Uudised
-
Mälestatakse langenud Briti kodanikke12. detsembril kell 14.00 mälestatakse Sõjaväekalmistul Vabadussõjas
langenud Briti kodanikke.
Tseremoonial kõnelevad Briti suursaadik Eestis Sarah Squire ja Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp, osalevad kaitseväe, Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Mereväelaste kogu esindajad. Mälestusteenistuse peab Mereväe kaplan leitnant Roland Tõnisson.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku eskaader jõudis Tallinna
reidile 12. detsembril 1918. aastal. See avaldas otsustavat mõju Vabadussõja käigule, sest demonstreeris välisriikide toetust Eesti võitlusele oma iseseisvuse eest.
9. detsembril 1918.a. suundusid Inglise laevastikule Liepajasse vastu Eesti puksiiril “Reval” kindral Johan Laidoner ja meie miinilootsid, kes tõid laevad läbi tollal meres olnud ulatuslike miiniväljade.
Briti laevastiku saabumine kujunes Eesti Vabadussõja üheks pöördepunktiks. Tallinn sai kaitse mere poolt ning Eesti rahvavägi toetuse nii poliitilises kui ka otseses mõttes- nad kindlustasid mereoperatsioone, toetasid maarinnet. Eluliselt tähtis oli ka laevastiku poolt kohaletoodud moodne relvastus. Samuti oli Suurbritannia valitsuse poolt osutatud sõjalise abi kõrval tähtis nende muu abi, 1919.a. alguses aitas toiduabi jagu saada ähvardavast näljahädast. Kütuseabi lubas käigus hoida transpordi.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Inglise laeva ning üle 250 Eesti aluse.
-
Norrakad viivad läbi vastuvõtva riigi toetuse alase seminariNeli NATO liikmesriigi Norra ohvitseri viivad 10.-11. detsembril Kaitsejõudude Peastaabis läbi vastuvõtva maa toetuse alase (Host Nation Support – HNS) seminari.
Seminari läbiviijad on kolonelleitnant Tor Aandalen, kolonelleitnant Tom Davies, kapten Eystein Skaugvoll ja kapten Stig Harstad Norra Kaitsejõududest.
Seminaril osaleb 15 kaitseväelast ühendstaabist, Mereväest, Õhuväest, Logistikakeskusest ja Kaitseliidust. Kaitseministeeriumi logistikaosakonna nõunik major Raul Küti sõnul järgiti osalejate valikul, et kaasatud oleks kõik kolm väeliiki. “Kuna vastuvõtva maa toetus on Eestile üheks prioriteetsemaks ülesandeks, siis on väga hea, et nii suurte kogemustega riik nagu Norra on meid aitamas omandamaks NATO HNS protseduure ja põhimõtteid,” rääkis major Kütt. “Saades NATO liikmeks peame olema võimelised osutama vastuvõtva riigi toetust.”
Seekordse vastuvõtva maa toetuse alase seminari põhieesmärgiks on tutvustada NATO HNS protseduure. Iga järgmise seminariga kavatsetakse laskuda üha enam detailidesse.
Norra Kaitsejõudude Peastaabi ühendstaabi ohvitser kolonelleitnant Tor Aandaleni sõnul on ei ole seminaril käsitletav üksnes kaitseväelasi puudutav teema. “Käimasoleval seminaril tutvustame vastuvõtva maa toetust nii militaar- kui ka tsiviilpoolelt lähtudes,” rääkis kolonelleitnant Aandalen.
Seminaril toimuvad nii loengud kui ka praktiline töö. Pärast loenguid lahendavad Eesti Kaitsejõudude ohvitserid norrakate poolt ette antud ülesandeid ja leiavad lahendusi probleemidele.
Kolonelleitnant Aandaleni sõnul saavad sellistest seminaridest kasu mõlemad pooled. “Ka meil on siit õppida,” ütles kolonelleitnant Aandalen. “Kuna Eestlased on suurtel rahvusvahelistel õppustel osaledes palju HNS-i alaseid kogemusi omandanud, saame teilt uusi vaatenurki ja kogemusi.” Kolonelleitnant Aandalen lisas, et kolm Balti riiki on arenenud väga kiiresti.
Kolonelleitnant Tor Aandalen loodab, et vastuvõtva maa toetuse alane koostöö jätkub. Järgmisel aastal viiakse Eestis läbi vähemalt üks vastuvõtva maa toetuse alane seminar.
Vastuvõtva maa toetuse alaseid seminare korraldavad norrakad kõikides Balti riikides. Eelmine seminar Eestis viidi läbi selle aasta mais.
-
Itaalia karabinjeerid tutvusid kaitseväegaKolmapäevast tänaseni viibivad Eestis Itaalia politsei eriüksuse karabinjeeride esindajad, et tutvuda Eesti kaitseväega ning arutada koostöövõimalusi.
Karabinjeerid külastasid Rahuoperatsioonide Keskust Paldiskis, kus tutvusid väeosaga, samuti kohtusid varsti Kosovosse rahutagamismissioonile sõitva Eesti sõjaväepolitseirühmaga ESTPATROL-7.
Itaalia ohvitseridele tutvustati ka Scoutspataljoni, täna kohtusid karabinjeerid Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Alar Lanemaniga.
Kolonel Domenico Libertini sõnul olid karabinjeerid siin nähtuga väga rahul, eriti avaldas itaallastele muljet varsti Kosovosse rahutagamismissioonile sõitva Eesti sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-7 väljaõppe tase. “Oleme nende treeninguga väga rahul, Eesti kaitsevägi on heal tasemel,” ütles kolonel Libertini.
Eesti rahuvalveüksus kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) rahvusvahelise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu. Rahuvalvajate peamisteks ülesanneteks missioonil on patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus, samuti korraldatakse perioodiliselt läbiotsimisi eramutes eesmärgiga leida relvi, narkootikume ning illegaalselt riigis viibivaid isikuid.
Kosovos asuvate NATO jõudude rahvusvahelise eriüksuse ülem kolonel Leonardo Leso külastas Eestit 2000.a. novembris.
-
Kõrge USA sõjaväelane arutas Eesti ohvitseridega koostööplaaneEestit külastav Ameerika Ühendriikide Ühendatud Staabikomitee aseesimees kindral Peter Pace kohtus täna ennelõunal Kaitsejõudude Peastaabis kaitseväe juhataja ja peastaabi ohvitseridega ning arutas Eesti ja USA kaitsevägede vahelisi koostööplaane.
Ohvitserid arutasid Eesti sarnaste väikeriikide kaitsealast nišivõimekust, Ämari lennuvälja tulevikuplaane, väljaõppealase koostöö tulevikku, koostööd NATO struktuuridega ja planeerimisprotsessi.
Kindral Pace õnnitles Eesti ohvitsere NATO kutse saamise puhul. “Kui Eesti saab lõpuks NATO liikmeks, oleme me valmis ütlema, et rünnak Eesti vastu on rünnak Ameerika Ühendriikide vastu,” ütles Ameerika Ühendriikide Ühendatud Staabikomitee aseesimees.
Ameerika Ühendriikide Ühendatud Staabikomitee aseesimees kindral Peter Pace külastab Eestit 5. – 7. detsembril.
Tulevaste liitlastega tutvuda sooviv kindral Pace saabus Tallinnasse neljapäeva pärastlõunal, teda võttis vastu kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Pärast kohtumisi Kaitsejõudude Peastaabis sõitis kindral Pace Paldiskisse tutvuma Scoutspataljoniga, seejärel Ämarisse tutvuma Lennubaasiga ja Õhuseirekeskusega.
Täna pärastlõunal kohtub USA Ühendatud Staabikomitee aseesimees kindral Peter Pace kaitseminister Sven Mikseriga.
Ühendatud Staabikomitee aseesimehe ametikoht on tähtsuselt teine sõjaväelaste poolt täidetavatest ametikohtadest USA kaitseministeeriumis. Kindral Peter Pace on esimene merejalaväekindral, kes on määratud Ühendatud Staabikomitee aseesimehe ametikohale.
Kindral Peter Pace on teeninud erinevatel juhtivatel ametikohtadel Vietnamis, Tais, Lõuna-Koreas, Somaalias, Jaapanis, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Ta on lõpetanud USA Mereväe Akadeemia, Merejalaväe juhtimis- ja staabikolledži, USA Riikliku Sõjakolledži Washingtonis, omandanud George Washingtoni Ülikoolis ärijuhtimise erialal magistrikraadi ning osalenud Harvardi Ülikoolis juhtivtöötajatele korraldatud rahvusliku ja rahvusvahelise julgeoleku programmis.
-
NATO tähtsustab riigi enese kaitsevõime arendamistKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osales 3. detsembril Brüsselis Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu sõjalise komitee istungil ning tutvus Eesti esindusega NATO juures.
“Istungil rõhutati kutse saanud riikide panust NATO Artikkel 5 kollektiivkaitsesse ja vajadust riigi enese kaitsevõime samaväärset arendamist,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts pressikonverentsil Kaitsejõudude Peastaabis.
Sõjalise komitee istungil tõdeti, et rahupartnerlusprogrammi aruandlus- ja planeerimisprotsess (PARP) on olnud edukas ning tänu kaitseplaneerimisprotsessi rakendamisele on Prahas NATO kutsed saanud riigid jõudsalt arenenud.
“Sõjalise komitee otsusega jätkavad kõik seitse NATO kutse saanud riiki osalemist liikmelisuse saavutamise programmis (MAP), mis varasemaga võrreldes muutub üha individuaalsemaks,” seletas viitseadmiral Kõuts.
Istungi kolmeks põhiteemaks oli olukord Balkanil, NATO tegevus terrorismialases võitluses ning kaitseplaneerimise ja ülevaate partnerriikidele suunatud programmi areng pärast Praha tippkohtumist. Sõjaline komitee konstateeris, et Bosnias vähendatakse rahutagamismissiooni kuna olukord on stabiliseerunud, kuid Kosovos säilitatakse NATO üksuste kohalviibimine.
Samas tutvus viitseadmiral Tarmo Kõuts Eesti sõjalise esindusega NATO juures ning arutas alates detsembri algusest uue Eesti sõjalise esindajaga NATO juures kindralleitnant Johannes Kerdiga võimalusi, kuidas lähtuvalt uuest olukorrast viia teenistus kvalitatiivselt kõrgemale tasandile.
Hetkel teenib Eesti sõjalises esinduses NATO juures 5 kaitseväelast, järgmise aasta esimesel poolel liitub nendega veel 3 kaitseväelast, mis on minimaalselt hädavajalik arv, et Eestit küllaldaselt esindada ja saada hakkame kohapeal tekkida võivate ülesannetega. Eesti-NATO läbirääkimiste käigus võib see arv veel täpsustuda.
Koos Eesti sõjalise esindusega NATO juures teenib erinevates alliansi piirkondlikes staapides, NATO ja ÜRO missioonide staapides, rahupartnerlusprogrammi staabielemendis ning kaitseatašeedena praegu 18 kaitseväelast, järgmisel aastal on plaanis täita veel 9 ametikohta, mis teeb välisteenistuses olevate kaitseväelaste arvuks 27 ning 2004.a. teenib erinevates struktuurides 33 ohvitseri.
-
USA Ühendatud Staabikomitee aseesimees tutvub tulevaste liitlastega5. – 7. detsembril külastab Eestit Ameerika Ühendriikide Ühendatud Staabikomitee aseesimees kindral Peter Pace.
Tulevaste liitlastega tutvuda sooviv kindral Pace saabub Tallinnasse neljapäeva pärastlõunal, teda võtab vastu kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Reede, 6. detsembri hommikul kohtub kindral Pace Kaitsejõudude Peastaabis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ja Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Alar Lanemaniga, samas tutvustatakse kindralile Eesti Kaitsejõudude keskpikka arengukava (Force Structure Review). Peastaabist sõidab kindral Pace Paldiskisse tutvuma Scoutspataljoniga, seejärel Ämarisse tutvuma Lennubaasiga ja Õhuseirekeskusega.
Pärastlõunal kohtub USA Ühendatud Staabikomitee aseesimees kindral Peter Pace kaitseminister Sven Mikseriga.
Ühendatud Staabikomitee aseesimehe ametikoht on tähtsuselt teine sõjaväelaste poolt täidetavatest ametikohtadest USA kaitseministeeriumis. Kindral Peter Pace on esimene merejalaväekindral, kes on määratud Ühendatud Staabikomitee aseesimehe ametikohale.
Kindral Peter Pace on teeninud erinevatel juhtivatel ametikohtadel Vietnamis, Tais, Lõuna-Koreas, Somaalias, Jaapanis, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Ta on lõpetanud USA Mereväe Akadeemia, Merejalaväe juhtimis- ja staabikolledži, USA Riikliku Sõjakolledži Washingtonis, omandanud George Washingtoni Ülikoolis ärijuhtimise erialal magistrikraadi ning osalenud Harvardi Ülikoolis juhtivtöötajatele korraldatud rahvusliku ja rahvusvahelise julgeoleku programmis.
-
Kaitseväe juhataja esitleb Brüsselis Eesti uut sõjalist esindajat NATO juuresKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts esitleb Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu sõjalise komitee istungil Eesti uut sõjalist esindajat NATO juures kindralleitnant Johannes Kerti.
Kaitseväe juhataja osaleb 2. - 3. detsembril Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu sõjalise komitee istungil. Istungil arutatakse olukorda Balkanil ja NATO terrorismialast võimekust. Kõneldakse NATO laienemisest ja sellega seonduvast Rahupartnerlusprogrammi planeerimis- ja aruandlusprotsessi (PARP) uuendamisest ning esitatakse Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu tööplaan 2003. aastaks.
Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu peab istungeid kaks korda aastas. Euro-Atlandi Partnerlusnõukokku kuulub 44 liikmesriiki, nende hulgas kõik 19 NATO liiget.
Eelmine nõupidamine toimus 8. mail.
Kaitseväe juhatajat saadab visiidil rahvusvahelise koostöö juhtohvitser kolonelleitnant Enn Tupp.
-
Soome Õhuväe ülem kiitis Eesti õhuväelasiSoome Õhuväe ülem kindralleitnant Jouni Pystynen kiitis edusammude eest õhuseire arendamisel ja tunnustas Eesti Õhuväe spetsialistide head taset.
“Te olete lühikese aja jooksul teinud läbi väga tubli arengu,” ütles kindralleitnant Jouni Pystynen. “Olete saavutamas taset, mil saame varsti tulla teie juurde nõu küsima”.
26. – 27. novembril viibis Eestis Soome Õhuväe ülem kindralleitnant Jouni Pystynen.
Visiidi käigus kohtus kindralleitnant Pystynen kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga, Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüneriga ja Õhuväe staabiülem kolonel Valeri Saarega ning külastas Ämari Lennubaasi, Õhusuveräänsus-keskust ja lennujuhtimistorni.
Kohtumistel anti kindralleitnant Jouni Pystynenile ülevaade Eesti Õhuväe ja tema allüksuste hetkeseisust ning tulevikuplaanidest ja arutati edasisi koostööplaane.
Õhuväe ülema kolonel Teo Krüüneri sõnul möödusid kohtumised täieliku üksteisemõistmise õhkkonnas. “Vaatasime läbi 2003. aasta koostööplaanid ning kiitsime need heaks,” ütles kolonel Krüüner. “Lähtudes neist plaanidest hakkame välja töötama edasisi koostööprojekte”.
Eesti ja Soome õhuvägede koostöö on olnud erinevates valdkondades väga tihe. Soome Õhuvägi on Eestit toetanud radarspetsialistide väljaõppega. Hetkel on käsil uue radari installeerimis- ja testimisprotseduuride väljatöötamine.
Soome Õhuvägi on Eesti Õhuväge aidanud ka lendurite spetsiaalvarustuse hankimisel. Toimub tihe kogemuste vahetamine õhuseireküsimustes.
Kindralleitnant Pystyneni saatsid Eesti visiidil kolonel Jukka Uhari Soome Kaitseväe peastaabist, Soome kaitseatašee kolonelleitnant Marko Ekström, Soome Õhuväe kaplan Sauli Keskinen ja adjutant major Jarmo Juurakko.
-
Soome Õhuväe ülem külastab Eesti Õhuväge26. – 27. novembril viibib Eestis Soome Õhuväe ülem kindralleitnant Jouni Pystynen.
Kindralleitnant Pystynen kohtub kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga, Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüneriga ja Õhuväe staabiülem kolonel Valeri Saarega.
Kohtumistel antakse Soome Õhuväe ülemale ülevaade Eesti Õhuväe ja tema allüksuste hetkeseisust ning tulevikuplaanidest ja arutatakse edaspidist koostööd.
Õhuväe ülema kolonel Teo Krüüneri sõnul on koostöö Soome Õhuväega olnud erinevates valdkondades väga tihe. “Soome Õhuvägi on meid tugevalt toetanud radarspetsialistide väljaõppega,” rääkis kolonel Krüüner. “Hetkel on käsil uue radari installeerimis- ja testimisprotseduuride väljatöötamine.”
Soome Õhuvägi on Eesti Õhuväge aidanud ka lendurite spetsiaalvarustuse hankimisel. Toimub tihe kogemuste vahetamine õhuseireküsimustes.
Soome Õhuväe ülem külastab täna Ämari Lennubaasi, Õhusuveräänsus-keskust ja lennujuhtimistorni. Homme, 27. novembril külastab Soome Õhuväe ülem Kaitsejõudude Peastaapi ning Õhuväe staapi.
Kindralleitnant Pystyneni saadavad Eesti visiidil kolonel Jukka Uhari Soome Kaitseväe peastaabist, Soome kaitseatašee kolonelleitnant Marko Ekström, Soome Õhuväe kaplan Sauli Keskinen ja adjutant major Jarmo Juurakko.
Täna õhtul annab Eesti Õhuväe ülem kindralleitnant Jouni Pystynenile õhtusöögi. Homme, pärast ametlikke kohtumisi korraldatakse Soome Õhuväe ülemale ekskursioon vanalinnas.
-
Kaitsevägi tähistab kodanikupäevaKaitsevägi osaleb aktiivselt kodanikupäeva tähistamisel.
Kaitseväe ohvitserid külastavad Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele pühendatud kodanikupäeval koole, et tutvustada kaitseväge kui rahvaväge, kõneleda kodanikukohusest, riigikaitsest, vajadusest olla valmis isamaa teenimiseks ning tutvustada noortele tegevust kaitseväes.
Paljud koolid on avaldanud soovi kodanikunädala raames klassiekskursioonidena külastada erinevaid kaitseväe väeosi ning väeliike tutvumaks nende tegevusega.
Mereväebaasi külastavad kodanikunädala jooksul Kadrioru Saksa Gümnaasium, Paekaare Gümnaasium, Pae Gümnaasium, Pelguranna Gümnaasium. Lisaks Tallinna koolidele esineb mereväeohvitser nooremleitnant Rivo Meimer Hiiumaal, Kõrgessaare vallas Lauka põhikooli õpilastele. Kõrgessaare vallal on sõprusleping mereväe patrull-laevaga RISTNA.
Rahuoperatsioonide Keskust Paldiskis külastavad Paldiski Gümnaasium ja Lasnamäe Gümnaasium. Lisaks relvastuse- ja tehnika tutvustamisele räägitakse õpilastele rahuvalve eripärast ja pakutakse sõdurisööki.
Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni Võrus külastavad Varstu Keskkool, Rannu Keskkool, Tarvastu Gümnaasium ja Otepää Gümnaasium.
Koolid külastavad veel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi Tartus, Kaitseväe Lahingukooli Võrus, Pärnu Üksik-jalaväepataljoni, Viru Üksik-jalaväepataljoni ja Suurtükiväegruppi Tapal.
Kaitseväe üksusi külastavad õpilased saavad ülevaate kaitseväe erinevate üksuste ülesannetest nii rahu- kui sõjaajal, tutvuvad elu-oluga väeosas ja kaitseväes kasutusel olevate relvade ning tehnikaga.
Suurt huvi külastada kodanikunädala raames kaitseväe üksusi on üles näidanud venekeelsed koolid.
Tänavuse kodanikupäeva juhtmõte on “Teadlik kodanik – riigi alustala”