Uudised
-
Tallinna külastab Iiri mereväe lipulaev19. – 22. juunini külastab Tallinna esmakordselt Iiri sõjalaev L.E. Eithne, mis on Iiri Mereteenistuse lipulaev.
L.E. Eithne on tagasiteel kodumaale Sankt-Peterburgi 300. aastapäeva tähistamise pidustustelt, laev teeb tagasiteel külalisvisiidid Tallinna, Helsingi ja Oslo sadamatesse.
Tallinnas teeb laevakomandör Pat McNulty etiketikohased visiidid Mereväe ülemale, garnisoniülemale ja linnavalitsusse. Samuti käiakse Eesti mereväe lipulaeval Admiral Pitka, tutvutakse Tallinna vanalinnaga ning peetakse maha jalgpallivõistlus.
Patrull-laev L.E. Eithne ehitati 1980. aastate alguses ja oli tol ajal oma klassis üks moodsamaid. L.E. Eithne on ainus Iiri mereväe laev, mis kannab ka helikopterit. L.E. Eithne on viimane sõjalaev, mis on ehitatud Iirimaal Verolme Cork Dockyardis. Laeva kiil pandi maha 1982. aasta detsembris, teenistusse võeti L.E. Eithne 7. detsembril 1984.
Laev on oma nime saanud keldi mütoloogiast tuntud jumalanna Eithne järgi, keda peeti maailma kauneimaks ja targimaks naiseks. L.E. on iirikeelne lühend sõnapaarist Long Eireann ehk ’Iiri laev’.
Patrull-laev L.E. Eithne on 80,8 m pikk, 12 m lai, süvis 4,6 m ja veeväljasurve 1910 tonni. Laeva maksimumkiiruseks on 19 sõlme, autonoomsus 15-sõlmega on 7000 miili. Meeskonna suurus on 10 ohvitseri ja 73 meeskonnaliiget. Laeva relvastuses on 57 mm Boforsi kahur, kaks 20 mm õhutõrjekuulipildujat, kaks 57 mm raketiheitjat ning 7,62 mm kuulipilduja. Iiri mereväe lipulaev kannab helikopterit SA365F Dauphin II.
Iiri laevaga on võimalik kõigil huvilistel tutvuda reedel, 20. juunil kell 15.00 – 17.00 ja laupäeval, 21. juunil kell 14.00 – 16.30 Tallinna Vanasadamas kai nr. 2 ääres. Laeva juurde pääseb Uus-Sadama tänavat kaudu.
Iiri Mereväest
Iiri laevastikus on lisaks Tallinna külastavale lipulaevale ka viis avamere-patrull-laeva ning kaks rannapiirkonna kiirpatrull-laeva. Iiri Mereteenistuse peamisteks ülesanneteks on riigi suveräänsuse kaitse, neutraliteedi kindlustamine ja territoriaalvetes seaduskuulekuse tagamine. Samuti on Mereteenistuse kohustuste hulgas kalakaitse korraldus ja järelvalve, kaasa arvatud sellealase seadusandluse koordineerimine. Kalakaitse-alased ülesanded kasvasid eriti seoses 200-miilise majandustsooni kehtestamisega pärast Iirimaa liitumist Euroopa Liiduga 1973. aastal. Iiri majandusvöönd Atlandi ookeanis on 132 ruutmiili.
Mereteenistus teeb tihedat koostööd Iiri õhuväe mereeskadrilliga (kaks CASA patrull-lennukit). Mereteenistuse ülesannete hulka kuulub ka merepääste, igasuguste tuukritööde läbiviimine ning mere reostuse kontroll ja likvideerimine. Koostöös politsei ja tolliga võideldakse narkokaubanduse vastu.
Mereteenistuse laevad teevad igal aastal visiite erinevate riikide sadamaisse. Igal aastal toimub ka ülemere-varustusmissioon Liibanonis ÜRO vägedes teenivate Iiri sõjaväelaste varustamiseks.
1970. aastate alguses asuti Mereteenistust moderniseerima. 1972. aastal valmis esimene Iirimaal ehitatud sõjalaev, avamere-patrull-laev L.E. Deirdre, mis teenis riiki 28 aastat. Sellele järgnesid praegugi teenistuses olevad L.E. Emer (P21), L.E. Aoife (P22), L.E. Aisling (P23). Kaks Peacock-klassi laeva osteti 1988. aastal Inglismaalt: L.E. Orla (P41) ja L.E. Ciara (P42). L.E. Roiskn (P51) ja L.E. Niamh (P52) arvati teenistusse 1999. ja 2001. aastal. Viimane nimetatuist oli esimene Iiri sõjalaev, mis ületas ekvaatori ja külastas 2002. aastal Jaapanit, Hiinat ja Eritreat.
-
Eestit külastab Prantsusmaa Ühendatud Kaitsekolledži kursus16. – 17. juunini viibib Eestis tutvumisvisiidil Prantsusmaa Ühendatud Kaitsekolledži kursus.
Visiidi eesmärgiks on tutvuda tulevase NATO liitlasega, saada ülevaade Eesti ajaloost ning riigikaitse ülesehitusest. Visiidil korraldatakse kursuslastele Eestit tutvustavaid loenguid, tutvustatakse ajalugu ja külastatakse muuseumeid.
Esmaspäeval viibib kursus Tallinnas, teisipäeval tutvuvad ohvitserid Tartuga ja osalevad loengutel Balti Kaitsekolledžis.
Kursusel osaleb 78 ohvitseri, neist 51 on Prantsusmaa sõjaväelased ja sandarmid, ülejäänud 27 ohvitseri esindavad kahtekümmend kuute erinevat riiki. Õppurite grupi vanem on kapten Bertrand Degoy.
Prantsusmaa Ühendatud Kaitsekolledž koolitab ohvitsere erinevatest väeliikidest ja sandarmeeriast, keda määratakse tulevikus kõrgetele ning vastutusrikastele ametikohtadele. Kolledži läbinud ohvitserid peavad olema võimelised tegutsema rahvusvahelistes staapides, oma riigi relvajõudude staapides ja üksustes.
Käesoleva visiidi käigus külastab kursus veel Lätit ja Leedut.
-
Eesti kaplan teenis rahvusvahelist sõjameestekogudustÕppusel Amber Hope 2003 osalev jalaväe väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljon kaplan Andrei Sõtšov teenis koos Briti ja Leedu kolleegidega oikumeenilisel jumalateenistusel Rukla garnisonis.
Pühapäeval toimus õppusel Amber Hope 2003 rooma-katoliku püha missa ja oikumeeniline jumalateenistus, millel teenis Briti kaplan major Simon Wilkinsoni ja Leedu kaplan kapten Remigijus Monstrilasega koos Pärnu Üksik-jalaväepataljoni kaplan nooremleitnant Andrei Sõtšov.
Kaplanite ülesanne on pakkuda 2000-pealisele õppuse osalejaskonnale hingehoidu ja viia läbi vaimulikke teenistusi vabatahtlikele.
Amber Hope 2003 on 9.-20. juunil Leedus Rukla väljaõppekeskuses toimuv tänavune suurim Balti riikide rahvusvaheline õppus.
Eestist osalevad õppusel Scoutspataljoni 44-liikmeline jalaväerühm ja staabiohvitserid, allohvitserid ning ametnikud erinevatest kaitseväe väeosadest ja Kaitseliidust.
Lisainfo
Õppuse Eesti-poolne teabeohvitser nooremleitnant Uku Arold 056 477 519
Õppus kodulehekülg
Fotod õppuselt
-
Eesti rahutagamisüksus Kosovos vahetusPühapäeva esimestel tundidel jõudis koju tagasi kuus kuud Kosovos rahu taganud Eesti mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-7.
Öisel rivistusel lennujaamas tervitas edukalt missioonilt naasnud rahutagajaid Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant Leo Kunnas ning andis kaitseväe juhataja nimel rahutagajatele üle Rahuvalvaja medalid.
Kolonelleitnant Kunnasel oli missioonilt naasnud rahutagajatele kaks lihtsat sõnumit. Esiteks anda puhkuse ajal oma lähedastele tagasi kodust eemal oldud aeg ning teiseks naasta pärast puhkust teenistusse, sest Eesti elukutselisi sõdureid ootavad ees uued missioonid ja väljakutsed.
”Minu esimene missioon ja kohe õnnestumine,” ütles ESTPATROL-7 ülem kapten Vahur Karus pühapäeva esimestel tundidel Tallinna Lennujaamas. “Sellise üksusega oli ja on võimatu alt minna. Scoutspataljoni luurerühm on peaaegu kaks aastat koos teeninud ja luurerühmal on väga hea koostöö ning tugev oma üksuse tunne.”
Kapten Karuse sõnul said tema ja tema sõdurid väärtuslikke kogemusi koostööst Itaalia karabinjeeridega. “Teineteisemõistmine oli suurepärane,” selgitas kapten Karuse. “Meid võeti täiesti võrdsete partneritena. Eesti sõdurid tegid sedasama ning täpselt samadel operatsioonidel nagu Itaalia karabinjeerid või Prantsuse sandarmid.”
Kuuekuuliselt missioonilt tagasi saabunud rahutagajad teenisid mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühmana ESTPATROL-7 Kosovos alates möödunud aasta detsembrist.
Pühapäevaks koju jõudnud ESTPATROL-7 vahetas välja laupäeval erireisiga Tallinna lennujaamast Serbia ja Montenegro Liitriiki Kosovosse lennanud sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-8.
Laupäeval pooleaastasele missioonile startinud mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-8 ülesanneteks on patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus ja läbiotsimised eramutes relvade, narkootikumide ning illegaalselt riigis viibivaid isikute avastamiseks.
Kahekümnekahest ESTPATROL-8 liikmest on viis juba alates 6. juunist Kosovos tutvumas olukorraga ning võtmas üle teenistusülesandeid. ESTPATROL-8 ülem on leitnant Janek Ojaste. Üks ESTPATROL-7 kaitseväelane jätkab teenistust ESTPATROL-8 koosseisus.
Eesti rahutagamisüksus ESTPATROL kuulub Kosovos asuvate NATO juhitavate jõudude (KFOR) paljurahvuselise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu.
Missioonile asunud rahuvalvajad läbisid lisaks tavapärasele missioonieelsele väljaõppele politseilise väljaõppe. Harjutati kuriteopaiga turvamist, hoonete läbiotsimist, dokumentide kontrolli, eskorti, massirahutuste kontrolli ja mahasurumist, liikluse reguleerimist, kilbivõitlust. Lisaks õppisid Eesti sõdurid kohalikku ajalugu ja omandasid algteadmised itaalia keeles ja ajaloos.
Eesti kaitseväelased rahutagamismissioonil Kosovos:
ESTPATROL-1 november 1999 – mai 2000 (10 kaitseväelast)
ESTPATROL-2 juuni 2000 – detsember 2000 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-3 detsember 2000 – juuni 2001 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-4 juuni 2001 – detsember 2001 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-5 detsember 2001 – juuni 2002 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-6 juuni 2002 – detsember 2002 (23 kaitseväelast)
ESTPATROL-7 detsember 2002 – juuni 2003 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-8 juuni 2003 – detsember 2003 (22 kaitseväelast)
-
Poola kindral hindas kaitsejõudude arenguplaane heaksKirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse ülem kindralleitnant Zygmunt Sadowski peab kaitsejõudude arengukava NATOga liitumisel läbimõelduks ja arukaks.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus täna hommikul Eestis tutvumisvisiidil viibiva Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse ülema kindralleitnant Zygmunt Sadowskiga. Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid tutvustasid kindralile kaitsejõudude arengut, planeerimisprotsessi ja Eesti NATOle pakutavaid võimekusi.
“Leian, et olete planeerimisprotsessis ja kaitsejõudude ülesehitamisel õigel teel,” ütles Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse ülem kindralleitnant Zygmunt Sadowski. “Tulevikus, kui hakkab toimima NATO uus struktuur, vajatakse kindlasti ka väikeseid ja mobiilseid üksuseid nagu üks Teie võimekusi – Scoutspataljon.”
Kindralleitnant Sadowski sõnul oleks tuleviku koostöö arendamiseks võimalik suurendada ka Balti riikide esindatust Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse staabis. Korpuse staap koondab enda alla hetkel 156 sõjaväelast ja ametnikku ning tulevikus võib see arv kindrali sõnul kasvada kuni kahesajani.
Kaitseväe juhataja kutsel Eestit külastava kindralleitnant Sadowski visiidi eesmärgiks oli tutvuda Eesti ohvitseride väljaõppesüsteemiga. Neljapäeval kohtus Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse ülem Balti Kaitsekolledži ülema brigaadikindral Michael H. Clemmeseniga ning tutvus BALTDEFCOL'iga Tartus. Reedel kohtus kindralleitnant Sadowski Kaitseministeeriumi kantsleri Indrek Kannikuga.
Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse ülema ametikoht täidetakse rotatsiooni korras kolme korpuses osaleva riigi poolt. Kindralleitnant Sadowski asus armeekorpuse ülema ametikohale 2001. aasta aprillis.
Kirderegiooni mitmerahvuseline armeekorpus ei kuulu otseselt NATO struktuuriüksustesse, kuid on läbi liikmesmaade tihedalt seotud Liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatusega (AFNORTH) kuna Saksamaa, Poola ja Taani on AFNORTH'i vastutuspiirkonnas. Liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatuse vastutuspiirkonda hakkab NATOga liitumisel kuuluma ka Eesti.
Kolme NATO liikmesriigi korpuse staap (Headquarters Multinational Corps Northeast) loodi 1999. aastal pärast Poola NATO liikmeks saamist. Kirderegiooni mitmerahvuselise korpuse staap asub Szczecinis Balti barakkides, korpuse allüksused - Saksamaa 14. soomustatud grenaderide diviis, Poola 12. mehhaniseeritud diviis ja Taani mehhaniseeritud diviis aga liikmesriikides. Korpuse staap on valmis tegutsema kollektiivkaitse raames vastavalt Washingtoni lepingu artiklile 5, armeekorpus toetab rahvusvahelisi kriisireguleerimisoperatsioone sealhulgas rahutagamisoperatsioone ning viib läbi humanitaar- ja päästemissioone.
Möödunud aasta septembris avati Kirderegiooni mitmerahvuselise korpuse staabis Balti riikide esindus, alates oktoobrist teenib korpuse staabis Eesti kaitseväe sideohvitserina kolonelleitnant Albert Helme.
-
Kaitsevägi tunnustas ametist lahkuvaid peadirektoreidKaitsevägi tänas ametist lahkuvat kaitsepolitseiameti peadirektor Jüri Pihli ja politseiameti peadirektor Harry Tuult suure panuse eest riigikaitse taastamisesse ajalooliste vintpüssidega.
Seoses ametaja lõppemisega ja panuse eest Eesti riigikaitse arengusse autasustati peadirektoreid 1939. aastal valmistatud 7,62 mm vintpüssidega SK. Ajaloolised vintpüssid olid muudetud laskekõlbmatuteks.
Harry Tuule ja Jüri Pihli ametiaeg lõpeb pühapäeval, 15. juunil.
-
Pärnu pataljoni kaplan kohtus Leedu peakaplanigaKolmapäeval, 11. juunil kohtus jalaväe väljaõppekeskuse “Pärnu Üksik-jalaväepataljon” kaplan lipnik Andrei Sõtšov Leedu kaitsejõudude kaplaniteenistuse peavikaar kolonelleitnant Juozas Gražulisega.
Peavikaar tutvustas õppusel Amber Hope 2003 osalevatele Eesti ja Briti kaplanitele renoveeritavat 18. sajandist pärit Ignatiuse nimelist kaplanaadi sõjaväekirikut.
Vilniuses toimunud kaplanite õhtusöögil arutati teoloogilisi küsimusi ja kaplanaatide koostöövõimalusi.
Andrei Sõtšovi ülesandeks on õppuse rahvusvahelise pataljoni hingehoid. Õppuseks moodustatud rahvusvahelisse pataljoni kuulub neli soomlastest, brittidest, leedukatest ja eestlastest koostatud kompaniid. Rahvusvahelise pataljoni ülesandeks on fiktiivse stsenaariumi järgses kriisiolukorras viia läbi rahutagamisoperatsioon.
Pühapäeval toimub õppusel osalejatele missa ja oikumeeniline jumalateenistus, millel teenib ka Sõtšov.
Lisainfo
Õppuse Eesti-poolne teabeohvitser lipnik Uku Arold 056 477 519
Õppus kodulehekülg
Fotod õppuselt
-
Noorsõdurid annavad truudusetõotuseReedel, 13. juunil kell 10.00 annavad 45 Jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljoni noorsõdurit Jüriöö pargis kaitseväelase truudusetõotuse.
Aprillis teenistust alustanud Tallinnast, Harjumaalt, Rakverest, Jõgevalt ja Kohtla-Järvelt pärit noormehed on läbinud sõduribaaskursuse, mille jooksul õppisid tundma kaitseväe relvastust, vastutust relva kasutamisel, kaitseväe seadusandlust, topograafiat, esmaabi andmist ja üksiksõduri tegevust lahingolukorras.
“Noorsõdurite truudusetõotuse andmine Jüriöö pargis on kavas muuta traditsiooniks,” ütles Jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljoni ülem kapten Rene Brus. “Pidulikku rivistust saavad vaadata kõik ajateenijate omaksed ja tuttavad.”
Jüriöö pargis korraldab Üksik-vahipataljon tavaliselt ka nooremallohvitseride baaskursuse lõpetamistseremoonia.
Reede keskpäeval annavad oma väeosas truudusetõotuse ka Tagalapataljoni noorsõdurid.
-
Eesti kaitseväelased tegelevad Leedus läbiotsimistegaLeedus õppusel Amber Hope 2003 viibiv Scoutspataljoni jalaväerühm harjutas neljapäeval läbiotsimiste korraldamist.
Pärast teoreetilise osa läbimist matkiti inspektsioone ÜRO mandaadi all tegutsevate rahuvalvevägede koosseisus.
Harjutati inspekteeriva üksuse julgestust, liikumist inspekteeritaval alal ja läbiotsitavates hoonetes, tegevust keelatud relvastuse leidmisel, koostööd ÜRO politseijõududega ja aruandlust.
Leedu instruktorite sõnutsi said Scoutspataljonis korraliku sõjalise väljaõppe saanud Eesti kaitseväelased hästi hakkama.
Harjutuse eesmärk oli õppida inspektsioone ja läbiotsimiste korraldamist NATO juhitavatel operatsioonidel.
Õppus Amber Hope 2003 on suurim käesoleval aastal toimuv rahvusvaheline õppus Balti riikides. Õppusel osaleb ligi 2000 sõjaväelast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Taanist, Saksamaalt, Poolast, Kanadast ja Suurbritanniast.
Eestist osaleb õppusel üks 44-liikmeline jalaväerühm Scoutspataljonist ja staabiohvitserid, allohvitserid ning ametnikud erinevatest kaitseväe väeosadest ja Kaitseliidust.
Lisainfo
Õppuse Eesti-poolne teabeohvitser lipnik Uku Arold 056 477 519
Õppus kodulehekülg
Fotod õppuselt
-
Prantsuse Mereväe õppelaevade eskaadri visiit TallinnaPrantsuse Mereväe õppelaevade eskaader külastab Tallinna oma traditsioonilise kadettide väljaõppeprogrammi käigus, mis sisaldab ka merepraktikat ja välissadamate külastusi.
Tallinna saabuvad eskaadri laevad kahes jaos: 12. juunil 4 laeva: “Léopard”, “Guépard”, “Panthere” ja “Chacal”, 16. juunil saabuvad õppelaevad “Tigre” ja “Lion” ning okeanograafialaev “D´Entrecasteaux”.
Laevadel on mereväekadetid, keda on kavas Eestis vahetada teise vahetuse vastu.
Õppelaevad on kõik Leopard-tüüpi, ehitatud 1980-tel aastatel Saint-Malos, Prantsusmaal. Neid kasutataksegi Prantsuse mereväe ohvitseride, meeskonnaliikmete ja ka merejalaväelaste väljaõpetamisel. Kodusadam on neil Brest.
Tegemist on laevadega, mille pikkus on 43 m, veeväljasurve max 470 tonni, kiirus kuni 15 sõlme. 12-sõlmelise kiirusega on autonoomsus 5000 meremiili. Meeskond on 15-liikmeline, õppereisidel lisanduvad 4 instruktorit ja 18 kadetti. Okeanograafialaev “D´Entrecasteaux” on 95,5 m pikkune, 4,2-meetrise süvisega, 2450 tonnise veeväljasurvega. Ta on ehitatud ookeaniuuringuteks, võib teha ka süvaveeuuringuid. Tema meeskond on 70 liikme ringis, peale selle on kohti ka 38 hüdrograafi jaoks.
Prantsuse laevad on Eesti sadamaid külastanud traditsiooniliselt juba pikka aega. 1993. aastal olid siin esimestena varustuslaev “Loire” ja miiniotsija “Ceres”.
Varasemast ajast: Vabadussõja ajal tegutsesid peale Inglise laevade Läänemerel ja Soome lahes ka Prantsuse sõjalaevad, nood baseerusid ka Tallinnas ja prantsuse meremehi võis juba siis linnas näha. Laevad lahkusid Tallinnast 1920. aasta jaanuaris, kui laht jäätus. Ka kahe suure sõja vahelisel ajal säilisid kontaktid Prantsusmaaga, näiteks külastas 1923. aastal mitmeid Prantsusmaa sadamaid Eesti Mereväe kadettidega õppesõidul olnud mootorpurjekas “Viljandi”. See laev käis Brestis ja Cherbourgis. Brestis said meie mereväelased osaleda ka Prantsuse uue ristleja vettelaskmisel (“Duguay-Trouin”).
Seekordne külaskäik kujutab endast iga-aastast traditsioonilist sõprusvisiiti.
Neli esimest laeva "Léopard" A 748, "Panthère" A 749, "Chacal" A 753, "Guépard" A 752 on avatud külastajatele laupäeval, 14. juunil ja pühapäeval 15. juunil kell 14.00 – 17.00 Admiraliteedi Basseinis.