Uudised
-
Ajateenijad puhkavad pühade ajalSellest nädalast lubavad Kaitseväe väeosad ajateenijad jõulupuhkusele.
Pooled ajateenijatest viibivad puhkusel 23. - 29. detsembrini ja ülejäänud 30. detsembrist kuni 5. jaanuarini.
Väeosas viibivatele ajateenijatele korraldatakse aastavahetusel ja jõulude ajal erinevaid meelelahutusüritusi ning kiriku-, muuseumi- ja kinokülastusi ja pakutakse pidusööki.
-
Eesti kaitseväe kaplan oli Kanada kaplanite koolis parimEsmakordselt Kanada Kaitsejõudude kaplanite kooli ajaloos lõpetas välismaalane kursuse parima tulemusega.
Üksik-vahipataljoni kaplan leitnant Aivar Sarapik läbis Kanada Kaitsejõudude kaplanite koolis 13-nädalase kaplan-ohvitseride kursuse. Kursus hõlmas kaheksa nädalat sõjaväelist väljaõpet ja viis nädalat kaplanite erialaväljaõpet.
Kursusel osales 20 sõjaväevaimulikku, neist viis välisõppurit. Eestist osales koos leitnant Sarapikuga Pärnu Üksik-jalaväepataljoni kaplan lipnik Andrei Sõtšov .
Kaitsejõudude peakaplani kolonelleitnant Tõnis Nõmmiku sõnul näitab meie kaitseväevaimulike edukas osalemine rahvusvahelistel kursustel meie kaplanite head ettevalmistust. “See näitab, et meie kaplanid on tasemel,” lausus kolonelleitnant Nõmmik.
Kursusel olid koos kuut erinevat keelt kõnelevat vaimulikku üheksast kristlikust konfessioonist. Kaplan Aivar Sarapiku sõnul suutis grupp hoolimata sotsiaalsete taustade erinevusest kasvada kiiresti ühtseks terviklikuks meeskonnaks. “Usun, et meie head tulemused näitavad eelkõige Eestis läbiviidavate kaplanite kursuste kõrget taset,“ ütles leitnant Sarapik. “Ja seda, et oleme rahvusvahelises kontekstis võrdväärsed partnerid.”
Eesti kaitseväevaimulikest on Kanada Kaitsejõudude kaplanite kooli läbinud kolonelleitnant Tõnis Nõmmik, leitnant Veljo Kaptein, leitnant Aivar Sarapik, leitnant Peeter Parts, nooremleitnant Raivo Nikiforov, nooremleitnant Ralf Alasoo, nooremleitnant Kaido Petermann, lipnik Andrei Sõtšov ja lipnik Moonika Tali.
-
34 ohvitseri said sõjalise kõrghariduse diplomiTäna lõpetas Kõrgema Sõjakooli järjekordne lend sõjalise kõrgharidusega ohvitsere.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (Riia 12) aulas Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse ja põhikursuse side, logistika ning piirivalve õppesuuna lõpetajate lõpuaktusel kõneles Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman sellest, et täna põhikursuse ja keskastmekursuse lõpetanud ohvitserid astuvad teenistusse väga erilisel ajal ning rõhutas, et ohvitser peab olema hiilgavalt ette valmistatud, tahtejõuline, algatusvõimeline, palju lugenud ning ei jää üheski olukorras hätta.
“Ühiskond on usaldanud meile käsu võimu relvastatud jõu üle, seepärast on ka ühiskonna ootused meie suhtes kõrged,” ütles kolonel Laneman. “Kõrgemad kui ühegi teise ühiskonna liikme suhtes, sest me peame olema valmis kaitsma riiki ja rahvast, kes on meid välja õpetanud ja relvastanud.”
Pidulikul aktusel said rakendusliku kõrghariduse diplomi 11 keskastme kursuse ja 23 põhikursuse lõpetajat. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots andis lõpetajatele üle Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lõpetaja rinnamärgi.
Täna õhtul algusega kell 19 korraldab KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli Kadetikogu balli, millel osalevad külalised Leedu, Läti, Rootsi, Taani ja Soome sõjalistest õppeasutustest.
Kõrgema Sõjakooli keskastme kursus alustas 1999. aasta sügisel Tallinnas, endise Riigikaitse Akadeemia ruumides. Talvel koliti üle Tartusse. Kolme aasta ja nelja kuu jooksul läbisid Kõrgema Sõjakooli kuulajad diplomiõppe taseme. Aktusel saavad lõpetajad rakendusliku kõrghariduse diplomi sõjaväelise juhtimise erialal.
Põhikursuse lõpetajad on tänaseks täitnud kutsekõrghariduse sõjaväelise juhtimise õppekava ning spetsialiseerunud side, logistika ja piirivalve suunale, omades rahuaja rühmaülema ja sõjaaja kompaniiülema ülesannetele vastavat kvalifikatsiooni. Side- ja logistikakursuse lõpetajad said oma erialased oskused koostöös Soome Vabariigi armeega ning Eesti Kaitsejõudude üksuste baasil. Piirivalve kursuse kuulajad läbisid KVÜÕA, Sisekaitseakadeemia ja Piirivalveameti koostöös valminud õppeprogrammi.
-
34 ohvitseri saavad sõjalise kõrghariduse diplomiReedel, 20. detsembril lõpetab järjekordne lend sõjalise kõrgharidusega ohvitsere Kõrgema Sõjakooli.
20. detsembril algusega kell 12 toimub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (Riia 12) aulas Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse ja põhikursuse side, logistika ning piirivalve õppesuuna lõpetajate lõpuaktus.
Pidulikul aktusel saavad rakendusliku kõrghariduse diplomi 11 keskastme kursuse ja 23 põhikursuse lõpetajat. Aktusel osaleb Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots annab lõpetajatele üle Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lõpetaja rinnamärgi.
Samal päeval algusega kell 19 korraldab KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli Kadetikogu balli, millel osalevad külalised Leedu, Läti, Rootsi, Taani ja Soome sõjalistest õppeasutustest.
Kõrgema Sõjakooli keskastme kursus alustas 1999. aasta sügisel Tallinnas, endise Riigikaitse Akadeemia ruumides. Talvel koliti üle Tartusse. Kolme aasta ja nelja kuu jooksul läbisid Kõrgema Sõjakooli kuulajad diplomiõppe taseme. Aktusel saavad lõpetajad rakendusliku kõrghariduse diplomi sõjaväelise juhtimise erialal.
Põhikursuse lõpetajad on tänaseks täitnud kutsekõrghariduse sõjaväelise juhtimise õppekava ning spetsialiseerunud side, logistika ja piirivalve suunale, omades rahuaja rühmaülema ja sõjaaja kompaniiülema ülesannetele vastavat kvalifikatsiooni. Side- ja logistikakursuse lõpetajad said oma erialased oskused koostöös Soome Vabariigi armeega ning Eesti Kaitsejõudude üksuste baasil. Piirivalve kursuse kuulajad läbisid KVÜÕA, Sisekaitseakadeemia ja Piirivalveameti koostöös valminud õppeprogrammi.
-
Kõrgemal Sõjakoolil uus ülemKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts määras 18. novembrist Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli uueks ülemaks major Urmas Leppmetsa.
Major Urmas Leppmets (30) on läbinud ajateenistuse Eesti Piirivalves ning teeninud Piirivalve õppekeskustes Remnikul, Pärlseljal, Kuressaares ja Narva-Jõesuus, samuti vanemohvitserina Piirivalveametis. Major Leppmets on lõpetanud Soome Vabariigi Maakaitsekõrgkooli ja läbinud Soome Vabariigi Riigikaitsekõrgkoolis vanemstaabiohvitseride kursuse ja kindralstaabiohvitseride kursuse.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülemale allub Kõrgem Sõjakool koos põhi- ja keskastmekursustega, samuti kursuste ülemad ja kursuste veeblid.
-
Saksa ohvitserid tutvustavad NATO keskkonnanõudeidKolmapäeval, 18. detsembril tutvustavad Bundeswehri instruktorid Maaväe Staabis kaitseväelastele, piirivalvuritele ja keskkonnaametnikele keskkonnanõudeid NATOs ja Euroopa Liidus.
Kolm Saksamaa Liitvabariigi Ühendatud Lahingtoetuse Staabi instruktorit tutvustavad Bundeswehri näitele toetudes, milliseid keskkonnakaitse nõudeid peab integreerumisprotsessis osaleva riigi kaitsevägi järgima hakkama liikmelisuse saavutamisel.
Seminaril osalevad kaitseväe, Piirivalveameti ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnakaitse spetsialistid.
Seminar korraldatakse vastavalt Eesti-Saksa bilateraalsele koostööplaanile. Lisaks seminarile on kavas kahepoolsed läbirääkimised järgmise aasta koostööplaanide täpsustamiseks ning Bundeswehri instruktorid tutvuvad Tapa garnisoni väeosadega ja kaitsejõudude keskpolügooniga.
1995. aastal alanud keskkonnakaitse alane koostöö Eesti kaitsejõudude ja Bundeswehri vahel seisneb info vahetamises, Eesti erialaspetsialistide koolituses Saksamaal ning Nõukogude Liidu relvajõudude tekitatud jääkreostuse kõrvaldamise nõustamises.
-
Rahutagajad jõudsid jõuludeks kojuTäna kell 15.45 saabus erireisiga Pristinast kuuekuuliselt missioonilt tagasi 23 Eesti rahutagajat, kes teenisid mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühmana ESTPATROL-6 Kosovos.
Rivistusel Tallinna lennujaamas tänas rahutagajaid eduka teenistuse eest Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman. Kolonel Laneman märkis, et hinnang Itaalia karabinjeeridelt eestlaste oskuste ja teenistuse kohta on väga kõrge. Samuti said väljateenitult puhkusele suunduvad rahutagajad kätte Rahuvalvaja medali.
Mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ülesanneteks oli patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus ja läbiotsimised eramutes relvade, narkootikumide ning illegaalselt riigis viibivaid isikute tabamiseks. Eesti rahutagamisüksus kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude rahvusvahelise eriüksuse koosseisu.
Täna hommikul sõitis Jugoslaavia Liitvabariiki Kosovosse uus 22 liikmeline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-7, mis vahetas välja seal pool aastat rahu taganud ESTPATROL-6.
-
Eesti rahutagajad Kosovos vahetuvadHomme hommikul erireisiga Jugoslaavia Liitvabariiki Kosovosse sõitev sõjaväepolitseirühm vahetab välja seal pool aastat rahu taganud Eesti kaitseväelased.
17. detsembri hommikul Tallinna lennujaamast pooleaastasele missioonile startiva mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-7 ülesanneteks saab olema patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus ja läbiotsimised eramutes relvade, narkootikumide ning illegaalselt riigis viibivaid isikute tabamiseks.
Kahekümne kahest ESTPATROL-7 liikmest on viis juba alates 10. detsembrist Kosovos tutvumas olukorraga ning võtmas üle teenistusülesandeid. ESTPATROL-7 ülem on kapten Vahur Karus.
Teisipäeva pärastlõunal kell 16.15 saabub kuuekuuliselt missioonilt tagasi 23 Eesti rahutagajat, kes teenisid mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühmana ESTPATROL-6 Kosovos alates käesoleva aasta juunist.
Rivistusel lennujaamas ütleb tervitussõnad ja autasustab rahuvalvajaid Rahuvalvaja medaliga Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülem major Raul Öpik.
Eesti rahutagamisüksus ESTPATROL kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) rahvusvahelise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu.
Missioonile saadetavad rahuvalvajad läbisid lisaks tavapärasele missioonieelsele väljaõppele politseilise väljaõppe. Harjutati kuriteopaiga turvamist, hoonete läbiotsimist, dokumentide kontrolli, eskorti, massirahutuste kontrolli ja mahasurumist, liikluse reguleerimist, kilbivõitlust. Lisaks õpiti kohalikku ajalugu ja omandati algteadmised Itaalia keeles ja ajaloos.
Eesti kaitseväelased rahutagamismissioonil Kosovos:
ESTPATROL-1 november 1999 – mai 2000 (10 kaitseväelast)
ESTPATROL-2 juuni 2000 – detsember 2000 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-3 detsember 2000 – juuni 2001 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-4 juuni 2001 – detsember 2001 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-5 detsember 2001 – juuni 2002 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-6 juuni 2002 – detsember 2002 (23 kaitseväelast)
ESTPATROL-7 detsember 2002 – juuni 2003 (22 kaitseväelast)
-
Eesti sõjaline esindus NATO juures saab täiendustJärgmise aasta alguses saab Eesti sõjaline esindus NATO juures täiendust kahe ohvitseri võrra.
"Ohvitseride juurdetulek Eesti sõjalisse esindusse NATO juures tähendab seda, et me oleme kutse saanud riik, kes osaleb aktiivselt NATOsse integreerumises,” ütles Eesti sõjaline esindaja NATO juures kindralleitnant Johannes Kert. “Seoses integreerumisprotsessiga meie töömaht suureneb.”
Vastavalt kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi otsusele teenivad alates 2003. aasta jaanuarist Eesti sõjalises esinduses NATO juures kolonelleitnant Paul Kunimägi (32) ja major Aivar Jaeski (36).
Praegune Rahuoperatsioonide Keskuse ülem major Jaeski on teeninud Kaitsejõudude Peastaabi autokompaniis rühmaülemast kompanii ülemani ning Tagalapataljoni ülemana. Major Jaeski hakkab teenima sõjalise esindaja asetäitjana.
Praegu Õhuväe Staabi operatiivosakonna ülemana teeniv kolonelleitnant Kunimägi on teeninud Üksik-raadiotehnilise Õhukaitsepataljoni õhuruumikontrollgrupi ohvitserina, Õhuväe juhtimiskeskuse ülemana ja Õhuväe staabiülema kohusetäitjana. Kolonelleitnant Kunimägi hakkab Brüsselis tegutsema NATO õhukaitse suunal.
Sõjalise esinduse põhifunktsioonideks on informatsiooni vahendamine Eesti ja NATO vahel ning Eesti riigikaitseplaanide hoidmine NATO graafikus, hetkel teenib sõjalises esinduses viis kaitseväelast.
Riigikaitse kõrgem juht Vabariigi President Arnold Rüütel andis 3. detsembri käskkirjaga major Aivar Jaeskile alates 1. jaanuarist 2003 kuni välisteenistuse lõpuni kolonelleitnandi ajutise sõjaväelise auastme.
-
Balti Pataljoni hakkab juhtima Eesti ohvitserKaitseväe juhataja määras alates järgmise aasta 1. jaanuarist Balti Pataljoni (BALTBAT) ülemaks seni Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülemana teeniva major Raivo Lumiste.
Major Raivo Lumiste (33) on teeninud Pärnu Üksik-jalaväekompaniis erinevatel ametikohtadel rühmavanemast kompaniiülemani, Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ülemana, Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonnas vanemstaabiohvitserina ja sektsiooniülemana. Major Lumiste on lõpetanud Tallinna Merekooli ning täiendanud end sõjaliselt Taanis, Hollandis ja Ameerika Ühendriikides.
Major Lumiste võtab jaanuaris pataljoni juhtimise üle Leedu kaitseväe ohvitserilt major Darius Petrylalt. Võrdsuse tagamiseks kolme riigi vahel vahetub pataljoniülem rotatsiooni korras iga kahe aasta tagant.
Balti riikide kolmepoolse lepingu kohaselt on kaitsekoostööprojekt BALTBAT kolme riigi ühine jalaväepataljon, mida võib kasutada rahvusvaheliste organisatsioonide mandaadiga ja vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale läbiviidavates rahuoperatsioonides ja regionaalse stabiilsuse tõstmise operatsioonides. BALTBAT koosneb kolme riigi ühisest staabist asukohaga Adažis, ühistest tagala- ja tugiüksustest ning Eesti, Läti ja Leedu riiklikest jalaväekompaniidest. Iga kompanii allub oma riigi võimuorganitele, minnes mingi konkreetse missiooni või õppuse ajaks koos teiste kompaniidega pataljoniülema käsutusse. Igakülgse väljaõppe saanud BALTBAT-i üksused on siiani osalenud NATO juhitud IFOR/SFOR missioonidel Bosnias ja ÜRO missioonil Liibanonis.
Varem on eestlastest BALTBAT-i juhtinud praegune Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.