Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • Kaitsevägi korraldab 12. – 23. maini Kaitsejõudude Keskpolügooni aladel taktikalise õppuse Kevadtorm 2003, mille käigus saab koostegutsemiskogemuse reservjalaväebrigaadi esimene jalaväepataljon.

    “Õppus annab meie ajateenijatele oskuse tegutseda suuremate üksuste koosseisus,” ütles õppuse põhiplaneerija major Toivo Treima. “Tänu õppusele saab Eesti esimese reaalses koostöös kokkuharjutatud reservpataljoni.”

    Kevadtorm 2003 on taasiseseisvunud Eesti suurim siseriiklik õppus, millel osaleb ligi 2300 kaitseväelast erinevatest staapidest, väljaõppekeskustest ja õppeasutusest. Lisaks osaleb õppusel suur hulk vaatlejaid erinevatest NATO ja rahupartnerlusprogrammiga PfP ühinenud riikidest.

    Õppusest Kevadtorm 2003 osavõtvad allüksused on suuremalt jaolt moodustatud peatselt reservi minevatest ajateenijatest, kelle väljaõppetsükkel hakkab lõppema. Õppus on mõeldud erinevate üksuste kokkuharjutamiseks enne reserviarvamist.

    Õppuse üldjuhiks on Maaväe ülema kohusetäitja kolonelleitnant Peeter Hoppe.

    Õppuse legendi kohaselt toimub tegevus kahe vaenuliku poole omavahelise konflikti raamistikus. Õppusel moodustatava brigaadi ülesandeks on üle riigipiiri tunginud vastase tinglike üksuste peatamine ja tingimuste loomine vastupealetungile üleminekuks.

    Õppuse läbiviimiseks moodustatakse brigaadi staap ja üks jalaväepataljon, kahe jalaväepataljoni staabid, vähendatud koosseisus Scoutspataljon ning Kaitseliidu baasil formeerimismeeskonnad. Õppuse jooksul harjutatakse taktikalisi elemente, mis on seotud pataljoni allüksuste formeerimisega, rännakuga, luurega, kaitsetegevusega, rünnakuga ning positsioonide üleandmisega.

    Õppus avatakse 13. mail rivistusega Tapal.



    lipnik Georgi Kokošinski
    Kevadtorm 2003 teabeohvitser
    0666 1084, 056 477 513

  • Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõitis täna, 3. mail ametlikule visiidile Ameerika Ühendriikidesse.

    Viitseadmiral Kõuts on visiidil koos Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajatega Ameerika Ühendriikide Ühendatud Staabiülemate Komitee esimehe kindral Richard B. Myers'i kutsel.

    Visiit Ameerika Ühendriikidesse on seotud Balti riikide NATO liikmelisuse saavutamisega. Kohtumistel USA kõrgemate ohvitseridega arutatakse Balti riikide osalust rahutagamisoperatsioonides ning Iraagi ülesehitusprotsessis, samuti on kõne all tulevane koostöö Ameerika Ühendriikidega NATO partneritena.

    Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad tutvuvad visiidi käigus Ameerika Ühendriikide relvajõudude ühendstaabiga, mereväe miinitõrjevõimekusega, ühendatud väljaõppe-, analüüsi- ja simulatsioonikeskusega, erioperatsioonide staabiga ja USA relvajõudude keskregiooni väejuhatuse ning selle koosseisu kuuluva koalitsioonijõudude koordineerimiskeskusega. Viimases kohtuvad kaitsevägede juhatajad seal teenivate rahvuslike sideohvitseridega. Eesti esindajaks koordineerimiskeskuses on kolonelleitnant Mart Mikkelsaar.

    USA relvajõudude ühendstaabis Pentagonis korraldatakse kaitsevägede juhatajatele auvahtkonnaga tervitustseremoonia. Balti riikide kaitsevägede juhatajad asetavad Arlingtoni kalmistul tundmatu sõduri mälestusmärgile pärja.

    Ühendatud Staabiülemate Komitee esimees on kõrgeim sõjaväelane Ameerika Ühendriikides. Möödunud aasta detsembris külastas Eestit Ühendatud Staabiülemate Komitee aseesimees kindral Peter Pace.

    Kaitseväe juhatajat saadavad USA visiidil Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonel Valeri Saar ja kaitseatašee Ameerika Ühendriikides brigaadikindral Märt Tiru.

    Kaitseväe juhataja jõuab Eestisse tagasi laupäeval, 10. mail.
  • Soome Vabariigi Riigikaitsekõrgkooli õppurid tutvuvad Soome lahe äärsete huviväärsustega, alustades oma reisi Eestist.

    2. mail Eestisse saabuvad ohvitserid saavad kõigepealt Kaitsejõudude Peastaabis ülevaate kaitseväe arengust. Seejärel siirduvad kadetid reisile mööda Põhja-Eesti rannikut.

    Soome sõjakooli õppurid külastavad kaitseväe Tapa Väljaõppekeskust, tutvuvad Sinimägede lahingute alaga ja Narva linnusega. Öö veedavad kadetid Narva-Jõesuus.

    Järgmisel päeval suunduvad kadetid Venemaale, külastades järgnevate päevad jooksul Ingerimaad, Peterburi, Kroonlinna ja Viiburit.

    Tagasi Soome jõuavad Soome Vabariigi Riigikaitsekõrgkooli kadetid 4. mail.

    Soome Vabariigi Riigikaitsekõrgkooli õppurite delegatsiooni kuulub 48 kõrgemat ohvitseri, nende hulgas seitse kindralit.
  • Kümme Puiatu erikooli noormeest omandavad 21. – 25. aprillini Rahuoperatsioonide Keskuse instruktorite käe all metsalaagris erinevaid oskusi.

    15-17 aastased noored õpivad laagri ülespanemist, hügieeni välitingimustes, ööhäälte tundmist ja metsas tegutsemist. Peetakse sportmänge ning Rahuoperatsioonide Keskuse instruktorid jagavad näpunäiteid metsas ellujäämisest. Noormeestel on võimalik uudistada kaitseväes kasutusel olevaid relvi ja tehnikat.

    Puiatu erikooli kasvataja Voldemar Tehu sõnul olid sarnase laagriga eelmisel aastal rahul nii kooliõpilased kui ka kasvatajad. “Poisid on siin hoopis teistmoodi, kui koolis,” rääkis Voldemar Tehu. “Seekord oleks soovijate arvu poolest võinud komplekteerida kolm korda suurema rühma.” Voldemar Tehu sõnul on kool huvitatud Rahuoperatsioonide Keskusega koostöö jätkamisest.

    Laagri lõpetuseks kuulavad Puiatu erikooli noormehed leitnant Aarne Lätte loengut isamaalisest kasvatusest.



  • Balti riigid korraldavad sõjalise koostöö tugevdamiseks Tartus Balti Kaitsekolledžis kolme riigi ühise seminar-sõjamängu Amber Workshop 2003.

    14. – 16. aprillini arutavad Eesti, Läti ja Leedu kaitsejõudude ohvitseridest ja kaitseministeeriumite ning teiste riigikaitsega seotud ametkondade ametnikest koosnevad töögrupid Tartus Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) ruumes kolme riigi kaitsestruktuuride koostööd.

    Võrreldes möödunud aasta sõjamänguga, kus keskenduti peamiselt planeerimisele ja kaitsetegevuse operatiivülesannete lahendamisele, on käesolev sõjamäng muutunud kaheosaliseks.

    Amber Workshop 2003 esimeses osas arutletakse seminarivormis teemasid, mis on seotud poliitilis-strateegiliste ja seadusandlike küsimuste lahendamisega. Teises osas esitatakse osavõtjatele rahvusvahelise staabi poolt väljamõeldud stsenaarium, millele osavõtjad peavad leidma lahendused.

    Käesoleval aastal on õppuse üldjuht Läti Kaitseväe juhataja, möödunud aastal oli üldjuhiks Eesti Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. Iga riigi esindus koosneb peastaabi osakondade ohvitseridest, väeliikide esindajatest ning kaitseministeeriumi ja teiste ametkondade spetsialistidest.
  • Teisipäeval, 15. aprillil saabub Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile NATO Põhja-Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Sir Jack Deverell.

    Liitlasvägede Põhja-Euroopa regiooni ülemjuhataja kohtub visiidi käigus peaminister Juhan Partsiga, kaitseminister Margus Hansoniga, välisministeeriumi kantsler Priit Kolbrega, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning NATO riikide suursaadikutega.

    Kaitsejõudude Peastaabis antakse kolmapäeval kindral Sir Jack Deverellile ülevaade kaitsejõudude struktuurist ja arengusuundadest.

    Kindral Sir Jack Deverelli visiidi eesmärgiks on kontaktide loomine alliansi tulevase liikmesriigiga. Hetkel kuuluvad Liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatuse vastutuspiirkonda NATO liikmesriikidest Belgia, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Norra, Poola ja Suurbritannia. Pärast liitumist NATOga hakkab Liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatuse vastutuspiirkonda kuuluma ka Eesti.

    Kindral Sir Jack Deverell alustas sõjaväelist karjääri 1964. aastal. Ta on õppinud Briti Kuninglikus Kaitsekolledžis Sandhurstis, Briti Kuninglikus Mereväe Staabikolledžis Greenwichis ja Riiklikus Kaitsekolledžis Indias.

    Kindral Sir Jack Deverell on teeninud ametikohtadel kompaniiülemast brigaadiülemani, kaitsejõudude värbamisdirektorina, kaitsekolledži ülemana, Briti Kuningliku territoriaalarmee ülemjuhataja asetäitja ja peainspektorina ning NATO juhtud rahutagamisoperatsiooni SFOR operatiivülemana.

    Alates 2001. aasta märtsist on kindral Sir Jack Deverell NATO Põhja-Euroopa vägede ülemjuhataja.
  • Kaitseväe orkestri peadirigent kapten Peeter Saan juhatab täna õhtul Vasa kirikus Rootsi orkestrit Göteborgs Musiken.

    Kontsert toimub eesti kultuuri tutvustava festivali ESTIVAL'03 raames. Kontserdil tutvustatakse eesti muusikat erinevatest ajastutest, kontserdile eelnes nädal aega proove kapten Saani taktikepi all. Kontserdi lõpus tuleb Arsise kellade ansambli ja puhkpilliorkestri Göteborgs Musiken esituses esmaettekandele süit Eesti rahva viisidest.

    Poolteist kuud vältaval festivalil ESTIVAL'03 leiab aset üle 40 kontserti, näituse, seminari ja teatrietenduse. Festivali eesmärgiks on tutvustada Eestit Lääne-Rootsi publikule.
  • NATO Sõjalise komitee esimehe sõnul on Eesti kaitsejõudude tugevaks küljeks head ohvitserid, NATOga liitumine tagab Eestile julgeoleku ja õitsengu.

    Eestis kahepäevasel tutvumisvisiidil viibinud NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Harald Kujat ütles, et Eesti kaitseväelased paistavad silma hea hariduse ja kõrge motivatsiooniga. “Iga kaitseväe tähtsaim varustus on tublid inimesed ning ma veendusin, et need on Eestil olemas,” ütles kindral Kujat.

    Kindral Kujati sõnul oodatakse NATOs uute riikide täisliikmeks saamist. “NATO liikmelisus tagab Eestile rahu ja julgeoleku ning majandusliku õitsengu,” ütles NATO Sõjalise Komitee esimees.

    Kindral Kujat kohtus visiidi käigus Vabariigi President Arnold Rüütliga, peaminister Juhan Partsiga, kaitseminister Margus Hansoniga, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning kaitsejõudude kõrgemate ja vanemohvitseridega.

    Vabariigi President Arnold Rüütel andis täna, 11. aprillil Kadriorus NATO Sõjalise Komitee esimehele kindral Harald Kujatile Kotkaristi I klassi ordeni.

    Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tegi Vabariigi Presidendile ettepaneku ordeni annetamiseks seoses kindral Kujati toetuse eest Eesti liitumisele NATOga ning Eesti ja Saksa kaitsevägede koostöö tugeva arendamise eest.

    Eesti on esimene möödunud aasta novembris alliansi liitumiskutse saanud riikidest, mida NATO Sõjalise Komitee esimees külastas.

    NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad.
  • Neljapäeval, 10. aprillil saabub Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Harald Kujat.

    Vabariigi President Arnold Rüütel annab reedel Kadriorus NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Harald Kujatile Kotkaristi I klassi ordeni.

    Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tegi Vabariigi Presidendile ettepaneku ordeni annetamiseks seoses kindral Kujati toetuse eest Eesti liitumisele NATOga ning Eesti ja Saksa kaitsevägede koostöö tugeva arendamise eest.

    Kindral Kujat kohtub visiidil Vabariigi President Arnold Rüütliga, peaminister Juhan Partsiga, kaitseminister Margus Hansoniga, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning kaitsejõudude kõrgemate ja vanemohvitseridega.

    Eesti on esimene möödunud aasta novembris alliansi liitumiskutse saanud riikidest, mida NATO Sõjalise Komitee esimees külastab.

    NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad.
  • Eestisse teeb 10. – 11. aprillil tutvumisvisiidi NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Harald Kujat.

    Kindral Kujat kohtub visiidi jooksul Vabariigi President Arnold Rüütliga, riigisekretär Aino Lepik von Wiréniga, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning kaitsejõudude kõrgemate ja vanemohvitseridega.

    Eesti on esimene möödunud aasta novembris alliansi liitumiskutse saanud riikidest, mida NATO Sõjalise Komitee esimees külastab.

    NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad.

    Kindral Kujat alustas sõjaväelist karjääri 1959. aastal. Ta on õppinud Bundeswehri juhtimis- ja staabikolledžis ning NATO Kaitsekolledžis Roomas.

    Kindral Kujat on teeninud ametikohtadel rühmaülemast pataljoniülemani, Saksa kaitseministri sõjalise nõunikuna, Saksa sõjalise esindaja asetäitjana NATO Sõjalise Komitee juures, Saksa Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitjana kaitsepoliitika ja strateegia alal ning Bundeswehri peainspektorina.

    Alates möödunud aasta juulist on kindral Kujat NATO Sõjalise Komitee esimees.
Keri üles