Uudised
-
Kõrge NATO ohvitser kiitis Eesti staabireformiEesti kaitseväega tutvunud NATO kirderegiooni ühendatud väejuhatuse ülem kindralleitnant Jan Scharling kiitis Eesti kaitseväe reforme ning meie valitud ühendstaabi põhimõtet.
Kindralleitnant Scharling ütles, et pärast põhjalikku tutvumist Eesti kaitseväes läbiviidava staabireformiga võib ta julgelt öelda, et jäi sellega rahule. “Usun, et ühendstaabi põhimõtte rakendamisega on Eesti kaitsevägi teinud järjekordse sammu NATO liikmelisuse suunas,” ütles kindralleitnant Scharling.
Kaitsejõudude Peastaabi juhtimis-ja struktuurireformi käigus muutuvad Kaitsejõudude Peastaabi ülesanded. Strateegilise taseme juhtimisorgan, kaitsejõudude ühendstaap, hõlmab Kaitsejõudude Peastaapi, väeliikide staape ning operatiivstaapi, mille koosseisus on ka ühendoperatsioonide juhtimiskeskus.
Kaitseväe lähituleviku prioriteetideks on kiirreageerimis- ja lahinguvõimekuse tõstmine, see on kiirreageerimispataljoni ja jalaväebrigaadi loomine ning staabireform.
NATO kirderegiooni ühendatud väejuhatuse ülem kindralleitnant Jan Scharling kohtus oma visiidi käigus kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi, Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Alar Lanemaniga, mereväe staabiülema vanemleitnant Ahti Piirimägi ning teiste peastaabi ohvitseridega ja tutvus ühendstaabi töökorraldusega.
Täna pealelõunal sõidab kindralleitnant Scarling Tartusse tutvuma Balti Kaitsekolledžiga, samuti külastab ta homme Lennubaasi ja Õhuseirekeskust Ämaris.
NATO kirderegiooni ühendatud väejuhatuse ülem kindralleitnant Jan Scharling lahkub Eestist homme õhtul.
-
Kaitseväe juhataja tervitas 35 riigi peakaplaneidKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts pidas täna XIV Ülemaailmse Sõjaväe Peakaplanite Konverentsi avakõne.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts avaldas heameelt, et seekordne ülemaailmne sõjaväevaimulike konverents viiakse läbi Eestis. “Olen rõõmus, et ülemaailmse peakaplanite konverentsi korraldamise au on saanud osaks Eesti Kaitsejõudude kaplanaadile,” ütles viitseadmiral Tarmo Kõuts.“
Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise ülema kolonel John W. Stefero sõnul võib Eesti Kaitsevägi olla uhke oma kaplanite üle. “Teil on põhjust uhke olla oma kaplanaadi ja peakaplani üle,” ütles kolonel Stefero. “On tähelepanuväärt, et Eesti Kaitsejõududel on väga energiline ja noor kaplanite meeskond.”
XIV Ülemaailmne Sõjaväe Peakaplanite Konverents leiab aset Tallinnas 3. - 7. veebruarini. Konverentsi korraldab Eesti Kaitsejõudude kaplanaat koostöös Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondisega (US EUCOM).
Konverentsil osaleb üle 100 sõjaväevaimuliku 35 riigist. Seekordse konverentsi teemaks on kaplanite väljaõpe terrorismi ajastul.
Ülemaailmse peakaplanite konverentsi eesmärk on informatsiooni vahetus ning koostöö arendamine eri riikide armeede kaplanite vahel.
14. peakaplanite konverentsil peavad ettekanded Rahvusvahelise Usu- ja Diplomaatiakeskuse president filosoofia doktor Douglas Johnston ja Kanada armee vanemkaplan major Steve Moore. Teoloogilise referendina osaleb dr Vello Salo.
Neljapäeval, 6. veebruaril viiakse Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus läbi oikumeeniline kontsert-jumalateenistus. Sama päeva pärastlõunal osalevad konverentsi delegaadid Tallinna linnapea vastuvõtul Tallinna Raekojas. Külalistele korraldatakse ka linnaekskursioon.
-
Eesti saab uue sõjalaevaTeisipäeval, 4. veebruaril heisatakse Rendsburgis Saksamaal Eesti Mereväe lipp Saksamaa poolt Eestile üle antaval miinitraaleril, mis hakkab Eesti kõige põhjapoolsema saare järgi kandma nime Vaindlo.
Pidulikul lipuheiskamistseremoonial osalevad mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp, Saksa Kaitseministeeriumi ja Mereväe esindajad ning Eesti kaitseatašee Saksamaal kolonelleitnant Riho Terras.
Uus laev on 38 meetrit pikk, varustuses on nii akustiline, magnetiline kui kontakttraal, miinirajad miinide veeskamiseks ning 40-mm automaatkahur. Laev on ehitatud 1968. aastal, meeskonna suuruseks on seda tüüpi laevadel 25 meest. Saksa pool viib enne laeva lõplikku üle andmist läbi põhjaliku kapitaalremondi, mille käigus uuendatakse nii laeva korpus, peamasinad kui uuendatakse ja täiendatakse tehnilist varustust ning relvastust.
Vaindlo kuulub samasse klassi Eesti seniste miinitraaleritega Kalev ja Olev. Kevadel Eestisse saabuv laev vahetab miinitraaleri Kalev välja seoses viimase teenistusest välja arvamisega.
Frauenlob-klassi kuuluvad miinitraalerid Kalev ja Olev anti Eestile üle 1997. aastal. Aastal 2000 andis Saksamaa Eestile üle 2 miinijahtijat Wambola ja Sulev. Kokku on Mereväel praegu 8 alust.
-
Kolonel Valeri Saar asub Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja ametikohaleKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts määras endise Õhuväe Staabi ülema kolonel Valeri Saare 1. veebruarist Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja ametikohale.
Samast kuupäevast asub Õhuväe Staabi ülema ametikohale kohusetäitjana endine Õhuväe Staabi ülema abi kolonelleitnant Serkki Niitsoo.
Kolonel Valeri Saar on lõpetanud Zhitomiri Kõrgema Õhukaitse Raadioelektroonika Sõjakooli, Harkovi Õhukaitse Akadeemia akadeemilised kursused ja Bundeswehri Juhtimisakadeemia Saksamaa Liitvabariigis.
-
Peakaplanid tutvustavad ülemaailmse konverentsi eesmärkeEesti Kaitsejõudude kaplanaat korraldab 3. - 7. veebruaril koostöös Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondisega (US EUCOM) XIV Ülemaailmse Sõjaväe Peakaplanite Konverentsi.
Traditsiooniliselt viiakse peakaplanite konverentsi esimesel päeval läbi pressikonverents. Esmaspäeval, 3. veebruaril algusega kell 14 vastavad ajakirjanike küsimustele hotell Olümpia konverentsikeskuses Eesti Kaitsejõudude peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik ja Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise peakaplan kolonel John W Stefro.
Iga-aastane peakaplanite konverents viiakse seekord läbi Tallinnas, hotell Olümpia konverentsikeskuses. Konverentsi teemaks on kaplanite väljaõpe terrorismi ajastul. Konverentsil osaleb ligi 100 peakaplanit erinevatest konfessioonidest 35-st riigist.
Ülemaailmse peakaplanite konverentsi eesmärk on informatsiooni vahetus ning koostöö arendamine eri riikide armeede kaplanite vahel.
XIV peakaplanite konverentsil peavad ettekanded Rahvusvahelise Usu- ja Diplomaatiakeskuse president filosoofia doktor Douglas Johnston, Kanada armee kaplan major Steve Moore. Teoloogilise referendina osaleb dr Vello Salo.
Esimene peakaplanite konverents viidi läbi 1990. aastal Saksamaal, Stuttgardis. Edasi toimusid konverentsid Itaalias, Ungaris, Rootsis, Poolas, Norras, Tsehhis, Luxemburgis, Austrias, Šveitsis, Prantsusmaal ja Suurbritannia Ühendatud Kuningriikides.
Järgmine ülemaailmne peakaplanite konverents leiab aset Kreekas.
-
Loodi Tapa väljaõppekeskus1. veebruarist moodustati kaitseväe juhataja käskkirjaga lahingtoetusüksuste väljaõppekeskus Tapa Väljaõppekeskus, mis koondab enesesse kolm väeosa.
Tapa Väljaõppekeskuse eesmärgiks saab olema kõrgekvaliteedilise standardiseeritud väljaõppe andmine ajateenijatele ning seeläbi lahingtoetusüksuste ettevalmistamine.
Tapa väljaõppekeskus on esimene õppekeskus, kus on ühendatud erinevad üksused ning nendele on juurde lisatud erialakoolid. Väljaõppekeskuses hakkavad paiknema lisaks väeosadele ka pioneerikool ja suurtükiväekool.
Tapa Väljaõppekeskus formeeritakse Suurtükiväegrupi, Õhutõrjedivisjoni ja Kaitsejõudude Keskpolügooni baasil 1. jaanuariks 2004, väljaõppekeskuse formeerimist juhib kolonel Urmas Roosimägi.
“Tööd on palju, aga ma annan endast parima,” ütles kolonel Roosimägi. “See on ainulaadne projekt, kus ühe juhtimise alla koondatakse kõik erinevad maaväe relvaliigi üksused: õhutõrje, pioneerid, suurtükivägi ja keskpolügoon,” rääkis kolonel Roosimägi.
Tapa väljaõppekeskuse loomine on osa kaitseväe struktuurireformist, mille käigus üksused jaotatakse operatiiv- ja väljaõppestruktuuriks.
-
Kaitseväe Orkester esitleb uut CD-plaatiKaitseväe Orkester esitleb täna, 27. jaanuaril oma seitsmendat CD-plaati.
Täna algusega kel 16 toimub Estonia talveaias Kaitseväe Orkestri CD-plaadi “Meenutades Ülo Raudmäed” esitlus. Üritus viiakse läbi koostöös Estonia teatriga.
Plaadil “Meenutades Ülo Raudmäed” esinevad lisaks Kaitseväe Orkestri muusikutele solistidena Urve Tauts, Tõnu Kilgas ning Sirje ja Väino Puura. Kaitseväe Orkestri peadirigent on kapten Peeter Saan.
-
Algas vabatahtlike reservohvitseride kursusTäna algas Kaitseväe Lahingukoolis Meegomäel kahekümne üheksas kolmeetapiline vabatahtlike reservohvitseride kursus.
Kursusel alustas õpinguid 41 vabatahtlikku, teiste seas Eesti Televisiooni juhatuse esimees Ilmar Raag, näitleja Raivo E. Tamm, valitsuse pressibüroo direktor Daniel Vaarik ja ärimees Aivar Riisalu.
“Kursusel osalejate hulk näitab, et soov riigikaitses kaasa lüüa on suur,” ütles Kaitseväe Lahingukooli ülem leitnant Tarmo Laaniste. “Esialgselt kolmekümnele inimesele planeeritud kursuse suurust tõstsime tänu sooviavaldustele ligi neljakümnele.”
Kursus viiakse läbi aasta jooksul kolmes erinevas etapis, iga etapi pikkuseks on kuni kümme päeva. Käesoleva nädala jooksul läbivad kursuslased riviõppe, relvaõppe, laskeväljaõppe, meditsiiniõppe, sideõppe ning neile tutvustatakse jalaväetaktikat. Samuti tutvustatakse kursusel osalejatele kaitseväe seadusandlust, sooritatakse tiirulaskmised, testitakse kursusel osalejate füüsilist taset ning sooritatakse 15 kilomeetrine jalgsirännak.
Kursuse eesmärgiks on anda reservväelastele jalaväerühma ülematele vastav lühikoolitus, luues eeldused edasiseks väljaõppeks rühmaülemana õppekogunemiste käigus. Kursuse jooksul harjutatakse läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja väliharjutustel. Kursuse edukalt lõpetanud reservväelased kandideerivad reservohvitseri auastmele.
Esimene vabatahtlike reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aastal.
-
Kaitseväe juhatajad rõhutasid koostöö jätkamise tähtsustBalti riikide ja Põhjamaade kaitseväe juhatajad arutasid täna Rakveres senist koostööd ja ühiste projektide tulevikuplaane.
„Töökohtumisest osavõtjate ühiseks sõnumiks oli, et Balti riikide kaitsekoostööprojektid, mille otsesteks toetajateks on ka Põhjamaad, peavad jätkuma ning kohanduma NATO vajadustele,“ ütles Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. „Olime ühel meelel, et väikeriikide panus alliansis saab olla efektiivne, kui arendatakse välja ja spetsialiseerutakse teatud võimekustele.“
Kohtumisel kõneldi NATO rahupartnerlusprogrammist ja selle uutest suundadest, Balti riikide ühistest kaitsekoostööprojektidest, Balti riikide territoriaalkaitsest ning julgeolekualasest olukorrast Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas.
Eelmine Balti riikide ja Põhjamaade kaitseväe juhatajate töökohtumine
toimus möödunud aasta jaanuaris Norras.
-
XIV peakaplanite konverents viiakse läbi TallinnasEesti Kaitsejõudude kaplanaat korraldab 3. - 7. veebruaril koostöös Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondisega (US EUCOM) XIV Ülemaailmse Sõjaväe Peakaplanite Konverentsi.
Iga-aastane peakaplanite konverents viiakse seekord läbi Tallinnas, hotell Olümpia konverentsikeskuses. Konverentsi teemaks on kaplanite väljaõpe terrorismi ajastul. Konverentsil osaleb ligi 100 peakaplanit erinevatest konfessioonidest 35-st riigist.
Ülemaailmse peakaplanite konverentsi eesmärk on informatsiooni vahetus ning koostöö arendamine eri riikide armeede kaplanite vahel.
XIV peakaplanite konverentsi avab 3. veebruaril kaitseminister Sven Mikser. Ettekanded peavad Rahvusvahelise Usu- ja Diplomaatiakeskuse president filosoofia doktor Douglas Johnston, Kanada armee kaplan major Steve Moore. Teoloogilise referendina osaleb dr Vello Salo.
Esimene peakaplanite konverents viidi läbi 1990. aastal Saksamaal, Stuttgardis. Edasi toimusid konverentsid Itaalias, Ungaris, Rootsis, Poolas, Norras, Tsehhis, Luxemburgis, Austrias, Šveitsis, Prantsusmaal ja Suurbritannia Ühendatud Kuningriikides.
Järgmine ülemaailmne peakaplanite konverents leiab aset Kreekas.
Selle aasta 1. oktoobril külastas Eestit Kreeka kaitsejõudude kindralkaplan George Apostolakidis saamaks Eesti kaplanaadilt teadmisi, kuidas korraldada peakaplanite konverentsi.