasutama Scoutspataljon, hoones on 144 majutuskohta.
Siselasketiiru hakkavad väljaõppeks kasutama mõlemad väeosad. 30 meetrise laskerajaga tiirus saab tulistada püstolist, sportpüssist ja õhkrelvadest.
Väljaõppekeskus Rahuoperatsioonide Keskus valmistab ette, koolitab, varustab, lähetab ja tagab logistiliselt kõiki Eesti poolt missioonidele saadetavaid üksusi. Lõviosa missiooniüksustest annab Scoutspataljon.
Scoutspataljon on elukutselistest kaitseväelastest koosnev jalaväeüksus, mis on ette valmistatud osalemaks nii Eesti-sisestes kui ka rahvusvahelistes operatsioonides ja õppustel. Scoutspataljon on osalise koosseisuga alalises valmisolekus ning täiskoosseisu puhul kiirreageeriv üksus. -
Eesti luurekompanii sõidab missioonieelsele väljaõppele TaaniHomme, 3. juuli õhtul sõidab Taani Kuningriiki missioonieelsele väljaõppele Eesti rahutagamisüksus kerge luurekompanii BALTSQN-10.
Taanis Skive Printsi Ihukaitserügemendis harjutab luurekompanii koostööd Taani üksusega, kelle alluvusse Eesti üksus missiooni ajaks läheb. Juuni lõpus sõitsid juba Taani väljaõppele kompanii juhtkond ja autojuhid.
Üheksakümne kaheksast kaitseväelasest koosnev BALTSQN-10 sõidab Taanist edasi kuuekuulisel missioonile Kosovosse augustis, vahetades välja seal veebruarist teeniva Läti rahutagamisüksuse BALTSQN-9. Luurekompanii ülem on kapten Alo Valdna.
BALTSQN-10 hakkab kuuluma Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) prantslaste juhitava kirderegiooni mitmerahvuselise brigaadi Taani pataljoni koosseisu.
Balti luureeskadroni komplekteerivad rotatsiooni käigus kolm Balti riiki. BALTSQN alustas teenistusülesannete täitmist Kosovos veebruaris 2003.
Eelmise Eesti luurekompanii BALTSQN-7 vastutusala oli Mitrovica ümbruses olev mägipiirkond, selle aasta augustis missioonile sõitva üksuse vastutusala on sama.
Luurekompanii ülesannete hulka missioonil kuuluvad luure-patrullteenistus, NATO juhitavate stabiliseerimisjõudude kohaloleku demonstreerimine, vaatluspostide mehitamine, kohalike väeosade jälgimine, mitmesugustes humanitaarabiprojektides osalemine, erinevate operatsioonide julgestamine, isikute eskort, isikute ja sõidukite kontrollimine kontroll-läbilaskepunktides ja laagri valve.
Kerge luurekompanii BALTSQN-10 väljaõpe algas märtsi lõpus, rahutagajad läbisid jalaväe- ning rahuvalve väljaõppe. Rahuvalve väljaõppes õpiti situatsioone, mis missioonil võivad esineda - kuriteopaiga turvamist, hoonete läbiotsimist, dokumentide kontrolli, eskorti, massirahutuste mahasurumist, liikluse reguleerimist ja kilbivõitlust. Muuhulgas õpiti ka kohalikku ajalugu.
ÜRO kontrolli all olevas Kosovos peavad korda 17 000-liikmeline NATO juhitud rahvusvaheline rahutagamiskontingent (KFOR) ning 10 000 ÜRO ja kohalikku politseinikku. Eestist on praegu Kosovos 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL–10 ning kaks staapides teenivat ohvitseri. Eesti kaitseväelased asuvad Kosovo pealinnas Prištinas, nende vastutusala hõlmab tervet provintsi.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamismissioonis Kosovos alates 1999. aasta novembrist.
Riigikogu otsus Kosovosse saadetava missiooni kohta kehtib tuleva aasta detsembrini ja korraga on Kosovosse lubatud saata kuni 150 kaitseväelast. Otsus võeti vastu 2002. aasta 11. detsembril. -
Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees rääkis Euroopa Liidu sõjalisest arengustEuroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees kindral Rolando Mosca Moschini arutles täna kohtumisel Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja kaitsejõudude ühendstaabi ohvitseridega Euroopa Liidu sõjalise rolli arengu üle ning kõneles NATOlt ülevõetavast missioonist Bosnia-Hertsegoviinas.
Eesti ohvitserid andsid kindral Moschinile ülevaate Eesti sõjalise riigikaitse arengukavast aastani 2010, tutvustades nii maakaitset kui ka Eesti panustamist NATO ja EL sõjalisse võimekusse.
Kindral Moschini kohtub täna Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli, kaitseminister Margus Hansoni ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Trivimi Vellistega.
Enne Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimehe ametikohale määramist selle aasta aprillis, oli kindral Moschini Itaalia Vabariigi kaitseväe juhataja.
Kindral Moschini sai ohvitseri auastme 1959. aastal, ta on teeninud suurtüki- ning soomusüksustes. Kindral Moschini on teeninud erinevatel ametikohtadel Itaalia maaväe staabis ning viibinud välisteenistuses Suurbritannia kiirreageerimisüksuse staabis ning kaitseatašeena Londonis.
Eesti on esimene Euroopa Liidu riik, mida kindral Moschini Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimehena ametliku visiidiga külastab.
Kindral Moschini saabus eile kaitseväe juhataja kutsel Eestisse. Aasta tagasi külastas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Itaalia Vabariiki ja kohtus kindral Moschininiga. Eesti kaitseväe juhataja ja kindral Moschini on töötanud koos NATO sõjalises komitees ja Euroopa Liidu sõjalises komitees.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida Euroopa Liidu Sõjalise Staabi tegevust. -
USA mereväe ehitusinsenerid renoveerivad Tapa kooliAmeerika Ühendriikide mereväe ehitusinsenerid renoveerivad rahvusvahelise kriisimeditsiiniõppuse raames Tapa Vene Gümnaasiumi.
Juuli algusest alates remondivad ehitusinsenerid Ameerika Ühendriikide mereväe 23. mobiilsest ehituspataljonist kooli koridorid ja trepikoja, samuti vahetavad ehitusinsenerid välja kooli vana osa aknad.
Korraga töötavad kohapeal kümmekond reservväelast, ehitusprotsessi käigus isikkoosseis roteerub ning kahe kuu jooksul osaleb kooli renoveerimisel kokku ligi kolmkümmend USA mereväe ehitusinseneri.
Kooli renoveerimisega seotud töödeks on planeeritud üle miljoni krooni.
USA ehitusinsenere kutsutakse meremesilasteks (Seabee), meremesilaste ehitusüksusi kasutatakse laialdaselt nii operatsioonidel kui ka rahvusvaheliste õppuste humanitaarprojektides. Ehitusüksused on spetsialiseerunud hoonete ning muude objektide ehitusele.
Varasematel aastatel on Ameerika Ühendriikide mereväe ehitusinsenerid Eestis korraldatud erinevate õppuste käigus ehitanud Jõgevamaal Põltsamaa jõele Jõeküla silla, Viljandi Väikemõisa väikelastekodule mänguväljaku, renoveerinud Tallinna Kristliku Hooldekodu supiköögi ning remontinud ja sisustanud Paldiski polikliiniku.
Balti riikides korraldatakse juuli teisel poolel koostöös Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondisega (USEUCOM) NATO partnerriikide programmi “Partnerlus rahu nimel” (PfP) raames rahvusvaheline meditsiini- ja kriisireguleerimisõppus
MEDCEUR/RESCUER/SAREX/DIVEX 04.
Eestis viiakse läbi õppuse osad, mis on seotud pääste- ja otsinguoperatsioonidega SAREX-04 ning tuukri- ja terrorismivastase tegevusega DIVEX-04.
Eestis osalevad õppusel Ameerika Ühendriikide, Saksamaa, Poola, Ukraina, Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased ning Politsei-, Kaitsepolitsei- ja Päästeameti esindajad, Siseministeeriumi ametnikud ja kaitseliitlased. Osalejate koguarv küündib 700-ni.
Eesti kaitseväe ja Eesti Päästemeeskonna meedikud osalevad samaaegselt Leedus Klaipedas meditsiiniõppusel MEDCEUR-04. Lätis Aluksnes korraldatakse arvutil põhinev brigaadistaabi kriisireguleerimisõppus RESCUER-04, mille virtuaalüksused asuvad lisaks Aluksnele ka Tallinnas, Klaipedas ja Sofias. Eestist osalevad Lätis läbiviidaval õppusel kaitseväelased ning ametnikud päästeametist, kaitseministeeriumist ja siseministeeriumist. -
ESTPLA-9 käis esimest korda patrullis
Eile, 30. juunil viis operatsioonil “Iraagi Vabadus” osaleva Eesti kergejalaväerühma ESTPLA-9 üks jagu läbi esimese iseseisva patrullimise.
ESTPLA-9 12 kaitseväelast osalesid samal päeval ka Ameerika Ühendriikide relvajõudude tagalabaasi valvamisel. Eesti üksuse valvekorra ajal rünnati baasi miinipildujatest, Eesti kaitseväelastest keegi viga ei saanud.
32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-9 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-3 jõudsid kuuekuulisele missioonile Iraaki 22. juunil.
ESTPLA-9 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala on Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
Kaubakäitlusmeeskond CT-3 teenib umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA õhuväebaasis.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Iraagis jätkab teenistust Eesti üksuste kontingendi vanem major Sten Reimann, kes teenib alates veebruari keskpaigast Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM alluvas rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF-7 (Combined Joint Task Force-7) staabis.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
-
Euroopa Liidu kindral tunnustas uute liikmesriikide panustTäna pärastlõunal Eestis kahepäevase tutvumisvisiidi lõpetanud Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees kindral Rolando Mosca Moschini tervitas Euroopa Liidu ja NATO laienemist.
“Uued liikmesriigid toovad organisatsiooni uued ideed ja võimekused, mis teenivad ühte eesmärki – julgeoleku kindlustamine Euroopas,” ütles kindral Moschini oma esimesel ametlikul välisvisiidil Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimehena.
Samas rõhutas kindral Moschini, et viimased kuud on Euroopa Liidule kaitse- ja julgeolekuküsimustes olnud murrangulised ning organisatsioon on valmis NATO-lt üle võtma rahuoperatsiooni Bosnia-Hertsegoviinas.
Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees arutles täna hommikul kohtumisel Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja kaitsejõudude ühendstaabi ohvitseridega Euroopa Liidu sõjalise rolli arengu üle.
Eesti ohvitserid andsid kindral Moschinile ülevaate Eesti sõjalise riigikaitse arengukavast aastani 2010, tutvustades nii maakaitset kui ka Eesti panustamist NATO ja EL sõjalisse võimekusse.
Kindral Moschini kohtus visiidil ka Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli, kaitseminister Margus Hansoni ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Trivimi Vellistega.
Enne Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimehe ametikohale määramist selle aasta aprillis, oli kindral Moschini Itaalia Vabariigi kaitseväe juhataja.
Kindral Moschini sai ohvitseri auastme 1959. aastal, ta on teeninud suurtüki- ning soomusüksustes. Kindral Moschini on teeninud erinevatel ametikohtadel Itaalia maaväe staabis ning viibinud välisteenistuses Suurbritannia kiirreageerimisüksuse staabis ning kaitseatašeena Londonis.
Kindral Moschini saabus eile kaitseväe juhataja kutsel Eestisse. Aasta tagasi külastas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Itaalia Vabariiki ja kohtus kindral Moschininiga. Eesti kaitseväe juhataja ja kindral Moschini on töötanud koos NATO sõjalises komitees ja Euroopa Liidu sõjalises komitees.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida Euroopa Liidu Sõjalise Staabi tegevust. -
Eestit külastab Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimeesTäna õhtul saabub kaitseväe juhataja kutsel Eestisse tutvumisvisiidile Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees kindral Rolando Mosca Moschini.
Kindral Moschini kohtub neljapäeval Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli, kaitseminister Margus Hansoni, Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Trivimi Velliste ning kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida Euroopa Liidu Sõjalise Staabi tegevust.
Enne Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimehe ametikohale määramist selle aasta aprillis, oli kindral Moschini Itaalia Vabariigi kaitseväe juhataja.
Kindral Moschini sai ohvitseri auastme 1959. aastal, ta on teeninud suurtüki- ning soomusüksustes. Kindral Moschini on teeninud erinevatel ametikohtadel Itaalia maaväe staabis ning viibinud välisteenistuses Suurbritannia kiirreageerimisüksuse staabis ning kaitseatašeena Londonis. -
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ootavad sisseastujate dokumenteKaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA) võtavad sellel nädalal vastu Kõrgema Sõjakooli põhikursusele kandideerida soovijate dokumente.
KVÜÕA pakuvad rakenduskõrgharidust sõjaväelise juhtimise erialal. Kolme õppeaasta jooksul läbivad kadetid nii jalaväeohvitseri baasettevalmistuse kui erialakursuse.
Põhikursus kestab kaks aastat ning selle eesmärgiks on anda kadettidele baasteadmised ja oskused rahuaja rühmaülema ning sõjaaja kompaniiülema kohustuste täitmiseks ja ohvitseridele vajalike tõekspidamiste omandamiseks.
Ühe aasta pikkuse erialakursuse on võimalik valida jalaväe, tagala, side, pioneeri, suurtükiväe, õhutõrje või piirivalve eriala hulgast. Pärast diplomitöö edukat kaitsmist antakse lõpetanule nooremleitnandi auaste ning suunatakse teenistusse kaitsejõududesse.
Eesti ainsasse kõrgemasse sõjaväelisse õppeasutusse võivad kandideerida Eesti kodanikud, kellel on vähemalt keskharidus, läbitud ajateenistus, kes on kriminaalkorras karistamata, kes on terved ja heas füüsilises vormis ning kes kursuse alguspäevaks ei ole üle 25. aasta vanad.
Kadetikandidaatidel tuleb sisseastumiskatsetel sooritada järgmised eksamid ja testid: eesti keel – essee (arvestatakse ka riigieksami tulemusi), matemaatika (arvestatakse ka riigieksami tulemusi), psühholoogiline test, üldfüüsiline test ja kutsesobivusvestlus.
Sisseastujatel tuleb esitada avaldus KVÜÕA ülema nimele, elulookirjeldus (CV), pass, keskharidust tõendav dokument k.a. riigieksamite tunnistus, tööraamat (olemasolu korral), kaitseväe arstliku komisjoni tõend teenistuskõlblikkuse kohta, andmed teenistuskäigu kohta, allohvitseride või reservohvitseride kursuse tunnistus (olemasolu korral), iseloomustus-soovitus väeosa ülemalt, neli fotot suuruses (4x5 cm)
Kandideerida soovijate dokumente võetakse sellel nädalal vastu õppeasutuste peahoones kella 9.00 kuni 16.00.
Sisseastumiskatsed korraldatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes 12. – 16. juulil.
KVÜÕA kodulehekülg: -
Kaitseväe juhataja autasustas president Meri teenetemärgigaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas täna keskpäeval Kaitsejõudude Peastaabis president Lennart Meri kaitseväe teenetemärgiga.
Kaitseväe juhataja autasustas presidenti pikaajalise ja tulemusrikka töö eest Eesti liitumisel NATOga.
President Lennart Meri tänas osutatud au eest ning meenutas, kuidas üheksakümnendate aastate algul loodi esimesed kontaktid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga.
Kaitseväe teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja poolt Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks ning Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks. Teenetemärk on tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest.