Uudised
-
Eesti mereväe laevad osalevad Läänemere suurimal õppuselEesti mereväe laevad Admiral Pitka ja Sulev osalevad 3. – 16. juunini Balti Miinitõrjeeskaadri BALTRON koosseisus Läänemere suurimal traditsioonilisel mereväeõppusel BALTOPS 2002.
Eesti laevad osalevad õppuse BALTOPS (Baltic Operations) miinitõrjegrupis, mida seekord juhib Eesti ohvitser, Balti miinitõrjeeskaadri ülem kaptenmajor Igor Schvede.
Õppus BALTOPS hõlmab väga laia valdkonna mereväelisi elemente. Õppusel osalevad erinevad alused ja üksused lisaks Läänemere-äärsetele riikidele ka Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Hollandist ning USA-st.
BALTOPS lõpeb sõjalaevade osalemisega Kieli nädala merefestivalil.
Mereväe laevad siirdusid BALTOPS´ile pärast edukat osalemist Leedus toimunud NATO kontrollõppusel Co-operative Ocean ja miinitõrjeoperatsioonil MCOPLIT. Laevad jõuavad pärast kaks kuud kestnud õppusteperioodi koju juuli algul.
Kokku osalevad Eesti Mereväe allüksused sel aastal 11 rahvusvahelisel õppusel ja operatsioonil, sealhulgas oktoobris Eesti vetes toimuval AMBER SEA´l.
Algselt oli BALTOPS (Baltic Operations) USA ja NATO mereväeõppus, mis teadvustas nende kohalolekut Läänemerel, hiljem hakkasid õppusel osalema ka programmi “Partnerlus rahu nimel” riigid. Õppust BALTOPS korraldatakse juba 30. korda.
-
Tallinnas toimub noorkaplanite konverents3. – 7. juunil viiakse Tallinnas läbi Euroopa Noorte Kaplanite Konverents.
Konverentsil peetakse ettekandeid teoloogilistel ja kaplaniteenistust puudutavatel teemadel, kõneletakse religioonipoliitikast ja kaplaniteenistuse osast selles. Ettekanded peavad piiskop Einar Soone, kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik, kaplanid leitnant Ago Lilleorg, leitnant Aivar Sarapik ja leitnant Roland Tõnisson. Erukolonelleitnant Harri Rent teeb ettekande rindel oleva inimese hingeelust, tema vaimsetest vajadustest.
“Kaplanite konverentsidel on oluline roll erinevate riikide kaplaniteenistuste vaheliste kontaktide tugevdamisel ja hoidmisel ning kaplanitöö korrigeerimisel,” ütles konverentsi projektiohvitser leitnant Roland Tõnisson.
5. juunil kohtuvad konverentsil osalejad kaplaniteenistuse loomise ühe initsiaatoriga Maaväe ülema kindralleitnant Johannes Kerdiga ja külastavad Üksik-sidepataljoni Tallinnas ning Rahuoperatsioonide Keskust ja Skautpataljoni Paldiskis. Õhtul peetakse inglise keelne jumalateenistus Paldiski luterlikus kirikus. Jumalateenistusel teenivad Mereväe kaplan leitnant Roland Tõnisson, Üksik-sidepataljoni kaplan nooremleitnant Merike Kütt ja Saksa armee välipraost Peter Blaschke.
6. juunil tutvuvad konverentsil osalejad Tallinna vaatamisväärsustega. Kaplanid külastavad Laidoneri Muuseumi ja peavad mälestuspalved langenutele Saksa sõjaväekalmistul Maarjamäel ja Kaitseväe kalmistul.
Noorte Kaplanite Konverentsi viib läbi Eesti Kaitseväe kaplaniteenistus koostöös Saksa Evangeelse kaplaniteenistusega. Konverentsil osaleb 16 noorkaplanit Norrast, Hollandist, Saksamaalt, Rootsist, Taanist, Soomest, Leedust, Inglismaalt ja Eestist.
Varasemalt on Euroopa Noorte Kaplanite Konverentsidel Eesti kaitseväe kaplanitest osalenud kaitseväe vanemkaplan kapten Taavi Laanepere Belgia Kuningriigis ja mereväe kaplan leitnant Roland Tõnisson Rootsi Kuningriigis.
Eelmise aasta augustis viis Eesti Kaitseväe kaplaniteenistus koostöös Saksa Evangeelse kaplaniteenistusega ja Põhja-Elbe kirikuga läbi Läänemeremaade kaplanite konverentsi Tallinnas.
-
Kaitsevägi osaleb laste võimlemispeolKaitsevägi aitab võimlemistreenerite klubil Katrek korraldada lastekaitsepäevale pühendatud laste võimlemispidu.
Kaitsevägi toetab laupäeval, 1. juunil võimlemistreenerite klubi Katrek poolt korraldatud lastekaitsepäevale pühendatud võimlemispäeva. Kalevi Üksik-jalaväepataljon paneb huvilistele vaatamiseks üles näituse kaitseväes kasutusel olevatest relvadest ja tehnikast, lapsed saavad tutvuda meditsiinitehnikaga meditsiinitelgis ja õppida esmaabi andmist. Kaitseväelased jagatavad kaitseväe sümboolikaga meeneid. Kodutütred pakuvad võimlejatele sõdurisuppi.
Võimlemispäeva avab kell 15 Pirita Velodroomil (Rummu tee 3) Pirita linnaosa vanem Ülle Rajasalo, tervitussõnad ütleb võimlemistreenerite klubi Katrek juhatuse esimees Maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert.
“Võimlemiskultuuri arendamine läbi võimlemistreeningute aitab meie noored hea rühiga ellu,” põhjendas kindralleitnant Johannes Kert kaitseväe toetust võimlemispeo korraldamisel.
Lisaks tavapärastele osavõtjatele esinevad võimlemispeol Üksik-sidepataljoni ja Üksik-vahipataljoni ajateenijad sidepataljoni spordiinstruktor lipnik Herko Sepa juhendamisel.
Võimlemispeo üldjuht on Urve Keskküla.
-
Kaitsevägi, kaitseliit ja noorkotkad korraldavad Riisiperes lastekaitsepäevaürituseKaitsevägi, Kaitseliidu Harju malev ja noorkotkad viivad reedel, 31. mail koos Nissi vallavalitsusega läbi lastekaitsepäeva ürituse.
Riisipere kultuurimaja pargis on alates kella 11-st lastele vaatamiseks üles pandud relvanäitus, kaitseväes ja kaitseliidus kasutusel olevaid sõidukeid ning kaitseliidu ja noorkotkaste tegevust tutvustavad stendid.
Lastekaitsepäeva ürituse avab Nissi vallavanem Peedo Kessel. Ürituse raames õpetavad kaitseväelased huvilistele relva lahti võtma ja kokku panema ning sissitelki üles panema. Lastel on võimalik kaitseväelaste ja kaitseliitlaste juhendamisel end maskeerida. Huvilistele viiakse läbi õhupüssist märgilaskmine, parimatele laskjatele antakse auhinnad. Jagatakse kaitseväe sümboolikaga meeneid. Tagalapataljon pakub lastele sõdurisuppi.
Riisipere kultuurimajas on välja pandud näitus laste joonistusvõistluse “Üks päev kaitseväes” töödest. “Nüüd saavad meie lapsed võrrelda oma kujutluspilti kaitseväest tegelikkusega,” võtab lastekaitsepäeva ürituse kokku Nissi valla lastekaitseinspektor Signe Sirel.
-
Soome laev Eesti vetest miine ei leidnud21.-30. maini viis Soome miinitõrjelaev Kampela Eesti vetes läbi selle aasta esimese miinitõrjeoperatsiooni, mille käigus meremiine ei leitud.
Kokku leidis Kampela Juminda poolsaare lähedalt miine otsides 13 miiniankrut ning 17 muud objekti, millest kolm võivad olla süvaveepommid. Objektid kaardistati. Juhul kui nad osutuvad hilisemal uurimisel lõhkekehadeks, tehakse need ka kahjutuks.
Kampela otsis miine Juminda neeme lähistel, kuhu veesati II maailmasõja ajal arvatavalt pea 2000 lõhkekeha nii Saksa, Soome kui Vene laevastike poolt.
Avastatud objektid asuvad Juminda poolsaarest põhja pool, kus II maailmasõja ajal oli ulatuslik miiniväli, millest annavad tunnistust ka leitud miiniankrud. Läbi viidud operatsioon kinnitas, et Kampela poolt läbi uuritud kuue ruutkilomeetrine piirkond on miinidest puhas.
Kampela otsis lõhkekehi ka Hara lahest, kus leiti hulgaliselt kõikvõimalikke veealuseid objekte, lõhkekehi nende hulgas ei olnud.
Kampela tõi mereväe laevadele Ristna ja Suurop ka varuosi, mis anti üle 21.mail Miinisadamas.
Kampela jaoks on algav miinitõrjeoperatsioon Eesti vetes juba teine. 2000. a avastas Kampela Naissaare lähistel läbi viidud operatsiooni käigus 21 miini, 52 miiniankrut ja 43 muud objekti.
Kampela on ehitatud 1979 soome laevaehitajate poolt amfiibtranspordi veoks, rannakaitse toetuseks ja miiniveeskamiseks. Kuna 30 meetri pikkusele laevale on võimalik asetada väikekonteinerid vajaliku aparatuuriga, on võimalik laeva kasutada ka miinitõrjeoperatsioonidel.
-
Eestis algas selle aasta suurim rahvusvaheline õppusMai alguses saabusid Eestisse esimesed Ameerika Ühendriikide sõjaväelased, et osaleda käesoleva aasta suurimal Eestis toimuval õppusel – kriisimeditsiiniõppusel MEDCEUR 02.
Alates 20. maist renoveerib rühm Ameerika Ühendriikide Mereväe ehitusinsenere koos Eesti tsiviilehitajatega rahvusvahelise õppuse MEDCEUR 02 raames Paldiski linna polikliiniku.
“Õppuse ühe osana renoveerime Paldiski elanikele elutähtsa polikliiniku,” ütles ehitust koordineeriv Maaväe Staabi pioneeriohvitser kapten Tiit Sillam. “Hoonel vahetatakse katus, võetakse vana põrand üles ning muudetakse sisekujundust, ühesõnaga teostatakse kapitaalremont.”
Õppuse juuli keskel algava põhiosa eesmärgiks on kontrollida Eesti valmisolekut kriisisituatsioonis juhtimis-ja kontrollsüsteemide loomisel ning koostöö erinevate ametkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.
Stsenaariumi kohaselt mängitakse läbi reaalsele olukorrale sarnane "üleujutus" - hävinud on infrastruktuur, puudub elekter, joogivesi ning häiritud on transport. Toimub kannatadasaanud tsiviilelanikkonna evakueerimine helikopteritega ning maad mööda meditsiinilaevale COMFORT, kus kannatanutele tagatakse meditsiiniline abi.
Õppus hõlmab Paldiskit, Tallinnat ja Tartut.
Juuli teisel poolel jagavad vastastikku kogemusi Eesti kaitseväe ning USA merejalaväe üksused. Kaitseväe- ja tsiviilmeedikud osalevad erinevatel koolitustel USA Mereväe hospidalilaeval ning Paldiski elanikud pääsevad laeval asuvate silma- ja hambaarstide juurde vastuvõtule.
Kriisimeditsiini suurõppusel osalevad Eesti, Läti, Leedu ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased ning vaatlejateks on lubanud tulla Bulgaaria, Saksamaa, Rootsi ning Makedoonia. Tegemist on suurima Eestis korraldatava meditsiiniõppusega, mille osalejate koguarv küündib 2500-ni. Koostöövõimelisuse suurendamiseks erinevate riiklike ametkondade vahel osalevad kaitseväe ja Kaitseliidu kõrval ka Päästeameti, Piirivalveameti, Eesti Punase Risti ning kohalike omavalituste esindajad.
-
Austria kaitseväe juhataja tunnustas Eesti ohvitsereAustria kaitseväe juhtaja kindral Horst Pleiner kiitis Eesti ohvitseride haridustaset ja ambitsioonikust ning realistlikke tulevikuplaane.
Eile, 27. mail ja täna kahepäevasel ametlikul Eesti-visiidil Austria kaitseväe juhataja kindral Horst Pleiner rõhutas väikeriikide kaitsealase koostöö vajalikkust ja tundis huvi Eesti kogemuste vastu meie liikumisel NATO suunal. Samuti oli kõneaineks mõlema riigi kaitsejõudude reformid ning nendest saadud õppetunnid.
Kindral Pleiner rõhutas Eesti kaitsejõudude ressursianalüüsi ning lähiaastate arenguplaanide tähtsust. “Teil on tugevalt realistlik vaade tulevikku,” ütles Austria kaitseväe juhataja. “Eesti on õigel teel.”
Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul saavad väikeriigid teineteisest paremini aru. “Eesti ja Austria riigikaitse on sarnane, põhinedes territoriaalkaitsel ja reservarmeel,” ütles viitseadmiral Kõuts. “Tundub, et meie eesmärgid on mujal Euroopas arusaadavad ja aktsepteeritavad”.
Eile Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi ning Balti Kaitsekolledžit külastanud kindral Horst Pleiner pakkus välja, et Austria sõjakoolide õppejõud võiksid Eesti tulevastele ohvitseridele loenguid pidada.
Täna, teisipäeval külastas Austria kaitseväe juhataja Rahuoperatsioonide Keskust ja Skautpataljoni Paldiskis ning Õhusuveräänsuskeskust Ämaris. Kindral Pleiner kiitis õhuväe kiiret arengut ning head infrastruktuuri, samuti rahuvalvajate ning kiirreageerimisüksuse kõrget professionaalsust.
Austria kaitseväe juhataja esitas viitseadmiral Kõutsile kutse külastada Austriat.
-
Mahukas lennundusprojekt käivitub rahvusvahelise seminarigaÜksteist rahvusvahelist lennundusspetsialisti ja kõikide Eesti lennuliikluskorraldusega tegelevate organisatsioonide ning ametkondade esindajad osalevad kahepäevasel, 28. ja 29. mail, Tallinnas toimuval ATMI (Air Traffic Management Integration – lennuliikluskorralduse integratsiooni) projekti avaseminaril.
Eesti Lennuameti, Rootsi Lennuameti allorganisatsiooni SWEDAVIA, Õhuväe, Kaitseministeeriumi ja Lennuliiklusteenistuse AS osalejad tutvustavad avaseminari käigus esitatavate ettekannete käigus enda organisatsioonide tegevuseesmärke ning Eesti lennuliikluse ja õhuruumi korraldust puudutavaid seisukohti.
Avaseminari käigus teevad tutvustavad osalejad Eesti praegust lennundusseadusandlust, Eesti Lennuameti, Lennuliiklusteenistuse AS ja Kaitsejõudude, sealhulgas Õhuväe, organisatsioonide struktuure ning lennuliiklusjuhtide ja õhuseirespetsialistide haridusprogramme. Oluline osa seminari kavas on kaks aastat kestva projekti organisatsiooni, juhtkomitee, projekti juhtgrupi ja töögruppide struktuuri määratlemine, projekti ajakava, eelarve ja muude korralduslike aspektide määratlemine.
ATMI projekti eesmärgiks on luua läbi olemasolevate lennundust reguleerivate õigusaktide, koostöölepingute ja lennureeglite täiendamise ning täiesti uute dokumentide väljatöötamise toimiv integreeritud tsiviil-sõjaline lennuliikluskorraldussüsteem. Töö käigus määratletakse võimalikult täpselt riiklike lennundusinstitutsioonide rollid ning kohustused rahu-, sõja, ja kriisiolukorra puhuks. Tehtav töö võimaldab viia Eesti lennundust puudutav seadusandlus vastavusse NATO ja ICAO (International Civil Aviation Organization) standarditega.
“Järgmise kahe aasta jooksul tehtava töö käigus luuakse toimivad tsiviil-sõjalised koostööprotseduurid, millega sätestatakse paljud nii lennundust kui ka üldist riiklikku julgeolekut puudutavad olulised kohustused,” ütles Eesti Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner.
“Lennuamet riikliku regulaatori esindajana peab ATMI projekti õnnestumist äärmiselt oluliseks sammuks koostöö ja suhete õiguslikul korraldamisel tsiviil- ja sõjalise lennundusalase tegevuse vahel,” ütles Lennuameti peadirektor Toomas Peterson.
Kuna projektis osalevad erinevate, sealhulgas rahvusvaheliste, lennundusorganisatsioonide spetsialistid, on avatuse ja efektiivse infovahetuse tagamine oluline võti heade tulemuste tagamiseks. Projekti töödokumentide parimaks käsitlemiseks viiakse projekti juhtimist läbi võimalikult avatult ja suures osas internetipõhisena.
-
Austria ja Eesti kaitsevägede juhatajad vahetasid kogemusi reformidestAustria ja Eesti kaitsevägede juhatajad vahetasid tänahommikusel kohtumisel kogemusi kaitsejõudude reformimisel ning NATO-suunalistel pürgimustel.
Kahepäevase ametliku Eesti-visiidi esimesel hommikul Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga kohtunud Austria kaitseväe juhataja kindral Horst Pleiner tundis huvi Eesti kogemuste vastu meie liikumisel NATO suunal. Samuti oli kõneaineks mõlema riigi kaitsejõudude reformid ning nendest saadud õppetunnid.
Kaitsevägede juhid arutasid kohtumisel uue varustuse soetamise võimalusi, viitseadmiral Kõuts andis Austria kaitseväe juhatajale ülevaate meie mereväe ettevalmistusest ning koosseisust.
Austria kaitseväe juhataja esitas viitseadmiral Kõutsile kutse külastada Austriat.
Täna, esmaspäeva pärastlõunal kohtub kindral Pleiner Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ülema kindralmajor Ants Laaneotsaga ja Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) ülema asetäitja kolonel Olle Bromaniga.
Teisipäeval, 28. mail kohtub kindral Pleiner Suursaadik Trivimi Vellistega ja Riigikaitsekomisjoni nõuniku Aivar Engeliga ning külastab Rahuoperatsioonide Keskust ja Skautpataljoni Paldiskis ning Õhusuveräänsuskeskust Ämaris.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts annab kindral Pleinerile õhtusöögi.
Austria kaitseväe juhataja kindral Horst Pleiner lahkub Eestist 28. mail.
-
Tallinna külastab Briti võimsaim fregatt24.-27. maini teeb sõprusvisiidi Tallinna Briti mereväe fregatt Chatham.
Laeva komandör mereväekapten Andrew Moll kohtub täna, 24. mail abilinnapea Toomas Vitsuti, Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonelleitnant Aarne Ermuse ja mereväe ülema kohusetäitja vanemleitnant Ahti Piirimägiga.
Nädalavahetusel, 25. ja 26. mail on laev avatud külastajatele kell 10.00 –16.00 Tallinna vanasadama 17. kail. 26. mail peab Chatham´i meeskond Eesti mereväega sõpruskohtumise jalgpallis.
Möödunud aasta teisel poolel täitis Chatham NATO Vahemere laevastiku lipulaeva ülesandeid patrullides Vahemere idaosas ning toetades terrorismi-vastast tegevust selles piirkonnas.
Fregatt Chatham on 148 m pikk ning tema meeskonnas on pea 300 meest. Sama tüüpi fregatte peetakse omasuguste hulgas maailma suurimateks ja võimsamateks.
Briti sõjalaevad on Eestit külastanud 1998. ja 2001.a miinitõrjeõppuste raames. Möödunud aastal osales Briti miinitõrjelaev Pembroke Pärnus Võidupüha tähistamisega seotud üritustel.
Täiendav info Briti Mereväe kohta http://www.royal-navy.mod.uk