Uudised
-
Kaitsejõudude Peastaabi ülem andis erukapten Harri Hennule üle eriotstarbelise noaTäna, 12. juulil andis Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman peastaabis, Laidoneri toas erukapten Harri Hennule üle nimelise eriotstarbelise noa.
Kaitseväe juhataja autasustas erukapten Harri Hennu eriotstarbelise noaga operatiivse tegutsemise eest kurjategijate kinnipidamisel Randla 3 asuvas elamus.
Autasu üle andes tänas Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman erukapten Hennu ülesnäidatud vapruse eest ja soovis edu noorkotkaste kasvatamisel ning nendele eeskujuks olemisel. “On väga oluline, et on selliseid tegusid, mille eest tänada,” ütles kolonel Laneman nuga üle andes.
Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem kolonelleitnant Ants Kiviselja sõnul on väga oluline seada sellised vaprad teod eeskujuks järeltulevatele põlvedele. “Kapten Henn käitus nagu Eesti ohvitser, nagu Eesti kaitseväelane, nagu ühe vaba riigi vaba kodanik,” rõhutas kolonelleitnant Kiviselg.
Erukapten Harri Henn tabas 14. aprilli varahommikul Randla tänavas asuvas korterelamus kaks sissetungijat, kelle tegevusele ta vahele astus. Sissetungijad ründasid Harri Hennu raudkangiga. Tekkinud kähmluse käigus sai erukapten Henn kehavigastusi, sealhulgas peahaava. Tänu erusõjaväelase vaprale tegutsemisele tabas politsei ühe sissetungijatest.
-
Merevägi harjutab koos USA eriüksusega8. – 24. juulini viib merevägi koostöös USA mereväe eriüksusega Navy SEALS läbi õppuse Joint Force Training 2002.
Õppuse eesmärgiks on harjutada väikeüksuse kaitse- ja rünnakutegevust nii maa-, vee- kui õhukeskkonnas ning koostöövõimet ühisoperatsioonides tegutsemiseks NATO vastavate üksustega.
Õppusel osalejad harjutavad dessantoperatsioone, vaenulike laevade ründamist vee alt, linna- ja maastikulahingut ning sadamakaitset, samuti sooritavad langevarjuhüppeid maastikule ning vette.
Merevägi on USA mereväe eriüksusega koostööõppusi läbi viinud alates
1998. aastast, seekord osaleb õppusel 18 kaitseväelast ja kaitseliitlast.
-
Kurjategijad kinnipidanud erusõjaväelane saab kaitseväe juhatajalt eriotstarbelise noaReedel, 12. juulil kell 10 annab Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman peastaabis, Laidoneri toas erukapten Harri Hennule üle nimelise eriotstarbelise noa.
Kaitseväe juhataja autasustas erukapten Harri Hennu eriotstarbelise noaga operatiivse tegutsemise eest kurjategijate kinnipidamisel Randla 3 asuvas elamus.
Erukapten Harri Henn tabas 14. aprilli varahommikul Randla tänavas asuvas korterelamus kaks sissetungijat, kelle tegevusele ta vahele astus. Sissetungijad ründasid Harri Hennu raudkangiga. Tekkinud kähmluse käigus sai erukapten Henn kehavigastusi (s.h. peahaava). Tänu erusõjaväelase vaprale tegutsemisele tabas politsei ühe sissetungijatest.
-
Selgusid kaitsejõudude parimad sideväelasedKaitsejõudude sideväelaste päevad võitis Üksik-sidepataljoni sidekooli I võistkond 63,5 punktiga, teise koha saavutas Üksik-sidepataljoni I võistkond 44 punktiga ja kolmandaks jäid 38 punktiga Üksik-vahipataljoni sideväelased.
8. – 10. juulil korraldati Pärlseljas, Pärnumaal kolmandad kaitsejõudude sideväelaste päevad.
Sideväelaste päevade eesmärgiks on välja selgitada parimad kaitseväe allüksused sidealases, kaitseväelises ja sportlikus mitmevõistluses, tugevdada sideväelaste ühtekuuluvustunnet ning jagada teistega oma teadmisi ja kogemusi.
16 võistkonda kaitseväest ja Piirivalveametist võistlesid kolmel päeval telefonimängus, traatside rajamises, korvpallis, mälumängus, õhupüssiga märkilaskmises ja kombineeritud võistluses. Kombineeritud võistluseks oli orienteerumine. Distantsil tuli kindlas järjekorras läbida kuus kontrollpunkti, kus pidi täitma erinevaid ülesandeid. Sideväelased pidid näitama oma oskusi esmaabi andmises, traatside võrgu rajamises, tingmärkide tundmises, raadioside kehtestamises, sidevahendite tundmises ning köiega auto vedamises.
Sideväelaste laagri kõrval paiknes Pärlselja lastelaager. Laagrilaste ja kaitseväelaste vahel toimis hea koostöö, kaitseväelased käisid laste rivitunde hindamas ja lapsed proovisid pähe vormimütse ning püüdsid kaitseväelasi sõjaväelaslikult tervitada. “Sel aastal on laagris eriti põnev,” seletas õhinal Brita Piht, juba mitu aastat laagrimöllust osa võtnud tüdruk. ”Sõjaväelased näitavad meile relvi ja lubavad oma vormimütse pähe proovida.”
Pärnu Üksik-jalaväepataljon pani eile lastelaagrisse üles näituse väeosas kasutatavatest relvadest.
Õhtuti lahutati meelt lõkke ääres. Eile, 9. juuli õhtul esines sideväelastele Jüri Homenja.
Möödunud aastal võitis sideväelaste päevad Pärnu Üksik-jalaväepataljon.
Lisainformatsioon sideväelaste päevade kohta http://www.mil.ee/~levia/side2002/ .
-
Lõppes riigihange kaitseväes uute sõidukite kasutusrendile võtmiseksReedel, 5. juulil selgus kaitseväes 169 uue sõiduauto ja mikrobussi kasutusrendile võtmiseks läbiviidud riigihanke võitja.
Nelja pakkuja hulgast osutus avatud pakkumisega riigihankes edukaimaks Balti Autoliisingu AS. Tarnija selgub kahe nädala jooksul, mil on õigus tulemus vaidlustada Riigihangete Ametis.
Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülema major Raivo Tamme sõnul säästab sõidukite rentimine raha ja lahingumasinate ressurssi. “Linnatänavatelt kaovad musta värvi numbrimärgiga Volkswagen ja Chevrolet maasturid, mida hakkame kasutama vaid maastikul liikumiseks,” ütles major Tamm. “Kaitsevägi keskendub rohkem põhitegevusele, sõjalisele riigikaitsele, ja ostab rahuaegseks tegevuseks hädavajaliku teenuse sisse. Väljakuulutatud tehinguga me ostame teenust, mitte autosid,” seletas major Tamm.
Renditehinguga annavad kaitsejõud ka autode hooldamise ära teenusepakkujale, tänu sellele saavad kaitseväe logistikud keskenduda lahingutehnika hooldusele.
Kaitsevägi kuulutas käesoleva aasta mais välja riigihanke 169 uue sõiduauto ja mikrobussi kasutusrendile võtmiseks, et vahetada välja praegune vananenud autopark ning mitte enam kulutada maastikumasinaid igapäevaste sõitudega. Maaväele läheb 49 sõidukit, õhuväele ja Kaitseliidule 13, mereväele 8 ning keskalluvusega üksustele 86 sõidukit.
Kaitsejõud kavatsevad rentida viite eri tüüpi sõidukeid: väikekeskklassi sõiduautod, väikekaubikud, mikrobussid, 15-kohalised väikebussid ning kaks suurema keskklassi autot.
Kaitsevägi kavatseb igapäevasõitudeks kasutusele jätta alla kümne margi sõiduautosid ja busse. Sellega saab kaitsevägi üle minna ühe kütuse kontseptsioonile, mida Eesti on lubanud ka NATO-le. Kaitseväe autopark läheb sellega üle diiselküttele.
Seni igapäevasõitudeks kasutusel olnud maastikuautod jäävad kasutusele lahingutehnikana, pruugitud sõiduautod ja mikrobussid müüb kaitsevägi oksjonil.
Praegu on kaitseväes ja kaitseliidus kasutusel 326 sõiduautot, nende hulgas on 143 erinevat mudelit. Autode keskmine läbisõit ulatub 210 tuhande kilomeetrini ning keskmine vanus on kümme aastat.
-
Allohvitser leiti surnunaTäna, 9. juulil leiti Tapa garnisoni piirest väljaspool asuvast tiigist Suurtükiväegrupi ajateenija nooremseersant Ardo (19) surnukeha.
Ardo tuli ajateenistusse möödunud aasta sügisel, ta oli läbinud sõduribaaskursuse ning nooremallohvitseride kursuse ja teenis Suurtükiväegrupi Pioneerikoolis nooremallohvitseri auastmes jaoülemana.
Kaitsevägi avaldab hukkunu omastele kaastunnet.
Suurtükiväegrupp on alustanud teenistuslikku juurdlust.
Juurdlust surma asjaolude osas viib läbi Lääne-Viru Politseiprefektuur. Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei- ja uurimisosakond teeb Lääne-Viru politseiprefektuuriga tihedat koostööd ning osutab igakülgset kaasabi.
-
Kaitsejõud selgitavad välja parimad sideallüksused8. – 10. juulil toimuvad Pärlselja noortelaagris Pärnumaal kolmandad kaitsejõudude sideväelaste päevad.
Sideväelaste päevade eesmärgiks on välja selgitada parimad kaitseväe allüksused sidealases, kaitseväelises ja sportlikus mitmevõistluses, tugevdada sideväelaste ühtekuuluvustunnet ning jagada teistega oma teadmisi ja kogemusi.
Seitseteist võistkonda kaitseväest ja Piirivalveametist võistlevad kolmel päeval telefonimängus, traatside rajamises, kombineeritud võistluses, korvpallis, mälumängus ja õhupüssiga märkilaskmises. Õhtuti lahutatakse meelt lõkke ääres.
Kõige tähtsam võistlusala on kombineeritud võistlus. Kombineeritud võistlus põhineb orienteerumisel kaardi järgi. Distantsil on kuus kontrollpunkti, mis tuleb läbida kindlas järjekorras ning täita erinevaid ülesandeid. Sideväelased peavad näitama oma oskusi esmaabi andmises, traatside võrgu rajamises, tingmärkide tundmises, raadioside kehtestamises, sidevahendite tundmises ning köiega auto vedamises.
Iga kaitsejõudude väeosa või asutus osaleb võistlustel kuni kahe neljaliikmelise võistkonnaga.
Möödunud aastal võitis sideväelaste päevad Pärnu Üksik-jalaväepataljon.
Sideväelaste päevade kodulehekülg:
-
Eesti kaitseväe meedikud osalevad koolitusel USA hospidalilaeval10. juuli varahommikul sõidab 40 kaitseväe meedikut koos teiste Balti riikide sõjaväemeedikutega South Hamptonisse Suurbritanniasse, kus osalevad rahvusvahelise meditsiiniõppuse MEDCEUR 02 raames kahenädalasel koolitusel USA mereväe hospidalilaeval “Comfort”.
“Taoline õppus annab meile võimaluse koolitada suurel hulgal meedikuid lühikese aja jooksul ning kõiki korraga,” ütles kaitseväe meditsiiniteenistuse ülem, õppuse MEDCEUR 02 Eesti-poolne ülem kapten Andrus Remmelgas. “Kui tavaliselt peame meedikud koolitusele saatma väga kaugele ja mis tähendab suurt ajakadu siis antud juhul korraldatakse kursused tagasiteel Eestisse”.
Eesti poolt koolitusel osalejate seas on ohvitserid ja allohvitserid kõikidest kaitseväe väeosadest. Pärast Balti riikide meedikute “Comfort'i” pardale minekut alustab laev teekonda Eestisse, vahepeatustega Leedus ja Lätis. Kahe nädala jooksul õpitakse laeval erakorralise- ja sõjaväemeditsiinikursustel.
USA mereväe hospidalilaev “Comfort” on maailma üks suurimaid omataoliste seas ning veeväljasurvelt võrreldav suurte lennukikandjatega. Ligi tuhande haiglavoodikohaga hospidalilaeva meeskonna ja meedikute arv ulatub üheksasajani ning seda kasutatakse tavaliselt USA üksuste sõjaliste manöövrite meditsiinilisel toetamisel. Pärast möödunud aasta 11. septembri terrorirünnakuid Ameerika Ühendriikidele kasutati “Comforti” New Yorki reidil tagajärgede likvideerimisel. Laeval on võimalik osutada arstiabi alates hambaarstist kuni keerukamate operatsioonide läbiviimiseni.
Lisaks kaitseväe meedikutele saavad õppuse raames laeval USA kolleegidelt erialast koolitust tsiviil-, Päästeameti- ja Piirivalveameti meedikud ning Paldiski linnaelanikud pääsevad laeval tegutsevate silma- ja hambaarstide vastuvõtule. Ligi 300 meetrine “Comfort” jõuab Eestisse 22. juulil ning hakkab seisma Tallinna Vanasadama 17. kai ääres.
Õppuse MEDCEUR 02 kodulehekülg:
-
Balti Miinitõrjeeskaader saab uue ülemaKolmapäeval, 10. juulil kell 13.00 toimub Tallinna Vanasadamas Balti Miinitõrjeeskaadri (BALTRON) ülema vahetustseremoonia.
BALTRON´i senine ülem Eesti mereväeohvitser kaptenmajor Igor Schvede annab ameti üle Leedu mereväeohvitserile kaptenleitnant Arturas Andrušaitisele. Tseremoonial osaleb Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Alar Laneman, Leedu suursaadik Eestis Rimantas Tonkunas, välisriikide kaitseatašeed ning kõigi BALTRON'i laevade meeskonnad.
Balti Miinitõrjeeskaader loodi 1998. aastal tõstmaks Balti riikide merevägede koostöövõimet rahvusvahelistes formatsioonides, eelkõige NATO üksustega ning suurendamaks miinitõrjealast võimekust. BALTRON'i projekt ei hõlma ainult eksaadri tegevust merel – BALTRON'il on oma sidekool, mis asub Tallinnas ning miinitõrje- ja tuukrikool Liepajas.
Teenistus Balti Miinitõrjeeskaadri laevadel või eskaadri staabis tähendab mereväelastele arvestatavat rahvusvahelist kogemust. BALTRON'i projekti raames on Balti mereväed saanud ulatuslikku välisabi, tuukrivarustust ning koolide käivitamiseks vajalikku materiaalset toetust ning ekspertnõuandeid. Hetkel kuuluvad Balti Miinitõrjeeskaadri koosseisu Eestis mereväest staabi- ja varustuslaev “Admiral Pitka”, miinijahtija “Sulev” ning sama klassi miinijahtijad Lätist ja Leedust. Käesoleval aastal on BALTRON osalenud juba 7 rahvusvahelisel operatsioonil ja õppusel, II poolaastal ootab ees 4 õppust, sealhulgas sügisel Eestis toimuv Amber Sea.
BALTRON'i laevad on avatud külastajatele Tallinna Vanasadama 17. kail 10. juulil kell 15.30 – 17.30.
-
Mari-Ann Kelam esitles Peastaabis oma uut raamatut4. juuli pärastlõunal esitles Mari-Ann Kelam Kaitsejõudude Peastaabi Laidoneri toas oma uut raamatut “Kogu südamest” ning kinkis raamatuid ka kaitseväe väeosadele.
Kingituse võttis vastu Maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert. Kohal viibis ka Riigikogu aseesimees ja Mari-Ann Kelami abikaasa Tunne Kelam.
Raamat räägib Mari-Ann Kelami võõrsil veedetud aastatest ja pagulaseestlaste vabadusvõitlusest. Mari-Ann Kelami sõnul oli tegemist unelmaga demokraatlikust riigist, kus olid kasvanud nende vanemad ning mida taheti pärandada ka oma lastele.
Kindralleitnant Kert rõhutas kui oluline on, et tänaseks peale kasvanud põlved mõistaksid paremini pagulaseestlaste tegevust võõrsil.
Riigikogu aseesimehe Tunne Kelami sõnul on tegemist katsega luua parem side välis- ja kodueestlaste vahel.