Uudised
-
Kaitseväe juhataja autasustas Saksa suursaadikutKaitseväe juhataja autasustas Saksa suursaadikut seoses teenistuseaja täitumisega Eestis, eduka koostöö arendamise eest Eesti-Saksa kaitseväe vahel ning NATOga ühinemise püüdluste toetamise eest.
“Nende kolme aasta jooksul, mis ametis olete olnud, on Eesti oluliselt lähenenud NATO uksele. Saksamaa rolli, eriti Eesti Mereväe taastamisel on raske alahinnata.” märkis Kaitseväe juhataja.
Saksamaa suursaadiku Gerhard Enver Schrömbgens´i, sõnul on tema panus tühine võrreldes sellega, mille on andnud Saksamaa ohvitserid Eesti ohvitseridele ning et tal on au võtta teenetemärk vastu nende kõigi nimel.
Hetkel viibib Saksamaal väljaõppel 19 Eesti ohvitseri.
Kaitseväe teenetemärk on kaitsealaste teenete eest antav ühejärguline teenetemärk. -
Üksik-sidepataljon võõrustab seadusega pahuksisse läinud noori1. - 5. juulini võõrustab Üksik-sidepataljon kaitseväe ja Harju Politseiprefektuuri vahelise koostööprojekti raames “Astume sammu edasi” 15 seadusega pahuksisse läinud 12 – 15 aastast last.
Lapsed, kellel puudub vanemate toetus, saavad nädalase laagri käigus kaitseväes õppida erinevaid eluks vajaminevaid oskusi ja omandada esmase enesedistsipliini.
Esmaspäeval tutvustatakse lastele Üksik-sidepataljoni ja väeosa korda, relvastust, varustust ning sõduri põhikohustusi.
Koos Harju Politseiprefektuuri noorsoopolitseiga korraldatakse lastele nädala jooksul 15 km jalgsirännak Männikule ning välilaager, kus õpetatakse telkide püstitamist, maskeerimist, esmaabi osutamist ning orienteerumist. Lapsed külastavad Tallinna Loomaaeda, saavad ujuda Keila tervisekeskuses ning mängida paintballi.
Möödunud aastal võõrustas probleemseid noorukeid Kalevi Üksik-jalaväepataljon.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused said uue korterelamuKaitseväe Ühendatud Õppeasutused võtavad alates juulist kasutusele Tartus Vaksali 31 aadressil asuva uue korterelamu.
“Uus korterelamu aitab lahendada meie elupinna küsimuse,” ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots.
Tartu Piimakombinaadi büroohoonest korterelamuks ümberehitatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste majutusruume hakkavad kasutama õppeasutuste kaaderkoosseis, Balti Kaitsekolledži Eesti kaitseväelastest kuulajad ning Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse kuulajad.
Neljakorruselises hoones on kasulikku pinda 5400 m² ning 71 ühe-, kahe- ja kolmetoalist korterit.
Reedel, 28. juunil tutvusid uue korterelamuga kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Tartu linnapea Andrus Ansip ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ootavad sisseastujate dokumenteKaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA) võtavad järgmisel nädalal (01. - 05. juuli) vastu Kõrgema Sõjakooli põhikursusele kandideerida soovijate dokumente.
KVÜÕA pakuvad rakenduskõrgharidust sõjaväelise juhtimise erialal. Kolme õppeaasta jooksul läbivad kadetid nii jalaväeohvitseri baasettevalmistuse kui erialakursuse. Põhikursus kestab kaks aastat ning selle eesmärgiks on anda kadettidele baasteadmised ja oskused rahuaja rühmaülema ning sõjaaja kompaniiülema kohustuste täitmiseks ja ohvitseridele vajalike tõekspidamiste omandamiseks. Erialakursus, mille pikkuseks on üks aasta on võimalik valida jalaväe, tagala, side, pioneeri, suurtükiväe, õhutõrje või piirivalve eriala hulgast. Pärast diplomitöö edukat kaitsmist omistatakse lõpetanule nooremleitnandi auaste ning suunatakse teenistusse kaitsejõududesse.
KVÜÕA Kõrgemasse Sõjakooli võivad kandideerida Eesti kodanikud, kellel on vähemalt keskharidus, läbitud ajateenistus ja selle jooksul nooremallohvitseride baaskursus, teeninud jaoülemana, läbinud kaitseväe arstliku komisjoni ja tunnistatud kõlblikuks õppima kaitseväelises õppeasutuses ning kes kursuse alguspäevaks (s.t septembri alguseks) ei ole üle 25. aasta vanad.
Kadetikandidaatidel tuleb sisseastumiskatsetel sooritada järgmised eksamid ja testid: eesti keel – essee (arvestatakse ka riigieksami tulemusi), matemaatika (arvestatakse ka riigieksami tulemusi), psühholoogilised testid, üldfüüsiline test ja kutsesobivusvestlus. Osa sisseastumiskatseid on võimalik sooritada ka enne ajateenistuse läbimist.
Vajalikud dokumendid:
· avaldus KVÜÕA ülema nimele,
· vormikohane elulookirjeldus,
· pass
· andmed teenistuskäigu kohta,
· allohvitseride kursuse tunnistus,
· keskharidust tõendav tunnistus (lõputunnistus ja riigieksamite tunnistused),
· tööraamat (olemasolul),
· iseloomustus-soovitus väeosa ülemalt,
· kaitseväe arstliku komisjoni tõend kõlblikkuse kohta õppimiseks kaitseväelises õppeasutuses,
· 4 fotot 4x5 cm
Sisseastumiseksamid korraldatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes 15.-19. juulil.
KVÜÕA kodulehekülg:
-
Eesti sõjalaevad saadeti Kielist merele orkestrigaPõhja-Euroopa suurimal merendusüritusel “Kieli Nädal” osalenud Eesti Mereväe laevad “Admiral Pitka” ja “Sulev” lahkusid pühapäeval, 30. juunil Saksa mereväeorkestri saatel Kieli sõjasadamast Neustadti laevaohutusalasele õppusele.
Üle nädala kestnud üritustel osalenud meremeestel tuli oma lippu näidata mitte ainult Kieli Mereväebaasi sadamas, kus avatud laevu käis kolmel päeval külastamas üle 10 000 inimese. Programmi kuulusid ka erinevad spordivõistlused, kus edukaimalt esinesid Eesti laevade meeskonnaliikmed laskmises ja sõudmises.
Üheks vastutusrikkamaks ja esinduslikumaks ürituseks oli kindlasti 26. juunil korraldatud vastuvõtt, kus osales üle 100 inimese. Eesti laevu austasid oma külaskäiguga Schleswig-Holsteini Liidumaa juhid (liidumaa elanike arv on 2,7 miljonit), Kieli linnavalitsuse ja volikogu esimehed ja liikmed, Saksamaa ning teiste riikide mereväelased. “Admiral Pitka” pardal oli korraga 4 admirali ja 7 samavõrra kõrgel ametikohal töötavat tsiviilteenistujat. Lisaks ametlikule programmile ja spordivõistlustele leiti aega ka Kieli nädala kultuuri- ja meelelahutusprogrammist osa saamiseks, veeta koos aega teiste laevade mereväelastega, mis oli alates maikuust kodusadamast ära olnud mereväelastele meeldivaks vahelduseks.
Kielist suunduvad laevad Neustadti laevaohutusalasele õppusele, tagasi kodusadamasse jõutakse nädalapärast.
“Kieli Nädalat” korraldatakse juba aastast 1882. Tänavu osalesid sellel 13
riigi sõjalaevad, näha oli kahte laevaehituse tippsaavutust: Rootsi uus patrull-laev “Visby” ja Saksa uut tüüpi fregatt “Sachsen”. Nädala tipphetkeks peetaval suurpurjekate paraadil oli üle 120 suuremat ja väiksemat purjelaeva ning lugematu arv jahte-kaatreid. Purjekate paraadi juhtis Saksa mereväe õppelaev “Gorch Fock”, kaasa seilas ka kuulus “Krusenstern”.
-
Kaitsevägi avaldab kaastunnetÖöl vastu kolmapäeva on traagiliselt hukkunud Mereväebaasis teeninud leitnant Sergei Hohlov (34), tema abikaasa, ema ja poeg.
Kaitsevägi avaldab kaastunnet hukkunute lähedastele.
Sergei Hohlov oli kaitseväeteenistuses alates 1992 aastast.
1999. aastal lahkus Hohlov Piirivalveametist ja asus teenima Mereväebaasi 2000. aastal.
Juurdlust viib läbi Keskkriminaalpolitsei. Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei- ja uurimisosakond teeb Keskkriminaalpolitseiga tihedat koostööd ning osutab igakülgset kaasabi.
-
Paldiskis algas kaplanite ja reservkaplanite orientatsioonikursusTeisipäeval, 25. juunil algas Rahuoperatsioonide Keskuses Paldiskis kolm nädalat kestev kaplanite ja reservkaplanite orientatsioonikursus.
Kursusel osaleb 23 kaplanikandidaati Eesti Evangeelsest Luterlikust Kirikust, Tartu Ülikoolist, EELK Usuteaduse Instituudist, Tartu Teoloogia Akadeemiast, Eesti Kristlikust Nelipüha Kirikust ja kaitseväest. Kursuse ülem on kaitseväe vanemkaplan kapten Taavi Laanepere.
Kolme nädala jooksul omandavad kursuslased teadmisi riviõppest, laskmisest, jalaväetaktikast, topograafiast, esmaabi osutamisest, sidest ja kaitseväelisest kasvatusest, samuti sooritatakse füüsiline test ning 10 km rännak.
Kaplaniteenistus tegeleb kaitseväes moraalsete, eetiliste ja usuliste väärtustega, kaplaniteks võivad saada alla neljakümne aastased ordineeritud vaimulikud, kes on lõpetanud vähemalt nelja-aastase tunnustatud teoloogilise kõrgema õppeasutuse, omavad kaheaastast kogudusepraktikat ning oma kiriku soovitust kaitseväes teenimiseks.
Hetkel on tegevteenistuses 17 kaplanit. -
Kaitsejõudude laskesportlased maailma-meistrivõistlustel edukadEesti kaitsejõudude laskesportlased osalevad 22. – 29. juunini Türgi Vabariigis Ankaras rahvusvahelise sõjaväespordiliidu (CISM, International Military Sports Council) regionaalsetel maailmameistrivõistlustel laskmises.
Esmaspäeval, 24. juunil läbiviidud võistlusalal naised võistkondlikult 60 lasku lamades 50 meetrile sportpüssist saavutas Eesti kaitsejõudude võistkond koosseisus kapral Anne Oberg ja kapral Anžela Voronova kaitseväest ning reamees Liivi Erm Kaitseliidust 1726 punktiga teise koha. Võistlusala võitja Itaalia naiskond kogus 1728 punkti ning kolmandaks tulnud Valgevene 1724 punkti.
25 meetrile kiirlaskmises väikekaliibrilisest püstolist individuaalselt võitis kolmekümne osavõtja arvestuses 291 punktiga esikoha kapral Kairi Heinsoo, kuuendaks tuli 282 punktiga kapral Inna Rose ja kolmeteistkümnendaks 273 punktiga nooremseersant Alvi Krusta, võistkondlikult saavutas Eesti eelnimetatud tulemustega Bulgaaria järel teise koha ning kolmandaks tuli Türgi.
Sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel laskmises osalevad võistkonnad Austriast, Eestist, Šveitsist, Valgevenest, Itaaliast, Süüriast, Bulgaariast, Norrast, Türgist, Hispaaniast ja Rootsist.
Võistluste kodulehekülg:
-
Kaitseväe Lahingukooli lõpetas vanemallohvitseride baaskursusReedel, 21. juunil lõpetas Võrus Kaitseväe Lahingukoolis esimene vanemallohvitseride baaskursus, mille õppurid omandasid keskerihariduse sõjalise juhtimise erialal.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles kursuse lõpetajatele saadetud tervituses , et elukutselised allohvitserid, veeblid, on kaitsejõudude selgrooks. “Just veeblitel lasub meie sõdurite koolitamise põhiraskus, Teid ei ole treenitud ja õpetatud kabinetivaikuses pabereid liigutama, vaid iga päev vihmas, lumes ja poris treenima noori Eesti mehi relv käes meie kodumaad kaitsma,” seisab viitseadmiral Kõutsi tervituses.
42 nädalat väldanud väljaõppe eesmärk oli anda seersantõppuritele sõjaaja jalaväerühma rühmavanema kvalifikatsioon ja rahuaja jaoülem-instruktori teadmised ja oskused. Kursusel õpetati esmakordselt üldaineid koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega.
26 kursuse lõpetajat kaitseväest, Piirivalveametist ja Päästeametist omandas keskerihariduse ning sai vanemallohvitseri auastme nooremveebel.
Kõik vanemallohvitserid suunduvad tagasi väeosadesse, kus alustavad teenistust rühmavanematena ja instruktoritena.
-
Kaitseväe juhataja autasustas teenetemärgigaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis täna Tallinna raekojas üle Vabariigi Presidendi antud ohvitseride auastmed ning autasustas kaitseväe teenetemärgiga ning mälestusmedaliga.
Viitseadmiral Kõuts autasustas kaitseväe teenetemärgiga eduka tegevuse ja koostöö arendamise eest Vabariigi Presidendi Kantselei protokolliteenistuse endist protokolliülemat Piret Salurit, Tallinna linnapead Edgar Savisaart, kaitseväelasi, kaitseliitlasi, piirivalvureid ning teisi riigiametnikke.
Teenete eest Eesti kaitseväe taasloomisel ja edasiarendamisel autasustati mitmeid USA ja Soome sõjaväelasi mälestusmedaliga “10 aastat taastatud kaitseväge”.
Vabariigi Presidendi antud kõrgema ohvitseri auastme brigaadikindral anti üle Piirivalveameti peadirektorile Harry Heinale.