Uudised
-
Mereväelased tutvustavad huvilistele mereväebaasiKolmapäeval, 9. aprillil algusega kell 13 ja 15 saavad huvilised külastada Mereväebaasi, Tallinn, Tööstuse tn 54. Oodatud on kõik, keda huvitab merevägi ja kaitseväeteenistus.
Avatud uste päev algab demonstratsioonesinemistega, mille käigus näidatakse külalistele enesekaitsevõtteid ning demonstreeritakse lahingu läbiviimist. Külalistel on võimalus lähemalt tutvuda kaitseväes kasutusel olevate käsirelvadega ning külastada sõjalaevu, samuti saab tutvuda sõdurite elu-oluga ning külastada Sõduri Kodu kohvikut.
Mereväebaasis käis möödunud aastal ekskursioonil üle 50 õpilaste grupi koolidest ja noorsoo-organisatsioonidest riigikaitseõpetuse tundide raames ja ka iseseisvalt. Käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul on Mereväebaasi külastanud 15 ekskursiooni.
Mereväebaasi avatud uste päeva programm on sobilik nii neile, keda ees ootamas ajateenistus kui ka noorematele ja vanematele huvilistele.
-
Eesti suusatajad osalesid sõjaväelaste maailma-meistrivõistlustelSoomes läbiviidavatel sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel suusatamises saavutas eestlastest parima tulemuse Janno Prants kuuenda kohaga 10 kilomeetri laskesuusatamises.
Rovaniemis 31. märtsist kuni 5. aprillini korraldatud 45. sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel suusatamises sai parima kohana eestlaste võistkond laskesuusatamises võistkondlikult neljanda koha.
Eesti võistlejad osalesid ka murdmaadistantsil, kus Priit Narusk sai 30. koha ja suurslaalomis, kus David Oprja täitis saavutatud 16. kohaga 28 osaleja seast maailmakarikal osalemise normi.
Eesti võistkond võttis osa ka 25-kilomeetrisest patrullsuusatamisest, enne ametlikku lõpp-protokolli oli eestlaste koht seitsmes-kaheksas 24 võistkonna seas.
-
Kaitseväe juhataja autasustab Kanada kaitseministeeriumi väljaõppe abistamise programmi direktorit kaitseväe teenetemärgigaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustab täna, 3. aprilli pärastlõunal Kanada kaitseministeeriumi sõjaväelise väljaõppe abistamise programmi direktorit reservleitnant Andrew Peter Rasiulis't kaitseväe teenetemärgiga.
Andrew Peter Rasiulis on sõjaväelise väljaõppe abistamise programmi direktorina aidanud kaasa väljaõppealase koostöö arendamisele Kanada ja Eesti kaitsejõudude vahel.
Eesti kaitseväelased on osalenud Kanadas lisaks keeleõppele kõrgematel staabiohvitseride kursustel, kaplanite baaskursustel ning erinevatel kaplanite kõrgema taseme erialakursustel, rahuvalvealastel kursustel ja erinevatel täienduskursustel.
Andrew Peter Rasiulis on lõpetanud Toronto Ülikooli politoloogia ning ajaloo alal. 1979. aastal sai ta Carltoni Ülikooli Norman Pattersoni nimelisest rahvusvaheliste uuringute koolist filosoofia magistrikraadi strateegia alal. 1992. aasta aprillis määrati Andrew Peter Rasiulis Kanada kaitseministeeriumi Kesk- ja Ida-Euroopa jaoskonna ülemaks. 1996. aasta maist hakkas ta juhtima sõjaväelise väljaõppe abistamise programmi (MTAP-Military Assistance Training Programme), mille direktoriks ta 1998. aastal määrati.
-
Skaudid harjutavad Scoutspataljoni võitlejate käe allScoutspataljoni kaitseväelased õpetavad 3. – 6. aprillini Eestimaa skautidele sõduriteadmisi.
Vanemskautide väliõppelaagris Klooga harjutusvälja lähistel osaleb 24 noormeest ja neidu üle Eesti. Õppelaagri käigus õpetatakse vanemskautidele välilaagri rajamist, maskeerumist ja toitumist ning isiklikku hügieeni välitingimustes. Laagrilised õpivad tundma relvi GALIL ja MG-3 ning harjutavad laskmist. Laagri viimasel päeva peetakse maha sõjalis-sportlik teatevõistlus.
Tänavu teist aastat asetleidva skautide välilaagri viib läbi Scoutspataljoni A-kompanii eesotsas kompaniiülem leitnant Urmas Tammeaid'uga.
Eesti Skautide Ühingu vanemskaudi tööala juhi Heikki Mutso sõnul on eelmisel aastal toimunud laagrist vaid positiivsed kogemused. “Õppisime väga palju, meid õpetasid head ohvitserid,” rääkis Heikki Mutso. Eelmisel aastal õppelaagris osalenutest läksid mitmed noormehed sügisel aega teenima. Mutso sõnul oli nende jaoks tänu eelteadmistele ajateenistuse algus märksa lihtsam, kui ilma selliste kogemusteta noortele. “Laager skautpataljoni kaitseväelaste käe all oli nagu ukse avamine,” rääkis Mutso.
-
Kaitseväe juhataja külastab rahvusvahelist staabiõppust Cooperative JaguarKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts külastab kolmapäeval, 2. aprillil Taanis läbiviidavat rahvusvahelist staabiõppust Cooperative Jaguar 2003.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtub visiidi käigus NATO Kirderegiooni Ühendatud Väejuhatuse ülema kindralleitnant Jan Scharling'uga ja õppuste juhtkonnaga ning tutvub õppuste alaga.
Rahvusvaheline staabiõppus Cooperative Jaguar 2003 viiakse läbi 24. märtsist kuni 4. aprillini Taanis Karupi Õhuväebaasis. Õppusel osaleb üle 500 kaitseväelase 17-st riigist, Kanadast, Tšehhist, Taanist, Saksamaalt, Itaaliast, Madalmaadest, Norrast, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Aserbaidžaanist, Moldaaviast ja Rumeeniast.
Õppuse eesmärk on arendada koostööd NATO ja partnerriikide vahel, harjutada NATO juhtimise all kriisiolukordades tegutsemist ja staabitööd vastavalt NATO protseduuridele.
Üksteist Eesti ohvitseri tegutsevad erinevates õppuse allüksustes. Grupi vanem on kaitseväe peapsühholoog major Harri Ints.
-
Kaitseväe juhataja esines Tuglase seltsi seminaril kõnegaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts esines laupäeval, 29. märtsil Helsingis Tuglase seltsi poolt korraldatud kevadseminaril „Eesti 2003 – julgeolek, Euroopa Liit ja NATO“ kõnega.
Viitseadmiral Kõuts pidas seltsi seminaril ettekande teemal „Kas Eesti on kaitstav?“, mis keskendus Eesti arengule teel NATO liikmelisuse saavutamisel. Ettekandes märkis viitseadmiral Kõuts kaitsejõudude kiiret arengut, mis on saavutatud tänu stabiilsele riigikaitse-eelarvele - 2% rahvuslikust koguproduktist ning märkimisväärsele usaldusväärsusele ja kaitsetahtele. Eraldi tõi kaitseväe juhataja oma ettekandes välja Soome abi Eesti kaitsejõudude ülesehitamisel. Samuti mainis viitseadmiral Kõuts, et kuigi Põhjamaad on erinevad oma julgeolekupoliitikas, toodavad nad stabiilsust regioonis ja Eesti ühinemine NATOga ei too koostöös Soome ja Rootsiga kaasa erilisi muutusi.
„Kümne aastaga oleme suutnud muuta ühiskonna tahet ja kasvatada võimekuse, mis paneb meid endid ja meie naabreid uskuma, et Eesti on kaitstav, kuid oma kaitstavuse veendumuse kinnistamiseks tuleb meil veel kõvasti tööd teha ja selleks vajame veel vähemalt kümmet arenguaastat,“ ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts oma ettekandes Tuglase seltsi kevadseminaril Helsingis.
Samuti osalesid seminaril kõnedega välisministeeriumi asekantsler julgeolekupoliitika küsimustes Harri Tiido ning professor Rein Ruutsoo.
Tuglase seltsi korraldatud seminaril oli ligi 200 osalejat, teiste seas ka Soome Vabariigi suursaadik Eestis Jaakko Blomberg, Tarkade meeste kogu Soome poolne juhataja Esko Ollila ning Soome Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi ülem kindralleitnant Kari Rimpi.
Tuglase selts:
-
Eesti ohvitserid osalevad rahvusvahelisel staabiõppusel TaanisÜksteist kaitseväe ohvitseri osalevad Taani Kuningriigis rahvusvahelisel staabiõppusel Cooperative Jaguar 2003.
Õppus Cooperative Jaguar 2003 viiakse läbi 24. märtsist kuni 4. aprillini Taanis Karupi Õhuväebaasis. Õppusel osaleb üle 500 kaitseväelase 17-st riigist.
Õppuse eesmärk on arendada koostööd NATO ja partnerriikide vahel, harjutada NATO juhtimise all kriisiolukordades tegutsemist ja staabitööd vastavalt NATO protseduuridele.
Eesti ohvitserid tegutsevad erinevates õppuse allüksustes. Grupi vanem on kaitseväe peapsühholoog major Harri Ints.
-
Admiral Pitka alustab navigatsioonihooaegaTäna, 19. märtsil lahkub Tallinnast Mereväe lipulaev staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka osalemaks Balti Miinitõrjeeskaadri koosseisus märtsist juunini erinevatel rahvusvahelistel õppustel ja operatsioonidel Läänemerel.
Admiral Pitka osaleb 20. märtsist 10. aprillini koos Läti ja Leedu alustega Balti Miinitõrjeeskaadri selle aasta esimesel koostööharjutusel, seejärel siirduvad Balti mereväelaevad miinitõrjeõppusele Poola vetesse. Mai lõpus osaleb Admiral Pitka Lätis toimuval miinitõrjeõppusel MCOPLAT. Admiral Pitka saabub Eestisse tagasi juuli keskel.
Admiral Pitka kuulub nende üksuste hulka, mida Eesti on deklareerinud vajaduse korral osalemaks NATO poolt juhitavates operatsioonides. Pärast Eestile Taani poolt üle andmist 2000. aasta novembris on ta täitnud Balti Miinitõrjeeskaadri staabi- ja varustuslaeva ülesandeid ning osalenud pea kõigil Läänemere suurematel mereväeõppustel ja operatsioonidel.
19.märtsil kell 15 toimub Mereväebaasis EML Admiral Pitka pidulik teelesaatmine Piirivalevorkestri saatel. Eelnevalt on laeva võimalik külastada meeskonnaliikmete perekondadel. Päevakohase sõnavõtuga esineb Mereväe ülem kpt-ltn Jaan Kapp.
-
Briti “Avatud taeva lepingu” meeskond teeb Eestis õppemissiooni17.-21. märtsini sooritab Briti “Avatud taeva lepingu” meeskond Eestis õppemissiooni, mille eesmärgiks on tutvustada Eestis “Avatud taeva lepingut” ning samas välja koolitada Eesti spetsialiste.
15 Briti ohvitseri ja allohvitseri õpetatavad seitsmele Eesti õhuväelasele nii missiooni planeerimist ning ka vaatluslennu praktilist läbiviimist. Missiooni lõplikuks eesmärgiks ongi lepingu tingimustele vastava lennu läbiviimine.
Missiooni läbiviimiseks kasutavad Briti spetsialistid lennukit Andover CMK-1, millega homme või ülehomme sooritatakse vaatluslend aerofotode tegemiseks. Õhust pildistatakse erinevaid objekte, eelkõige lennuväljasid ja sõjaväeosasid.
“Avatud taeva leping” ehk Open Skies Treaty on üks osa rahvusvahelisest relvastuskontrollist. Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning selle peamiseks eesmärgiks on informatsiooni kogumine õhust vaatlemise teel. Lepingus on määratletud protseduurid ning nii vastuvõtva kui ka inspekteeriva riigi õigused ja kohustused lendude sooritamisel.
“Avatud taeva lepinguga” on liitunud enamus NATO ja endise Nõukogude Liidu riike, samuti Euroopa riike, kes ei kuulu veel NATO-sse. Balti riikidest on hetkel lepingu jõudnud ratifitseerida vaid Läti.
-
Kaitseväe demineerijad jõudsid AfganistaniEile jõudis Eesti kaitseväe kuuemeheline demineerimismeeskond missioonipaika Afganistanis, üksus hakkas valmistuma teenistuseks.
Eesti demineerijad on Afganistanis majutatud telkidesse, neile on väljastatud demineerimiseks vajalik varustus.
Alates 17. märtsist hakkab Eesti demineerimismeeskond vastavalt graafikule teenistuses käima. Eesti demineerijate ülesandeks on puhastada mahajäänud lõhkekehadest Kabuli ümbrust.
Demineerimismeeskonda kuuluvad neli demineerijat, üks allohvitser ning üks ohvitser. Demineerimismeeskonda juhib leitnant Janek Zõbin.
Eesti demineerijad kuuluvad Kabulis paikneva rahvusvahelise brigaadi demineerimiskompaniisse koos hispaanlaste, prantslaste, sakslaste ja teiste rahvustega.
Demineerijad on läbinud Skautpataljoni baasil läbi viidud demineerimiskursuse, mida juhendasid Ameerika Ühendriikide instruktorite poolt läbiviidud demineerimiskursuse läbinud Eesti kaitseväelased. Lisaks läbisid demineerijad möödunud aastal pioneerialase väljaõppe Pioneerikooli juures.
Missioonieelse väljaõppe raames tutvusid demineerijad Eestis ja välismaal läbitud kursuste jooksul erinevate lõhkekehadega, millega missiooni käigus võidakse kokku puutuda.
Eesti demineerimismeeskond võttis varustuse vedamiseks Afganistani kaasa Land Rover maasturi koos haagisega. Varustusse kuuluvad miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid.