Uudised
-
Kaitseväe juhataja autasustas Rootsi suursaadikutKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas täna pärastlõunal Rootsi Kuningriigi suursaadikut Eestis Elisabet Borsiin Bonnieri kaitseväe teenetemärgiga.
Kaitseväe juhataja autasustas Rootsi suursaadikut seoses teenistusaja täitumisega Eestis ja panuse eest Eesti riigikaitse arengusse.
Teenetemärgi üleandmisel Kaitsejõudude Peastaabis tänas viitseadmiral Kõuts Rootsi suursaadikut kahe riigi koostöö arendamise ja Eesti püüdluste toetamise eest.
“Mul on suur au võtta vastu kaitseväe teenetemärk,” ütles ametist lahkuv Rootsi suursaadik Elisabet Borsiin Bonnieri ja avaldas heameelt tihedale koostööle kaitseväega ametis oldud aastate jooksul.
Elisabet Borsiin Bonnieri Eestis ametisoleku ajal doneeris Rootsi kaitsevägi vastavalt Eesti-Rootsi vahelistele kokkulepetele Eesti kaitseväele pataljoni varustuse, kogu jalaväebrigaadi varustus jõuab Eestisse 2003. aasta lõpuks. Doneeritud jalaväebrigaadi varustus sisaldab jalaväe relvastust, sõidukeid, sidevarustust, meditsiinivarustust ja käsitulirelvade laskemoona. Samuti on Rootsi ohvitserid korraldanud Eesti kaitseväelastele Rootsi relvastuse omandamiseks erialakursuseid.
Hetkel õpib Rootsi Kuningriigi Mereväeakadeemias kadettidena seitse Eesti kaitseväelast.
Kaitseväe teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja poolt Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks ning Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks. Teenetemärk on tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest. -
Prantsuse Mereväe õppelaevade eskaadri visiit TallinnaPrantsuse Mereväe õppelaevade eskaader külastab Tallinna oma traditsioonilise kadettide väljaõppeprogrammi käigus, mis sisaldab ka merepraktikat ja välissadamate külastusi.
Tallinna saabuvad eskaadri laevad kahes jaos: 12. juunil 4 laeva: “Léopard”, “Guépard”, “Panthere” ja “Chacal”, 16. juunil saabuvad õppelaevad “Tigre” ja “Lion” ning okeanograafialaev “D´Entrecasteaux”.
Laevadel on mereväekadetid, keda on kavas Eestis vahetada teise vahetuse vastu.
Õppelaevad on kõik Leopard-tüüpi, ehitatud 1980-tel aastatel Saint-Malos, Prantsusmaal. Neid kasutataksegi Prantsuse mereväe ohvitseride, meeskonnaliikmete ja ka merejalaväelaste väljaõpetamisel. Kodusadam on neil Brest.
Tegemist on laevadega, mille pikkus on 43 m, veeväljasurve max 470 tonni, kiirus kuni 15 sõlme. 12-sõlmelise kiirusega on autonoomsus 5000 meremiili. Meeskond on 15-liikmeline, õppereisidel lisanduvad 4 instruktorit ja 18 kadetti. Okeanograafialaev “D´Entrecasteaux” on 95,5 m pikkune, 4,2-meetrise süvisega, 2450 tonnise veeväljasurvega. Ta on ehitatud ookeaniuuringuteks, võib teha ka süvaveeuuringuid. Tema meeskond on 70 liikme ringis, peale selle on kohti ka 38 hüdrograafi jaoks.
Prantsuse laevad on Eesti sadamaid külastanud traditsiooniliselt juba pikka aega. 1993. aastal olid siin esimestena varustuslaev “Loire” ja miiniotsija “Ceres”.
Varasemast ajast: Vabadussõja ajal tegutsesid peale Inglise laevade Läänemerel ja Soome lahes ka Prantsuse sõjalaevad, nood baseerusid ka Tallinnas ja prantsuse meremehi võis juba siis linnas näha. Laevad lahkusid Tallinnast 1920. aasta jaanuaris, kui laht jäätus. Ka kahe suure sõja vahelisel ajal säilisid kontaktid Prantsusmaaga, näiteks külastas 1923. aastal mitmeid Prantsusmaa sadamaid Eesti Mereväe kadettidega õppesõidul olnud mootorpurjekas “Viljandi”. See laev käis Brestis ja Cherbourgis. Brestis said meie mereväelased osaleda ka Prantsuse uue ristleja vettelaskmisel (“Duguay-Trouin”).
Seekordne külaskäik kujutab endast iga-aastast traditsioonilist sõprusvisiiti.
Neli esimest laeva "Léopard" A 748, "Panthère" A 749, "Chacal" A 753, "Guépard" A 752 on avatud külastajatele laupäeval, 14. juunil ja pühapäeval 15. juunil kell 14.00 – 17.00 Admiraliteedi Basseinis. -
Eestlased vahetasid soomlastega presidendieskordi kogemusiKolmapäeval, 11. juunil harjutas õppusel Amber Hope 2003 osalev Scoutspataljoni jalaväerühm Soome kaitsejõudude instruktorite käe all riigitegelaste eskorti ja humanitaarabikolonnide konvoeerimist.
Harjutati turvalise läbipääsu tagamist kolonnidele rünnakuohtlikes piirkondades. Erilist tähelepanu pöörati tegevusele teesulgude ja varitsuste korral, inimröövikatsete ja snaipritule tõrjumist.
Koolitusel osalenute sõnutsi jäid soomlased eestlaste sooritusega väga rahule. Kõrgelt hinnati eestlaste oskust erinevatele ohuolukordadele paindlikult reageerida.
Osa õppusel Amber Hope 2003 osaleva Scoutspataljoni jalaväerühma meestest on varem saanud eskortimise ja konvoeerimise koolitust Taanis missioonieelsetes väljaõppelaagrites. Tänu sellele tekkis võimalus arutada erinevate konvoeerimistaktikate eeliseid ja puuduseid.
Nii Soome kui Eesti kontingendil on värske kogemus julgestatud konvois liikumisest Läti ja Leedu sõjaväepolitsei tegevuse jälgimisel. Pori Brigaadi jäägrikompanii ja Scoutspataljoni jalaväerühm saabusid õppusele motomarsiga läbi Eesti, Läti ja Leedu.
Õppus Amber Hope 2003 on tänavune suurim Balti riikides toimuv rahvusvaheline õppus. Rahutagamis- ja kriisireguleerimisõppusel osalevad ligi 2000 sõjaväelast üheksast riigist ja mitmed rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid.
Lisainfo
Õppuse Eesti-poolne teabeohvitser lipnik Uku Arold 056 477 519
Õppuse kodulehekülg
-
Baltimaade suurim õppus algas hiigelrivistusegaTeisipäeval, 10. juunil algas 2000 osavõtjaga rivistusega tänavune Balti riikide suurim rahvusvaheline õppus Amber Hope 2003.
Tseremoniaalsel rivistusel osalesid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa, Kanada, Taani, Poola ja Suurbritannia kaitseväelased ning tsiviilorganisatsioonide esindajad, kes täidavad 20. maini kestval õppusel erinevaid sõjalisi ülesandeid.
Eesti lipu heiskasid avatseremoonial Rukla väljaõppekeskuses kapten Martin Herem Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest ja nooremseersant Sergei Fedosejev Scoutspataljonist.
Õppuse avasõnavõtus ütles Leedu peaminister Algirdas Brasauskas: “Tänapäeva kaitsejõud muutuvad väga kiiresti riigi sõjalise julgeoleku tagajast ja rahuaegsete kriiside leevendajast rahvusvahelise julgeoleku subjektiks.” Brasauskas toonitas, et julgeolek on jagamatu ja seda on võimalik kindlustada vaid rahvusvahelises sõjalises koostöös. Õppust Amber Hope hindas Brasauskas osalejariikide tõelise koostöövõime parimaks näiteks.
Õppusel osaleb ligi 2000 sõjaväelast üheksast riigist, nende hulgas 44-liikmeline jalaväerühm Scoutspataljonist ja Eesti kaitsejõudude väeosade ohvitserid, allohvitserid ja ametnikud.
Õppusest võtavad osa ka Rahvusvaheline Punane Rist, ÜRO Põgenike Ülemkomissari agentuur ja teised tsiviilorganisatsioonid.
Õppusel harjutatakse kriisireguleerimisoperatsiooni läbiviimist. Vastavalt õppuse stsenaariumile on rahvusvahelised rahutagamisjõud saadetud konfliktipiirkonda lahutama omavahel vaenulikke Tõemaa ja Õigemaa vastalisi.
Õppuse eesmärgiks on arendada osalejamaade kaitsejõudude koostöövõimelisust, harjutada NATO operatiivplaneerimisprotsessi läbimist ning arendada osalevate üksuste rahuvalveoskusi. Erilist tähelepanu pööratakse miiniteadlikkuse tõstmisele, patrullidele ja esmaabi andmise oskustele.
Eesti kontingent sõitis Leetu soomukeil ja veoautodel. Motoriseeritud marss algas 8. juunil, vahepeatus tehti Lätis Adaži väljaõppekeskuses, õppuse piirkonda Kaunase lähedal Ruklas sõideti edasi 9. juunil.
Õppus toimub igal teise aasta suvel. Tänavune õppus on Amber Hope seerias kuues.
Lisainfo:
Õppuse Eesti-poolne teabeohvitser lipnik Uku Arold 056 477 519
Õppuse kodulehekülg:
Fotod:
-
Eesti ohvitserid inspekteerivad Moldova relvajõude10. – 12. juunini osalevad Eesti kaitseväe ohvitserid OSCE Viini dokumendi 1999 täitmise raames relvastuskontrolli inspektsioonil Moldova Vabariiki.
Inspektsioon annab võimaluse kahe ööpäeva jooksul tutvuda Moldova sõjaliste objektidega valitud inspektsioonipiirkonnas ning saada ülevaade põhilistest lahingväeosadest. Põhitähelepanu pööratakse inspektsioonil väljaõppele ning eesmärgiks on selgitada sõjaliste õppuste toimumine. Inspektsioon võimaldab läbi otseste kontaktide Moldova sõjaväelastega hinnata paremini sõjalis-poliitilist olukorda riigis.
Inspektsioonipiirkonnaks on Moldova keskosa, mis jääb Rumeenia piiri ja Dnestri jõe vahele.
Neljaliikmelist inspektsioonigruppi juhib Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna relvastuskontrolligrupi ülem major Raivo-Albert Tilk, gruppi kuuluvad ohvitserid peastaabist ja Lennubaasist.
Hindamisvisiitide eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Inspekteerijad kontrollivad, kas riikide esitatud andmed relvade, eelkõige raskerelvade kohta on täpsed ning kas väeosade asukohad vastavad esitatud koordinaatidele.
Tegemist on Eesti relvastuskontrolli teise plaanipärase inspektsiooniga käesoleval aastal, veebruaris inspekteeriti Valgevene. Eelnevatel aastatel on sooritatud inspektsioonid SRÜ riikidest ka Venemaale, Ukrainasse, Gruusiasse ja Azerbaidzhaani.
Raport inspektsiooni tulemustest saadetakse kõigile OSCE liikmesriikidele.
-
Riigikogu esimees tutvus Kaitsejõudude PeastaabigaTäna tutvus Kaitsejõudude Peastaabiga Riigikogu esimees Ene Ergma.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kutsel peastaapi külastanud Riigikogu juhatusele ja riigikaitsekomisjonile tutvustati kaitseväe käimasolevaid rahutagamismissioone ja õppusi, NATO integratsiooniprotsessi, kaitsejõudude arengukava ning ühendstaabi töötingimusi.
Koos Riigikogu esimehega külastasid Kaitsejõudude Peastaapi Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg, riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser ning riigikaitsekomisjoni liikmed Maret Maripuu ja Rein Randver.
-
Eesti ohvitserid osalevad rahvusvahelisel staabiõppusel USA-sKolm Eesti kaitseväe ohvitseri osalevad 9. – 23. juunini Ameerika Ühendriikides rahvusvahelisel rahuvalvealasel brigaadi staabiõppusel Co-operative Osprey 2003.
Co-operative Osprey on NATO rahupartnerlusprogrammi PfP staabiõppus, mis viiakse läbi NATO juhitava rahuoperatsiooni stsenaariumi alusel.
Õppuse eesmärk on tutvuda NATO juhtimis- ja kontrollprotseduuridega, harjutada NATO ja partnerriikide staapide ohvitseride koostöövõimelisust ning brigaaditasemel staabiprotseduure kooskõlas NATO doktriinidega ja süvendada erinevate riikide kaitsealast koostööd.
Õppuse esimene faas viidi läbi märtsi lõpus Rumeenias. -
Eestlased sõidavad Baltikumi suurimale sõjaväeõppuselePühapäeval, 8. juunil sõidab 44-meheline Scoutspataljoni jalaväerühm soomukitega Leetu õppusele Amber Hope 2003.
Lisaks Scoutspataljoni võitlejatele osalevad erinevates õppuse staapides veel Kaitsejõudude Peastaabi, Kaitseliidu Tallinna maleva, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, jalaväe-väljaõppekeskuse “Pärnu Üksik-jalaväepataljon” ja Kaitseväe Logistikakeskuse ohvitserid, allohvitserid, sõdurid ja ametnikud.
Pühapäeval Leetu startiva rühma ülem nooremleitnant Ants Kiviselg peab õppusel Amber Hope 2003 osalemise võimalust Scoutspataljoni jaoks väga oluliseks. “Allüksuste ülemad saavad õppusel hea koostöökogemuse NATO-standarditele vastavas rahuoperatsioonis osalemiseks.” ütles Kiviselg. “Seda kogemust läheb meestel tulevikus missioonidel iga päev vaja ja sellist kogemust on võimalik saada ainult Amber Hope’i laadsetel rahvusvahelistel õppustel.”
10. juunil algav Amber Hope 2003 on Balti riikide tänavu suurim rahvusvaheline õppus, millel osaleb ligi 2000 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Saksamaalt, Kanadast, Taanist, Poolast ja Suurbritanniast.
Õppusest võtavad osa ka Rahvusvaheline Punane Rist, ÜRO Põgenike Ülemkomissar ja teised tsiviilorganisatsioonid.
Õppusel harjutatakse kriisireguleerimisoperatsiooni läbiviimist. Vastavalt õppuse stsenaariumile on rahvusvahelised rahutagamisjõud saadetud konfliktipiirkonda lahutama omavahel vaenulikke Tõemaa ja Õigemaa vastalisi.
Õppuse eesmärgiks on arendada osalejamaade kaitsejõudude koostöövõimelisust, harjutada NATO operatiivplaneerimisprotsessi läbimist ning arendada osalevate üksuste rahuvalveoskusi. Erilist tähelepanu pööratakse miiniteadlikkuse tõstmisele, patrullidele ja esmaabi andmise oskustele.
Õppus toimub igal teise aasta suvel. Tänavune õppus on Amber Hope seerias kuues.
Lisainfo:
Õppuse Eesti-poolne teabeohvitser lipnik Uku Arold 056 477 519
Õppuse kodulehekülg:
-
Itaalia ja Taani ülemad kiidavad Eesti rahutagajaidKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts külastas 3. – 5. juunini Kosovos teenivaid Eesti rahutagajaid.
“Arvamus meie poiste professionaalsest tasemest on kõrge ja see on enam kui tavapärane viisakus” ütles Eesti rahutagajaid külastanud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Eesti kaitseväe areng ja järjepidevus rahumissioonidel osalemisel on kasvatanud meid kindlateks partneriteks.”
KFORi koosseisus teenivate Itaalia karabinjeeride rügemendi ülem kolonel Georg Di Pauli ja Taani pataljoni ülem kolonel Lars Nielsen kiitsid nende alluvuses teenivaid Eesti kaitseväelasi.
Kaitseväe juhataja andis Itaalia karabinjeeride rügemendi ülem kolonel Georg Di Paulile üle aprillis annetatud kaitseväe teenetemärgi. Teenetemärgi annetas kaitseväe juhataja Itaalia kolonelile seoses Eesti, Prantsuse ja Itaalia kaitseväelastest koosneva rahutagamisüksuse eduka juhtimisega Kosovos ning väga hea teenistusliku õhkkonna tagamisega eestlaste, prantslaste ja itaallaste vahel.
Viitseadmiral Kõuts kohtus visiidil Kosovos asuvate NATO jõudude KFOR juhtkonnaga ning kirderegiooni mitmerahvuselise brigaadi ülemaga ja osales kerge luurekompanii vastutusalas patrullringsõidul.
Eesti on Kosovos esindatud kahe üksusega – mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühmaga ESTPATROL-7, mis baseerub Prištinas ja kerge luurekompaniiga BALTSQN-7, mis baseerub Mitrovicas.
Eesti rahutagamisüksus ESTPATROL kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) itaallaste juhitava rahvusvahelise eriüksuse koosseisu. Missioon algas 1999. aasta novembris ja käesolevaks hetkeks on sõjaväepolitseiüksuse koosseisus teeninud 141 kaitseväelast. Käesoleval hetkel missioonil viibiva ESTPATROL-7 teenistusaeg saab täis juunis, üksusesse kuulub 22 kaitseväelast ja seda juhib kapten Vahur Karus.
Mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL ülesandeks on patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus ja läbiotsimised eramutes relvade, narkootikumide ning illegaalselt riigis viibivate isikute tabamiseks.
Rahutagamisüksus BALTSQN (kerge luurekompanii) kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) prantslaste juhitava kirderegiooni mitmerahvuselise brigaadi Taani pataljoni koosseisu. BALTSQNi vastutusala on Mitrovica ümbruses olev mägipiirkond. Varem Bosnia-Hertsegoviinas Taani kontingendi Põhjamaade-Poola lahinggrupi koosseisus teeninud Balti Luureeskadron, mida rotatsiooni käigus komplekteerisid kolm Balti riiki, jätkab seoses olukorra stabiliseerumisega Bosnia-Hertsegoviinas alates 2003. aastast missiooni Kosovos. Käesoleval hetkel missioonil viibiv Eesti poolt lähetatud BALTSQN-7 alustas ülesannete täitmist vastutuspiirkonnas veebruaris, üksusesse kuulub 98 kaitseväelast ja seda juhib kapten Tarmo Safronov.
Luurekompanii ülesannete hulka missioonil kuuluvad ööpäevaringne luure-patrullteenistus, NATO juhitavate stabiliseerimisjõudude kohaloleku demonstreerimine, vaatluspostide mehitamine, kohalike väeosade jälgimine, mitmesugustes humanitaarabiprojektides osalemine, erinevate operatsioonide julgestamine, VIP eskort.
Eesti kaitseväe poolt on hetkel lähetatud missioonidele 130 kaitseväelast. Lisaks kahele Kosovos paiknevale üksusele, teenib KFORi peakorteris üks tsiviil-militaarkoostöö ohvitser, üks logistikaohvitser Bosnia-Hertsegoviinas SFORi brigaadi staabis, üks ohvitser ÜRO sõjalise vaatlejana UNTSO missioonil Lähis-Idas, üks tsiviil-militaarkoostöö allohvitser Euroopa Liidu juhitaval missioonil Makedoonias ja kuueliikmeline demineerimismeeskond Afganistanis.
Kaitseväe juhataja naaseb Eestisse neljapäeval, 5. juunil.
-
Riigikogu Riigikaitsekomisjoni liikmed külastavad kaitseväe väeosiTäna, 5. juuni pärastlõunal külastavad Riigikogu Riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste ja liikmed Maret Maripuu, Tiit Matšulevits, Nelli Privalova, Rein Randver ja Hannes Võrno Ämari Lennubaasi, Rahuoperatsioonide Keskust ja Scoutspataljoni.
Visiidi eesmärk on tutvuda Ämari garnisonis asuvate õhuväe allüksuste ning Rahuoperatsioonide Keskuse ja Scoutspataljoni tegevusega.
Ämaris kohtuvad Riigikaitsekomisjoni liikmed Õhuväe ülema brigaadikindral Teo Krüüneriga. Rahuoperatsioonide Keskuse ja Scoutspataljoni tegevusest annab ülevaate Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülema kohusetäitja keskuse ülema ülesannetes kapten Toomas Peda.
Ämari Lennubaas loodi riiklike lennundusfunktsioonide täitmiseks 15. mail 1997. aastal. Üksuse üheks olulisemaks funktsiooniks on vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support) tagamine rahvusvaheliseks koostööks kõikide riiklike lennundusfunktsioonide täitmisel.
Rahuoperatsioonide Keskuse (ROK) eelkäija, Eesti Rahuvalve Üksikkompanii moodustati 1. septembril 1994. aastal. Eesti Kaitseväe rahuoperatsioonide alase koordineeriva keskusena on ROK-i põhiülesandeks ette valmistada Eesti kontingendi allüksusi ja üksikkaitseväelasi rahuoperatsioonidel osalemiseks. 17. juulil 1997 formeeriti üksikkompanii ümber pataljoni struktuuriga Rahuoperatsioonide Keskuseks.
Scoutspataljon taasasutati 29. märtsil 2001. Erinevalt teistest väeosadest ei ole Scoutspataljonis ajateenijaid. Kogu isikkoosseis koosneb üleajateenijatest. Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus.