Uudised
-
Balti kaitsekolledži õppurohvitserid tutvuvad väeliikidegaVastavalt õppekavale külastavad Balti Kaitsekolledži BALTDEFCOL õppurid 24.-26. veebruaril Eesti Kaitsejõudude Peastaapi, õhu- ja mereväe staape ning väeosi.
Külastuse eesmärgiks on anda BALTDEFCOLi õhu- ja mereväe ohvitseridele ülevaade Balti riikide vastavatest väeliikidest.
Balti kaitsekolledži õppurohvitserid saavad Kaitsejõudude Peastaabis ülevaate ühendstaabi põhimõttest, selle rollist ja arengutest, samuti kaitseväe struktuurist ja organisatsioonist sõja- ja rahuajal. Samuti puudutakse NATO esitatavad nõudeid.
Ohvitserid tutvuvad Eesti mere- ja õhuväe ülesehituse, varustuse ja ülesannetega ning külastavad Mereväebaasi, kolme Balti riigi ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON staabielementi, mereväe lipulaeva Admiral Pitka, Õhusuveräänsuskeskust ja tutvuvad Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi BALTNET rajatistega.
Samasugused külastused viiakse läbi ka Läti ja Leedu staapidesse.
-
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kõne Eesti Vabariigi 85. aastapäeva kaitsejõudude paraadilAustatav härra president!
Härra Riigikogu esimees!
Härra peaminister!
Ekstsellentsid!
Kaitseväelased!
Kaasmaalased!
Eesti esimene president Konstantin Päts tõdes pärast Vabadussõda, et meile ei antud vabadust teiste armust, me oleme selle endale ise kätte võidelnud.
Võidetud Vabadussõda on Eestile oluline kahel põhjusel. Esiteks rahvaväe saavutatud võit, mida kroonis Tartu rahuleping, tegi teoks meie rahva ammuse unistuse iseseisvast Eesti riigist. Teiseks hakkas Eesti uskuma endasse, saades vaimselt vabaks orjalikust mõttelaadist ning jättes minevikku kõik need jutud 700-aastasest pimedast orjaajast. Vabadussõja tules sündis ja karastus noore Eesti riigi rahvavägi, mida taas vaba Eesti teab kaitseväena.
Vabadussõja sõnum püsib üle aegade. Selle väite ilmekaks tõestuseks on hiljuti valminud ja erinevaid põlvkondi kõitnud filmi “Nimed marmortahvlil” edu. See film puudutab täpselt ja tundlikult meid kõiki, sest see film on meie rahva iseolemise tahtest, selle nimel peetud võidukast võitlusest, meie kangest vaimust ja meie rahvaväest.
Selle sama Vabadussõja võitnud rahvaväe sõdurid on rivistunud täna siin Vabaduse väljakul üles Eesti Vabariigi 85. aastapäeva paraadiks. Kaasmaalased, kinnitan teile, Eesti noored kaitseväelased ei ole millegi poolest vähem patrioodid ega vaimult nõrgemad kui need vaprad koolipoisid, keda nägime saatuslikele valikutele silma vaatamas filmis „Nimed marmortahvlil.“
Eilsed keskkoolilõpetajad, tänased sõdurid ja tulevased reservväelased, kes täna rivis seisavad, on paremini välja õpetatud ja kindlasti mitte nõrgema motivatsiooniga, kui koolipoisid Vabadussõjas, sest kaitsevägi on rahvavägi ja vaba rahvas tahab oma riiki kaitsta.
Täna seisab väike Eesti ja tema rahvavägi silmitsi uute väljakutsetega.
Riigikaitseaasta 2002 läheb iseseisva Eesti riigi ajalukku eelkõige kui aasta, millal Eesti sai kutse liitumiseks Põhja-Atlandi Alliansiga, maailma võimsaima kollektiivse kaitseorganisatsiooniga.
Esimest korda hakati NATOsse astumisest kui meie ühisest pürgimusest avalikult rääkima juba 90ndate aastate alul. See ei jäänud pelgaks soovmõtlemiseks. Selle kava järjekindel elluviimine kasvatas Eestile riigimehelikku tarkust. Saime julgustava näite, milleks oleme võimelised, kui tegutseme üksmeeles.
Nüüd on Eesti sisenemas esmakordselt täiesti uude julgeolekuruumi. Me ei ole enam üksi, nagu olime jäänud 1939. ja 1940. aastal.
Maailm on küll muutunud, aga meiegi oleme suutnud muutustega kaasas käia. Täna võime me täie kindlusega nimetada oma liitlasteks riike ja rahvaid, kes jagavad meiega samu väärtusi ja kellega meie jagame samu väärtusi. Need on rahvad, kellele on kallis vabadus, demokraatlik riigikord ja inimõigused.
NATO kutse saamine on kogu Eesti rahva saavutus. Kutse saamine on Läänemaailma tunnustus eeskujulikult demokraatliku ühiskonnakorra rajanud Eesti rahvale.
Sellesse saavutusse on andnud oma panuse iga Eesti kodanik, iga maksumaksja. Kutse saamine ei ole pelgalt poliitikute, ametnike, ohvitseride ega kaitseväe võit. NATOga ühineb riik ja see on rahva otsus. NATO liikmelisuse saavutamiseks kahe protsendi eraldamine sisemajanduse koguproduktist on olnud ja on tõsiseks majanduslikuks pingutuseks kogu meie rahvale. See kaks protsenti on suur raha, ent selle eraldamine riigikaitsele on eelkõige investeering julgeolekusse, mis muudab meie riigi ja majanduse veelgi stabiilsemaks, meelitab Eestisse investeeringuid ning pikaks perspektiivis parandab niiviisi meie kõigi elujärge. Iga kodaniku panus uue julgeolekukeskkonna tootmisesse on olnud ja on oluline.
Tänan teid, kaasmaalased, selle panuse eest!
Parafraseerides Eesti Vabariigi esimest presidenti Konstantin Pätsi -- me ei saanud kutset NATOsse teiste armust, me oleme selle endile ise kätte võidelnud.
Osakem hinnata ka meie kõigi kaitseväelaste sihikindlat tööd sellise rahvusvahelise tugevusproovi saamisel. Kaitsejõud ja kaitseväelased on suutnud tõestada meie Lääne partneritele Eesti ja enda usaldusväärsust. Seda väidet kinnitavad näiteks eelmisel aastal Eestis korraldatud kolme rahvusvahelise suurõppuse õnnestumine, aga ka meie kaitseväelaste hea teenistus NATO staapides ja rahuvalvemissioonides Balkanil.
Moodsate kaitsejõudude ülesehitamine on nõudnud kaitseväelastelt päev päeva kõrval tõsist pingutamist ja tihti ka eneseületamist.
Oleme kasutanud väikeriigi eeliseid ning koondanud peastaabi ja väeliikide staabid ühte hoonesse, optimeerinud isikkoosseisu, loonud operatiivstaabi, brigaadi staabi ja kaitseringkondade staapide alged.
Üsna pea seadistab õhuvägi moodsa primaarradari, mis annab Eesti riigile esimest korda täiusliku pildi meie õhuruumist.
Praegu treenivad maaväe väljaõppekeskused 1. jalaväebrigaadi üksuseid, mis annavad NATO ekspertide osavõtul oma küpsuseksami maikuus suurõppusel koondnimega Kevadtorm. Eksamineeritav pea tuhandemeheline pataljoni võitlusgrupp läheb reservi Kalevi pataljonina.
Eesti kaitsejõud peavad tagama NATO liikmestaatusest tulenevate ülesannete esmase täitmise. Me peame kindlustama riigi sõjalise kaitse NATO liikmena ja andma väärika, see tähendab võrdelise ning optimaalse panuse ka teiste liikmesriikide kaitsele pärast NATOga liitumist.
Praegu on maailmas taas palju ärevust. Kuid terrorismi vari ei tohi katta rahu hoidvate riikide julgeolekupoliitikat. Maailma tõepoolest kiire muutumine, mure ja pingete eelaimdus ei tohi halvata meiegi otsustusvõimet ega eksitada moraalset kompassi. Sest selles, missuguseks kujuneb transatlantiline koostöö rahu hoidmisel Euroopas ja kogu maailmas, on oma osa täita ka Eestil. Seda üldsegi mitte tähtsusetut panust hindavad meie rahvusvahelised partnerid, ärme seda siis ka ise alahinda.
NATO kutse saamine on vaid teetähis teel kaitseorganisatsiooni täisliikmeks. Kutse saamise päev, 21. november 2002, on meile ajalooline, kuid mõistame – pingelangu ei või lubada, sest palju on veel teha.
Kaitsejõudude tegevuse peaeesmärk aastani 2008 on arendada välja kaitseväe operatiivstruktuur nõutava tasemeni, tagades Eesti sujuva ühinemise NATOga ning Eesti kaitsejõudude iseseisva kaitsevõimekuse.
Püstitatud eesmärkide saavutamiseks annavad meile raudse jõu kaine mõistus, sihikindlus ja omavahelisest koostööst sündiv sünergia. Kaitsevägi tähendab iseenesest meeskonda ja teenistus kaitsejõududes meeskonnatööd. Meeskond annab relvastatud üksusele hinge ja sisu. Annab selle vaimu ja väe, mida kurjus pelgab. Just sellist meeskonnavaimu suudab näidata ka meie Kaitseliit ja teised jõustruktuurid
Kohusetunne ja au ei ole meile loosungid, need on väärtused, mida endas kanname. Me kanname neid eesmärkide nimel, mille on püstitanud meile rahvas parlamendi kaudu.
Luban, et Eesti kaitsejõud annavad kõik endast oleneva ühiste väärtuste kaitseks ja ühise eesmärgi saavutamiseks.
Me ei tagane, ei väsi ega murdu. Me oleme kindlad liitlased.
Elagu Eesti Vabariik!
-
Kaitsejõudude paraad Eesti Vabariigi 85. aastapäevalEsmaspäeval, 24. veebruaril algusega kell 10.00 tähistatakse Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi 85. aastapäeva kaitsejõudude paraadiga.
Paraadi juhatab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, paraadi võtab vastu Vabariigi President Arnold Rüütel, vaimuliku talituse viib läbi kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Paraadist osavõtjate paraadrivistus:
Eesti Vabariigi liputoimkond:
- lipusaatja ohvitser 1 mees
- lippur 1 mees
- lipusaatur 1 mees
- lipusaatur 1 mees
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 2 rühma 72 meest
Üksik-vahipataljon 1 kompanii 106 meest
Üksik-sidepataljon 2 rühma 72 meest
Merevägi 1 rühm 37 meest
Piirivalveamet 1 kompanii 109 meest
Päästeamet 1 rühm 37 meest
Kaitseliit:
- Kaitseliidu Harju Malev 1 kompanii 113 meest
- Kaitseliidu Tallinna Malev 1 kompanii 109 meest
Kaitseväe orkester 40 meest
Piirivalve orkester 30 meest
Liinurid (nende järgi joondutakse) 6 meest
Kokku osaleb paraadrivistuses 4 kompaniid, 6 rühma ning 735 meest ja naist.
Paraadil osalev lahingutehnika:
90-mm tankitõrjekahurid 2 tk Kaitseliidu Tallinna Malev
90-mm tankitõrjekahurid 2 tk Kaitseliidu Harju Malev
105-mm haubitsad 4 tk Suurtükiväegrupp
helikopterid Robinson 44 2 tk Lennubaas
maasturid koos piilkondadega 4 tk Piirivalveamet
lennuk 1 tk Piirivalveamet
helikopter 1 tk Piirivalveamet
soomustransportöörid 2 tk Scoutspataljon
120-mm miinipildujad 2 tk Scoutspataljon
23-mm õhutõrjesuurtükid 2 tk Õhutõrjedivisjon
Paraadi ettevalmistamise, üldkorralduse ja läbiviimise eest vastutab Tallinna garnisoni ülem kolonelleitnant Peeter Hoppe. Paraadi rivistajaks on Üksik-vahipataljoni ülem kapten Rene Brus.
Esmakordselt osalevad paraadil õhuväe helikopterid Robinson 44, mis lendavad paraadi ajal üle Vabaduse väljaku. Sel aastal on Kaitseliidu Tallinna Maleva koondkompaniis paraadil ka kaitseliitlastest abipolitseinike rühm. Pärast paraadi on linnakodanikel võimalik tutvuda Vabaduse väljakule rivistatud lahingutehnikaga ning Kaitseliit pakub suppi.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman asetab pärast paraadi kell 10.40 Vabadussõjas langenud õpetajate ja kooliõpilaste ausambale mälestuspärja. Paraadil osalevad üksused suunduvad paraadi lõppedes pidulikule jalutuskäigule Tallinnas.
Paraadi eelproov viiakse läbi 23. veebruaril algusega kell 14.00 Kadrioru staadioni esisel väljakul, peaproov 23. veebruaril algusega kell 22.00 Vabaduse väljakul.
-
Soome ja Eesti mereväelased panevad pärgiPühapäeval, 23. veebruaril tähistab oma 11. aastapäeva Soome Mereväes teeninud Eestlaste Gild.
Kell 12.00 panevad gildi liikmed, Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp, Soome Mereväe, Soome Suursaatkonna ning kaitseväe juhataja esindajad pärjad Reaalkooli juures asuvale mälestussambale, sellele järgneb pidulik koosolek hotellis Viru.
Soome mereväes teeninud eestlaste Gild loodi 23.veebruaril 1992. aastal. Gild peab oma eesmärgiks ajaloolise mälu ning mereväeliste traditsioonide säilitamist, samuti aktiivset osavõttu ühiskondlikust elust. Praegu ühendab gild 40 Talve –ja Jätkusõjas sõdinud, samuti hiljem Soome Mereväes teeninud ja õppinud meremeest nii Eestis kui välisriikides.
Gildi tegevust toetavad aktiivselt nii Soome kui Eesti Merevägi, samuti mitmed Eestis tegutsevad Soome ettevõtted ning Soome veteranide organisatsioonid.
Soome Mereväes teenis II Maailmasõja ajal üle 400 eestlase, omal ajal tähendas see kümnendikku Soome Mereväest. Eestlased teenisid nii soomuslaeval “Väinämöinen”, miinitraaleritel, vahilaevadel ja isegi mereväe orkestris. 1944. a. jõudis Soome mereväes suurtükilaeval “Karjala” laevakomandöri ametini Leopold Loodus.
Kokku võitles Soomes Jätku –ja Talvesõjas üle 2000 eestlase.
-
Kaitseväe juhataja annab üle autasud ja vanemohvitseride ning kaptenite auastmedKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts annab reedel, 21. veebruaril
pidulikult üle vanemohvitseride ja kaptenite auastmed, riiklikud autasud ja Kaitseväe Teenetemärgid.
Vanemohvitseride auastmed annab Kaitseväe juhataja üle 21. veebruaril algusega kell 10 Tallinna Raekojas.
Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli volitusel annab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts 21. veebruaril algusega kell 19 Mustpeade majas pidulikult üle riiklikud autasud.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts annab Mustpeade majas kätte Kotkaristi V klassi teenetemärgi Ning Kotkaristi kuld-, hõbe- ja raudristi mitmetele sõjaliste teenetega vabadusvõitlejatele, kaitseliitlastele, politsei- ja piirivalveametnikele ning Eesti ja välisriikide kaitseväelastele.
Samal päeval annab Kaitseväe juhataja üle Eesti ja välisriikide kaitseväelastele ning filmi “Nimed Marmortahvlil” tegijatele Kaitseväe Teenetemärgid.
-
Tallinna linnapea tutvus sidepataljonigaTallinna linnapea Edgar Savisaar külastas täna ennelõunal Üksik-sidepataljoni, tutvus väeosaga ning arutas tulevikuperspektiive.
Üksik-sidepataljonis arutasid linnavalitsuse ja kaitseväe esindajad väeosa külje alt läbi jooksma kavandatud lõunaväila planeeringut. Samuti arutati väeosa territooriumi laienemisega seotud küsimusi.
“Mõlemal osapoolel on omad huvid ja aegajalt peame teineteist ära kuulama,” ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar.
Tallinna linnapeale ja linnavalitsuse esindajatele tutvustati ka väeosa ajalugu ning tehti ringkäik Üksik-sidepataljoni territooriumil.
-
Looduskaitsjad on vaimustunud Eesti KaitseväestTänase päeva Üksik-sidepataljonis aega teenivate noorte kõrval veetvad Eesti Noorte Looduskaitse Ühingu liikmed on vaimustunud Eesti Kaitseväest.
17 noort looduskaitsehuvilist järgivad täna, 20. veebruaril Üksik-sidepataljonis kaitseväe päevakava ja läbivad koos ajateenijatega kõik õppetunnid.
Päeva jooksul harjutatakse relvade lahtivõtmist, kokkupanemist, õpitakse tundma relva “Galil” SAR-i osi ning proovitakse ka imitaatoril laskmist. Samuti saavad looduskaitseühingu noored osa hommikuvõimlemisest, tagalaõppest, siseteenistuse ja kasarmukorra tundidest ning kehalise kasvatuse tunnist.
Eesti Noorte Looduskaitse Ühingu organisaatori Thea Gentsi sõnul on kaitsevägi lahe koht. “Ma ei saa aru, miks mehed kardavad,” ütles Thea Gents. “Minu arvates peab paika, et sõjavägi teeb poistest mehed. Siin ei ole midagi karta!”
Säästva tarbimise töörühma koordinaatori Eesti Rohelisest Liikumisest Allan Kokkota sõnul on söök on väga maitsev ning seda on piisavas koguses ja ka hügieeni- ning elamistingimused on head. “Ma ei kujutanud ette, et siin nii palju pestakse ja oma ruume koristatakse,” lisas Allan Kokkota.
Loodusesõpradest militaarhuvilistele tehakse ringkäik Üksik-sidepataljoni territooriumil ja hoonetes ning neile tutvustatakse väeosa ajalugu. Noored tutvuvad ka ajateenija varustusega ning õpivad seljakotti pakkima ja telki üles panema.
Osad noortest looduskaitsehuvilistest saabusid väeossa juba eile õhtul, et järgida koos ajateenijatega kogu ööpäeva režiimi.
-
Eesti rahuvalveüksus alustab missiooniHomme hommikul jõuab Eesti rahuvalveüksus Balti Luureeskadron missioonipiirkonda Kosovosse.
20. veebruari varahommikul lähevad 84 Balti Luureeskadroni BALTSQN-7 kaitseväelast Estonian Air'i tšarterlennuga Taani Kuningriigist Karupi lennuväljalt Kosovosse kuuekuulisele rahutagamismissioonile. Üksus vahetab välja Läti rahutagamisüksuse.
BALTSQN-7 vastutusala KFORi Põhja brigaadi koosseisus on Mitrovica ümbruses olev mägipiirkond. BALTSQN-7 ülem on kapten Tarmo Safronov.
Eskadroni eelgrupp jõudis Kosovosse 12. veebruaril ja viimased rahuvalvajad saabuvad 21. veebruaril, kogu üksus koosneb 98 kaitseväelasest.
BALTSQN-7 väljaõpe algas eelmise aasta oktoobris Eestis Rahuoperatsioonide Keskuses, missioonieelset väljaõpet korraldasid Taani ja Eesti instruktorid. Rahutagajad harjutasid eelkõige luuretaktikat, aga ka muud missioonil spetsiifiliselt vajalikku, muuhulgas õpiti ka kohalikku ajalugu.
Väljaõpe Taanis oli suunatud rohkem rahutagamiseks vajalike oskuste omandamisele ja koostöö harjutamisele Taani brigaadi üksustega.
BALTSQN-7 on saanud erinevatel harjutustel Taani instruktoritelt ja pataljoni juhtkonnalt kiitvaid hinnanguid.
Rahutagamismissiooni ülekandmise otsuse Bosnia-Hertsegoviinast Kosovosse on otsustanud NATO seoses olukorra stabiliseerumisega regioonis, varem Bosnia-Hertsegoviinas Taani kontingendi Põhjamaade-Poola lahinggrupi koosseisus teeninud Balti Luureeskadron, mida rotatsiooni käigus komplekteerisid kolm Balti riiki jätkavad nüüdsest missiooni Kosovos KFORi Põhja brigaadi koosseisus Taani pataljonis.
22 Eesti rahutagajat on praegu mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-7 koosseisus Kosovos (Prištinas) NATO juhitud rahutagamismissioonil KFOR, üks staabiohvitser KFOR'i peakorteris, üks staabiohvitser SFORi baasis Tuslas Bosnia-Hertsegoviinas ning üks ohvitser ÜRO sõjalise vaatlejana UNTSO missioonil Lähis-Idas.
-
Viimane lend Eesti vanem- ja kõrgemaid ohvitsere lõpetab erikursuse SoomesHomme, 20. veebruaril lõpetab viis vanem- ja kõrgemat ohvitseri neljanda Eesti Kaitsejõudude Kõrgema Juhtkonna Erikursuse Soome Maakaitsekõrgkooli juures.
Neljanda Eesti Kaitsejõudude Kõrgema Juhtkonna Erikursuse lõpetavad neljapäeval brigaadikindral Harry Hein, kolonelleitnant Riho Breivel, kolonelleitnant Peeter Hoppe, kolonelleitnant Indrek Sirel ja major Roland Peets.
Soome riik korraldas Eesti Kaitsejõududele kõrgema juhtkonna kursuse toetamaks Eesti riigikaitse ülesehitamist ja arendamist. 20 kursuse nädala jooksul jagati teadmisi ning oskusi, kuidas teostada kaitsejõudude juhtimist ja arendamist, rahuaja planeerimist ja staabitööd erinevatel tasanditel ning tutvustati riigikaitse erinevaid alasid. “Me ei õpeta teile, kuidas te peaksite asju tegema, vaid anname ülevaate, kuidas väikese riigi riigikaitsesüsteem on üles ehitatud,” ütles Soome Kaitsejõudude Peastaabi brigaadikindral Heikki Holma.
Eesti Kaitsejõudude Kõrgema Juhtkonna Erikursuse fookuses oli riigikaitse kui terviklik kompleks. Kursuse jooksul anti ülevaade riigikaitsesüsteemist alates poliitilis-strateegilisest tasandist kuni taktikalise tasandini. Et saada terviklik pilt riigikaitsest kui süsteemist, tutvusid kursustel osalejad kuidas on Soomes organiseeritud piirivalve ja teiste siseministeeriumi valitsemisala ning energia- ja veevarustusega tegelevate organisatsioonide osalemine riigikaitses. Kursuse raames osaleti Kõrgematel Riigikaitsekursustel Eestis.
Kursusel kajastati ka Euroopa Liidu liikmelisuse mõju riigikaitse organiseerimisel ning koostööd NATOga.
Homse, viimase erikursuse lõpetamisel Soomes osalevad ka eelmiste kursuste lõpetanud Kaitsejõudude operatiivülem kolonelleitnant Aarne Ermus, Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem kolonelleitnant Ants Kiviselg, Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp ning operatiivstaabi ühendstaapide juhtimiskeskuse ülem ja Vabariigi Presidendi nõunik riigikaitselistes küsimustes major Vahur Väljamäe .
Eesti Kaitsejõudude Kõrgema Juhtkonna Erikursuse Soome Maakaitsekõrgkooli juures on lõpetanud ka Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Eesti alaline esindaja NATO juures kindralleitnant Johannes Kert, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem ja Eesti Vabariigi kaitseatašee Vene Föderatsioonis ning Ukraina Vabariigis kindralmajor Ants Laaneots.
-
Kuperjanovlased harjutavad õhudessandi tõrjumistKuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis viiakse 10.-14. veebruaril läbi nooremallohvitseride kursuse kaitseharjutus, mille käigus tõrjutakse vaenlase õhudessanti.
Kaitseharjutusel rajab nooremallohvitseride kursuse rühm maastikule kaitsepositsioonid, mida ründab vastane maalt ja õhust. Seersandikursuse tagalasse tehakse õhudessant, misjärel nood taanduvad viivituslahinguid pidades.
Võru- ja Põlvamaal Tsolgo piirkonnas läbiviidavatel harjutustel osaleb kompanii jagu mehi ja kaks Õhuväe lennukit. Kaitseharjutuse eesmärgiks on praktikas rakendada nooremallohvitseride kursusel omandatut.
Harjutus lõpeb reede/14. veebruari keskpäeval.