Uudised
-
Eesti sõjalaevad osalevad Kielis Läänemere suurimal merendusürituselReedel, 21. juunil sildusid Eesti mereväe laevad kõrvuti teiste riikide laevadega Kieli sadamas osalemaks Läänemere suurimal merendusüritusel Kieli Nädal.
Lisaks Saksa mereväe laevadele on juba 120 aastat peetaval üritusel kohal 13 riigi sõjalaevad. Tavapäraselt vaikne Kieli mereväebaas on askeldamist täis, sest kohal on tuhanded mereväelased, enamikul seljataga lühem või pikem meresõit. Reedel oli mereväebaasis alates varastest hommikutundidest kuulda sissesõitvate laevade rõõmsat vilet sissesõidutervitusena.
Eesti mereväe staabilaev “Admiral Pitka” ja miinijahtija “Sulev” sildusid reedel Saksa mereväe lipulaeva fregati “Augsburg”, Saksa mereväe uusima fregati “Sachsen” ning Läti- ja Leedu mereväe laevade kõrval. Sadama teises ääres on sildunud kaks Ameerika Ühendriikide pea 10 000 tonnist ristlejat kõrvuti Vene fregatiga “Neustrašimõi”, lisaks seisavad vahepealsete kaide ääres kiirlaevad, miinilaevad, fregatid, abilaevad ja allveelaev; sealhulgas nii mõnedki, mis meie vetes kas külaliste või operatsioonidel osalejatena tuntud, nagu näiteks Briti Kuningliku Laevastiku “Pembroke” ja “Chatam”.
Eesti sõjalaevad saabusid Kieli praktiliselt otse Läänemere ühelt tähtsamalt õppuselt BALTOPS 2002, mis algas 7. juunil ja lõppes Kieli jõudmisega. Õppuse kokkuvõtted ja analüüs tehakse laupäeval, 22. juunil kõigi osalejate esindajate nõupidamisel.
Reede pärastlõunal tegid Balti Miinitõrjeeskaadri ülem kaptenmajor Igor Schvede, staabi- ja varustuslaeva “Admiral Pitka” komandör leitnant Indrek Hanson ja miinijahtija “Sulev” komandör leitnant Jüri Saska viisakusvisiidid Saksa merelaevastiku ja Kieli mereväebaasi ülemale fregatile “Augsburg”, kus ootas ülesrivistatud auvahtkond koos muusikutega, edasi kaitseringkonna ülemale, Schleswig-Holsteini maavanemale ja Kieli linnapeale.
Kieli Nädal avatakse ametlikult laupäeval, 22. juunil ja programmis on mitmeid kultuuri- ja spordiüritusi. Alates 9. maist kodust eemal olnud Eesti mereväelased jõuavad tagasi juuli algul.
Kokku osalevad Eesti mereväe allüksused käesoleval aastal üheteistkümnel rahvusvahelisel õppusel ja operatsioonil, sealhulgas oktoobris Eesti vetes toimuval AMBER SEA´l.
-
Tallinna külastavad 4 Hollandi miinijahtijat21. – 24. juunil külastavad Tallinna 4 Hollandi miinijahtijat.
Hollandi Kuningliku Mereväe laevade Willemstad, Hellevoetsluis, Zierikzee ja Urk visiit on osa Hollandi mereväe nooremohvitseride miinitõrjealasest väljaõppest, millest osa viidi läbi ka Eesti vetes.
Miinitõrjegrupi ülem ning laevade komandörid kohtuvad 21. juunil Tallinna abilinnapea Jaan Moksi ning Mereväe staabiülema vanemleitnant Lauri Tummiga.
Laevad on 1980-te aastate teisel poolel teenistusse asunud miinitõrjelaevad, mis alates 1996. aastast on läbinud põhjaliku renoveerimise ja varustuse uuendamise. Laevade pikkus on 51 m, meeskonnas on 40 meest.
Hollandi sõjalaevad on alates 1992. aastast korduvalt külastanud Tallinnat, enamasti NATO rahvusvaheliste formatsioonide koosseisus õppustel või operatsioonidel osalemiseajal. Sel nädalavahetusel Tallinna külastavad laevad on varem Eestis viibinud miinitõrjeoperatsioonide MCOPEST 1998 ja 2001 raames.
Hollandi sõjalaevad on avatud külastajatele nädalavahetusel 22. – 23. juunil kell 14.00 – 17.00 Vanasadama Admiraliteedi basseinis. Laevad lahkuvad esmaspäeva, 24. juuni hommikul.
-
Lõpetab Balti Kaitsekolledži esimene kolonelide kursusReedel lõpetab Tartus Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) esimene kolonelide kursus ja kolmas vanemstaabiohvitseride kursus.
21. juunil kell 11 avab lõputseremoonia BALTDEFCOL'i komandant brigaadikindral Michael H. Clemmesen ning seejärel peab kõne president Lennart Meri.
Esimese kolonelide kursuse lõpetab 6 õppur-ohvitseri ning kolmanda vanemstaabiohvitseride kursuse 39 õppur-ohvitseri Eestist, Lätist, Leedust, Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Ungarist, Ameerika Ühendriikidest, Tšehhist, Soomest, Poolast, Kanadast, Rumeeniast, Bosnia-Hertsegoviinast ja Suurbritanniast.
Esimese eestlasena lõpetab kolonelide kursuse major Peeter Läns, kes on varem teeninud Kaitsejõudude Peastaabi välissuhete osakonnas kaitseatašeena ning Eesti kaitseväe esindajana NATO koordinatsioonikeskuses, vanemstaabiohvitseride kursuse lõpetab 10 eestlast.
Balti Kaitsekolledži lõputseremooniast võtavad osa teiste hulgas Eesti kaitseminister Sven Mikser, Bosnia-Hertsegoviina kaitseminister Mijo Anic ja Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
Möödunud aasta 6. augustil alanud kolonelide kursus keskendus juhtimis-, planeerimis- ja analüüsivõimet täiendavatele ainetele, osa õppetööst toimus koos paralleelselt läbi viidava vanemstaabiohvitseride kursusega. NATO standarditele vastav üheaastane vanemastaabiohvitseride kursus valmistab ette kaitsejõudude ohvitsere teenistuseks brigaadi tasemel üksuste- ja rahvusvahelistes staapides staabiohvitseridena. Kursuse õppeainete hulka kuuluvad planeerimine, haldusjuhtimine, logistika, strateegia, staabitöö, totaalkaitse ja lahingutehnika.
Balti Kaitsekolledž pidas avaaktuse 25. veebruaril 1999.a.
-
Rahutagajad jõudsid Jaanipäevaks kojuTeisipäeval, 18. juunil kell 15 saabus erireisiga Pristinast kuuekuuliselt missioonilt tagasi 22 Eesti rahutagajat, kes teenisid mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühmana ESTPATROL-5 Kosovos.
Rivistusel Tallinna lennujaamas tänas rahutagajaid eduka teenistuse eest Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman. Ühtlasi märkis kolonel Laneman, et vastukajad eestlaste panusest rahvusvahelisel missioonil on olnud väga positiivsed, samuti said väljateenitult puhkusele suunduvad rahutagajad kätte Rahuvalvaja medali. -
Eesti rahutagamisüksus sõitis missioonileTäna hommikul erireisiga Jugoslaavia Liitvabariiki Kosovosse sõitnud sõjaväepolitseirühm vahetab välja seal pool aastat rahu taganud Eesti kaitseväelased.
“Just nüüd, vahetult enne Jaanipäeva muutub Teie jaoks palju, soovin, et harjuksite teenistusrutiiniga, mis ei ole võrreldav kodus esinevate kohustustega,” ütles Tallinna lennujaamast rahutagajad teele saatnud Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülem major Raul Öpik. “Kuna Eesti kontingent on võrreldes teiste maadega missioonil arvuliselt väga väike, siis jälgitakse Teid veelgi tähelepanelikumalt ning kujundatakse arvamusi ja langetatakse otsuseid Teist jäänud mulje põhjal.”
Kahekümne kolmest ESTPATROL-6 liikmest on kuus juba alates 7. juunist Kosovos tutvumas olukorraga ning võtmas üle teenistusülesandeid.
ESTPATROL-6 ülem on nooremleitnant Ain Tiidrus, Eesti kontingendi vanemaks missioonil on sideohvitser kapten Eero Tepp.
Mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-6 ülesanneteks saab olema patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus ja läbiotsimised eramutes relvade, narkootikumide ning illegaalselt riigis viibivaid isikute tabamiseks. Eesti rahutagamisüksus kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude rahvusvahelise eriüksuse koosseisu.
-
Eesti rahutagajad Kosovos vahetuvadHomme hommikul erireisiga Jugoslaavia Liitvabariiki Kosovosse sõitev sõjaväepolitseirühm vahetab välja seal pool aastat rahu taganud Eesti kaitseväelased.
18. juunil kell 7.25 Tallinna lennujaamast pooleaastasele missioonile startiva mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-6 ülesanneteks saab olema patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus ja läbiotsimised eramutes relvade, narkootikumide ning illegaalselt riigis viibivaid isikute tabamiseks.
Kahekümne kolmest ESTPATROL-6 liikmest on kuus juba alates 7. juunist Kosovos tutvumas olukorraga ning võtmas üle teenistusülesandeid.
ESTPATROL-6 ülem on nooremleitnant Ain Tiidrus, Eesti kontingendi vanemaks missioonil on sideohvitser kapten Eero Tepp.
Teisipäeval kell 15 saabub kuuekuuliselt missioonilt tagasi 22 Eesti rahutagajat, kes teenisid mitmeotstarbelise sõjaväepolitsei rühmana ESTPATROL-5 Kosovos alates eelmise aasta detsembrist.
Rivistusel lennujaamas ütleb tervitussõnad ja autasustab rahuvalvajaid Rahuvalvaja medaliga Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülem major Raul Öpik. Hõbedavärvilisest metallist medali siseküljel on kujutatud Eesti kaart gloobuse taustal ümbritsetuna õlipuu okstest. Medali tagaküljel on tekst RAHU TEENISTUSES.
Eesti rahuvalveüksus ESTPATROL kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) rahvusvahelise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu.
Eesti kaitseväelased rahutagamismissioonil Kosovos:
ESTPATROL-1 november 1999 – mai 2000 (10 kaitseväelast)
ESTPATROL-2 juuni 2000 – detsember 2000 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-3 detsember 2000 – juuni 2001 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-4 juuni 2001 – detsember 2001 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-5 detsember 2001 – juuni 2002 (22 kaitseväelast) -
Noorsõdurid andsid truudusetõotuseMereväebaasi noorsõdurid andsid laupäeval, 15. juunil Mereväebaasis Miinisadamas kaitseväelase truudusetõotuse.
Käesoleva aasta aprilli alguses ajateenistust alustanud noortel on praeguseks läbitud sõduribaaskursus ja sooritatud sõdurieksam. Kõik madrusteks saanud läbisid sõdurieksami raames 75 kilomeetri pikkuse rännaku ning lahendasid edukalt kontrollpunktides erinevaid kursuse jooksul õpituid ülesandeid.
Kaitseväelase truudusetõotuse andis ja saab end õigusega mereväelaseks nimetada 100 noormeest.
Lisaks kaitseväe põhitõdede omandamisele paranes ajateenistuse esimesel paaril kuul mitmel muulasel eesti keele oskus.
Seoses truudusetõotuse andmisega oli laupäeval Mereväebaasis lahtiste uste päev ning noorsõdurite omaksed ja sõbrad said tutvuda mereväelaste teenistustingimuste ja miinitraaleriga Kalev.
-
Represseeritud jutustavad leinapäeval sõduritele oma saatusestTäna, 14. juunil, leinapäeval, külastavad kaitseväe väeosi endised represseeritud, et jutustada läbi oma saatuse Eesti riigi okupeerimisest ning okupantide hävitustööst.
Endised küüditatud räägivad oma saatusest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, Viru Üksik-jalaväepataljonis, Tagalapataljonis ja Üksik-vahipataljonis.
Peale nõukogude okupatsiooni Eestit tabanud repressioonides küüditati ja hävitati umbes 800 Eesti ohvitseri, mis on umbes pool 1940. aastal tegevteenistuses olnud ohvitserkorpusest. 14. juunil 1941 küüditati üle 200 ohvitseri.
-
Kaitseväe juhataja määras kolonelleitnant Ermuse operatiivülemaksKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts määras alates neljapäevast, 13. juunist seni Kaitsejõudude Peastaabi ülema ametikohal teeninud kolonelleitnant Aarne Ermuse operatiivülemaks.
Operatiivülema tööorganiks on operatiivstaap, mida juhib operatiivstaabi ülem. Operatiivülem vastutab olukorra pildi koostamise, sõjaliste operatsioonide planeerimise ja sõjaliste operatsioonide juhtimise eest.
Kolonelleitnant Ermus (36) on teeninud Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis kompaniiülemast pataljoniülemani, Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna erinevate jaoskondade ülemana ja Kaitsejõudude Peastaabi ülemana, lõpetanud Omski Kõrgema Juhtivkoosseisu Sõjakooli ning täiendanud ennast Ameerika Ühendriikide Armee Juhtimis- ja staabikolledžis, Soome Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursusel.
Vabariigi President Arnold Rüütel nimetas eile, 13. juunil uueks Kaitsejõudude Peastaabi ülemaks kolonel Alar Lanemani.
Kolonel Laneman (40) on teeninud Kaitsejõudude Peastaabi staabikompanii ülemana, Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ülemana, Kaitsejõudude Peastaabi rahuvalvejaoskonna ülemana, Rahuvalve Üksikkompanii ülemana, Balti Pataljoni ülemana ning Maaväe Staabi ülemana. Kolonel Laneman on lõpetanud Tallinna Kõrgema Ehitusvägede Poliitilise Sõjakooli ning Rootsi Kuningriigi Sõjaväeakadeemia.
Seoses kolonel Lanemani määramisega uuele ametikohale täidab kaitseväe juhataja korraldusel Maaväe Staabi ülema kohuseid suurtükiväeinspektor kolonel Kuido-Uno Tiidolepp.
-
NATO Sõjalise Komitee aseesimees kinnitas alliansi laienemistNATO kõrgetasemelisel konverentsil Taanis kinnitas NATO Sõjalise Komitee aseesimees viitseadmiral Malcolm Fages alliansi tulevikku puudutavas loengus laienemisprotsessi tulekut.
“NATO andis mõista, et ootab tulevikus liikmelisuse saavutanud riikidelt mingisugust kindlat spetsialiseerumist ehk siis mingi kindla võimekuse väljaarendamist,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant German Kesa. “Samuti arutati NATO partnerlusprogrammi “Partnerlus rahu nimel” tulevikuga seonduvaid küsimusi, milles rõhk oli pandud rahvusvahelistele ühisõppustele ning väljaõppest staabiohvitseridele, kes hakkavad osalema rahutagamisoperatsioonidel.”
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant German Kesa osalesid 11. – 12. juunil Taani Kuningriigis Karupis NATO kirderegiooni ühendstaabi korraldatud kõrgetasemelisel NATO partnerlusprogrammiga “Partnerlus rahu nimel” ühinenud Läänemere äärsete riikide iga aastasel kaitseväe juhatajate konverentsil.
Konverentsi eesmärgiks oli kontaktide süvendamine, informatsiooni vahetus ning Läänemereäärsete partnerlusprogrammiga ühinenud riikide tegevus. Konverentsi teemadeks olid NATO võitlus terrorismiga, Põhja-Atlandi lepinguorganisatsiooni areng, regionaalse koostöö arendamine Läänemere regioonis ning Euroopa Liidu sõjalise staabi suhetest NATO staapidega ja Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts saabub tagasi Eestisse kolmapäeva, 12. juuni õhtul.