Uudised
-
Kaitseväelased purustasid Eesti rekordidTaani lahtistel meistrivõistlustel sõjaväe viievõistluses ületasid Eesti kaitseväelased senised Eesti rekordid nii individuaalselt kui meeskondlikult.
Vanemveebel Meelis Piirsalu ja reamees Margus Ader Üksik-sidepataljonist saavutasid üldsumma 5125,2 punkti, senine Eesti rekord oli 5028 punkti. Sellise punktisummaga jäid mehed jagama viiendat kohta.
Eesti võistkond, kuhu kuulusid lisaks veel nooremveebel Indrek Tomingas ja nooremleitnant Steven Linkov Üksik-sidepataljonist, saavutas uue Eesti rekordiga 20112,8 punkti meeskondlikus arvestuses kolmanda koha, vana rekordit löödi 600 punktiga.
Sõjaväe viievõistluses võisteldakse kolme päeva jooksul tulistamises sõjapüssist, poolekilomeetrise 20 takistusega takistusriba läbimises, takistusujumises, granaadi täpsus- ja kaugusviskes ning krossijooksus.
-
Tallinna külastab Briti võimsaim fregatt24.-27. maini teeb sõprusvisiidi Tallinna Briti mereväe fregatt Chatham.
Laeva komandör mereväekapten Andrew Moll kohtub täna, 24. mail abilinnapea Toomas Vitsuti, Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonelleitnant Aarne Ermuse ja mereväe ülema kohusetäitja vanemleitnant Ahti Piirimägiga.
Nädalavahetusel, 25. ja 26. mail on laev avatud külastajatele kell 10.00 –16.00 Tallinna vanasadama 17. kail. 26. mail peab Chatham´i meeskond Eesti mereväega sõpruskohtumise jalgpallis.
Möödunud aasta teisel poolel täitis Chatham NATO Vahemere laevastiku lipulaeva ülesandeid patrullides Vahemere idaosas ning toetades terrorismi-vastast tegevust selles piirkonnas.
Fregatt Chatham on 148 m pikk ning tema meeskonnas on pea 300 meest. Sama tüüpi fregatte peetakse omasuguste hulgas maailma suurimateks ja võimsamateks.
Briti sõjalaevad on Eestit külastanud 1998. ja 2001.a miinitõrjeõppuste raames. Möödunud aastal osales Briti miinitõrjelaev Pembroke Pärnus Võidupüha tähistamisega seotud üritustel.
Täiendav info Briti Mereväe kohta http://www.royal-navy.mod.uk
-
Austria Kaitseväe juhataja külastab EestitPühapäeval saabub Eestisse kahepäevasele visiidile Austria Kaitseväe juhataja kindral Horst Pleiner.
Esmaspäeval, 27. mail kohtub kindral Pleiner Kaitsejõudude Peastaabis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga. Peastaabi juures viiakse kindral Pleineri auks läbi tervitustseremoonia. Tseremoonial osalevad Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus, Maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert, Maaväe Staabi ülem kolonel Alar Laneman, Mereväe Staabi ülem Mereväe ülema ülesannetes leitnant Ahti Piirimägi ja Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner.
Esmaspäeva pärastlõunal kohtub kindral Pleiner Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ülema kindralmajor Ants Laaneotsaga ja Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) ülema asetäitja kolonel Olle Bromaniga.
Teisipäeval, 28. mail kohtub kindral Pleiner Suursaadik Trivimi Vellistega ja Riigikaitsekomisjoni nõuniku Aivar Engeliga ning külastab Rahuoperatsioonide Keskust ja Skautpataljoni Paldiskis ning Õhusuveräänsuskeskust Ämaris.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts annab kindral Pleinerile õhtusöögi.
Austria Kaitseväe Juhataja kindral Horst Pleiner lahkub Eestist 28. mail.
-
Kaitsevägi rendib üle saja sõiduauto ja mikrobussiKaitsevägi kuulutas välja riigihanke 169 uue sõiduauto ja mikrobussi kasutusrendile võtmiseks, et vahetada välja praegune vananenud autopark ning mitte enam kulutada maastikumasinaid igapäevaste sõitudega.
Riigihankekonkursi kaudu kavatseb Kaitsejõudude Peastaap leida firma, kes varustaks kaitseväge ja Kaitseliitu sõiduautode ning mikrobussidega rahuaegseteks igapäevasõitudeks. Maaväele läheb 49 sõidukit, õhuväele ja Kaitseliidule 13, mereväele 8 ning keskalluvusega üksustele 86 sõidukit.
Kaitsejõud kavatsevad rentida viite eri tüüpi sõidukeid: väikekeskklassi sõiduautod, väikekaubikud, mikrobussid, 15-kohalised väikebussid ning kaks suurema keskklassi autot.
Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülema major Raivo Tamme sõnul säästab sõidukite rentimine raha ja lahingumasinate ressurssi. “Linnatänavatelt kaovad musta värvi numbrimärgiga Volkswagen ja Chevrolet maasturid, mida hakkame kasutama vaid maastikul liikumiseks,” ütles major Tamm. “Kaitsevägi keskendub rohkem põhitegevusele, sõjalisele riigikaitsele, ja ostab rahuaegseks tegevuseks hädavajaliku teenuse sisse. Väljakuulutatud tehinguga me ostame teenust, mitte autosid,” seletas major Tamm.
Renditehinguga annavad kaitsejõud ka autode hooldamise ära teenusepakkujale, tänu sellele saavad kaitseväe logistikud keskenduda lahingutehnika hooldusele.
Kaitsevägi kavatseb igapäevasõitudeks kasutusele jätta alla kümne margi sõiduautosid ja busse. Sellega saab kaitsevägi üle minna ühe kütuse kontseptsioonile, mida Eesti on lubanud ka NATOle. Kaitseväe autopark läheb sellega üle diiselküttele.
Seni igapäevasõitudeks kasutusel olnud maastikuautod jäävad kasutusele lahingutehnikana, pruugitud sõiduautod ja mikrobussid müüb kaitsevägi oksjonil.
Praegu on kaitseväes ja kaitseliidus kasutusel 326 sõiduautot, nende hulgas on 143 erinevat mudelit. Autode keskmine läbisõit ulatub 210 tuhande kilomeetrini ning keskmine vanus on kümme aastat.
-
Soome kaitseväe personalijuht tunneb huvi Eesti kaitseväe väljaõppe vastuEilsest, 22. maist reedeni tutvub Eesti kaitseväe väljaõppega Soome kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülem kindralmajor Esa Tarvainen.
Eesti kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülema kolonelleitant Ants Kiviselja kutsel Eestisse tulnud kindral Tarvainen tutvub oma visiidi käigus kaitseväe väljaõppega ning arutab Eesti ohvitseridega, kuidas jätkata Eesti ja Soome kaitsejõudude vahelist väljaõppe-alast koostööd.
Kolonelleitnant Ants Kiviselja sõnul tunneb kindral Tarvainen huvi Eesti kaitseväe ja eelkõige väljaõppesüsteemi arengusuundade vastu.
Soome kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülem kindralmajor Tarvainen kohtus eile kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja kaitsejõudude peastaabi ülema kolonelleitnant Aarne Ermusega.
Kindral Tarvainen tutvus kaitsejõudude peastaabiga, talle anti ülevaade kaitseväe struktuurianalüüsist ning ülevaade kaitsejõudude personali hetkeseisust ja arengusuundadest.
Täna, 23. mail külastab kindral Tarvainen Tartus asuvaid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi ning Balti Kaitsekolledžit. Seejärel tutvub Soome kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülem Võrus asuvate Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ning Kaitseväe Lahingukooliga.
Kindral Tarvainen lahkub Eestist reede hommikul.
-
Kaitsevägi säästab sõiduautode väljavahetamisega ressurssiRiigihankekonkursi kaudu kavatseb Kaitsejõudude Peastaap leida firma, kes varustaks kaitseväge ja Kaitseliitu sõiduautode ning mikrobussidega rahuaegseteks igapäevasõitudeks. Selle tehinguga annavad kaitsejõud ka autode hooldamise ära teenusepakkujale, tänu sellele saavad kaitseväe logistikud keskenduda lahingutehnika hooldusele.
Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülema major Raivo Tamme sõnul säästab sõidukite rentimine raha ja lahingumasinate ressurssi. “Linnatänavatelt kaovad musta värvi numbrimärgiga Volkswagen ja Chevrolet maasturid, mida hakkame kasutama vaid maastikul liikumiseks,” ütles major Tamm. “Kaitsevägi keskendub rohkem põhitegevusele, sõjalise riigikaitsele, ja ostab rahuaegseks tegevuseks hädavajaliku teenuse sisse. Väljakuulutatud tehinguga me ostame teenust, mitte autosid,” seletas major Tamm.
Kaitsevägi kavatseb igapäevasõitudeks kasutusele jätta üks-kaks marki sõiduautosid ja busse. Sellega saab kaitsevägi üle minna ühe kütuse kontseptsioonile, mida Eesti on lubanud ka NATOle. Kaitseväe autopark läheb sellega üle diiselküttele.
Seni igapäevasõitudeks kasutusel olnud maastikuautod jäävad kasutusele lahingutehnikana, pruugitud sõiduautod ja mikrobussid müüb kaitsevägi oksjonil.
Praegu on kaitseväes kasutusel 119 erinevat marki ning üle 200 erineva mudeli autosid.
NB toimetused! Reedel, 24. mail kell 12 tutvustab Kaitsejõudude Peastaap Tallinnas Marja t. 4a kaitseväe vajadusi sõiduautode järgi, riigihankekonkursi tingimusi ning praegust autoparki. Täpsem info ja registreerimine: lipnik Andres Sang, 666 1183, 056 481 759, [email protected]
-
Eesti sideväelased NATO suurimal sideõppusel edukadEesti sideväelased sooritasid kolmapäeval, 22. mail viimased testid 8. - 23. maini Saksamaal Baumholderi linna lähedal Lager Aulenbachis peetaval NATO/PfP suurimal sideõppusel COMBINED ENDEAVOR 2002.
Partnerlus rahu nimel (In the Spirit of PfP) sideõppusel COMBINED ENDEAVOR 2002 teostas Eesti kaitseväe kümneliikmeline meeskond Kaitsejõudude Peastaabist, Üksik-sidepataljonist ning Pärnu Üksik-jalaväepataljonist kahe nädala jooksul üle saja testi kontrollimaks kaitseväe kasutuses oleva varustuse ühildavust teiste riikide varustusega.
“Õppus on meie jaoks korda läinud, sest eesmärgid, mida olime endale asetanud said täidetud. Samas tuleb tunnistada, et õppimisruumi jääb alati ja sellest tulenevalt pean vajalikuks jätkata protsessis osalemist ka tulevikus,” ütles Eesti kontingendi vanem Kaitsejõudude Peastaabi side- ja infosüsteemide osakonna ülem major Ilmar Tamm.
Õppusel prooviti esmakordselt NATO andmesidestandarditega töötamist lühilaine testvõrgus ning lühilaine tegevvõrgus, millega oli seotud ka Tallinnas Üksik-sidepataljonis asuv neljaliikmeline lühilainemeeskond. Lisaks Harris HF raadiojaamadega testraadiovõrgus osalemisele oli Eesti meeskond seotud digitaalsete telefonikeskjaamade, koht- ja laivõrkude (LAN/WAN) ning infosüsteemide testidega. COMBINED ENDEAVOR 2002 aitas leida sobivaid ja kontrollitud tehnilisi lahendusi Eesti Kaitsejõudude side- ja infosüsteemide arendamiseks, samuti aitas õppus luua laialdasi ametialaseid ning isiklikke kontakte teiste riikide sideväelastega.
COMBINED ENDEAVOR 2002 külalistepäeval ja lõpetamistseremoonial 23. mail osalevad Maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert ning Eesti Vabariigi kaitseatašee Saksamaal kolonelleitnant Riho Terras.
Euroopa suurimal sideõppusel testisid side- ja infosüsteemide
koostöövõimelisust ligi tuhat kaitseväelast Albaaniast, Austriast, Belgiast,
Bulgaariast, Horvaatiast, Tšehhist, Eestist, Soomest, Makedooniast,
Gruusiast, Ungarist, Kasahstanist, Kõrgõzstanist, Lätist, Leedust, Moldaaviast, Rumeeniast, Venemaalt, Slovakkiast, Sloveeniast, Rootsist,
Šveitsist, Ukrainast, Usbekistanist, Kanadast, Taanist, Prantsusmaalt,
Saksamaalt, Kreekast, Iirimaalt, Hollandist, Norrast, Poolast, Hispaaniast,
Türgist, Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest ja NATO mitmerahvuselisest delegatsioonist.
Õppuse korraldas Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatus, et testida 38 osalejariigi side- ja infosüsteeme. Õppuse tulemusena koostatakse ühtne andmebaas, mida saab kasutada side- ja infovõrkude planeerimisel NATO/PfP ühisoperatsioonidel ja KFOR/SFOR sarnastel rahutagamismissioonidel.
Traditsiooniliselt Saksamaal läbi viidav õppus COMBINED ENDEAVOR toimus esmakordselt 1995. aastal kümne riigi osavõtul. Eesti saatis esmakordselt oma sideväelased õppusele 1997. aastal. Möödunud aastal tegutses Eesti esindus rahvusvahelise lühilaine andmesidevõrgu kõikide võrkude kontrolljaamana ja õppusel osales 36 riiki.
-
NATO suurima sideõppuse tegevjuht tunnustas Eesti sideväelasiTeisipäeva pärastlõunal külastas Eesti kontingenti NATO/PfP suurima sideõppuse COMBINED ENDEAVOR 2002 tegevjuht Ameerika Ühendriikide kolonelleitnant Michael Holley, kes andis Eesti kontingendi töö tunnustuseks sideväelastele kätte spetsiaalselt õppuseks valmistatud mündid.
Meenete üleandmisel rõhutas USA kolonelleitnant Eestlaste head tööd Saksamaal toimunud õppusel, eraldi autasustati hinnalise õppuse mündiga Üksik-sidepataljoni tagalaülemat leitnant Aleksei Latti, kelle ülesandeks oli õppuse jooksul testida erinevate riikidega digitaalse telefonikeskjaama ühildavust.
Partnerlus rahu nimel (In the Spirit of PfP) sideõppusel COMBINED ENDEAVOR 2002 teostas 8. - 23. maini Eesti kaitseväe kümneliikmeline meeskond Kaitsejõudude Peastaabist, Üksik-sidepataljonist ning Pärnu Üksik-jalaväepataljonist üle saja testi kontrollimaks kaitseväe kasutuses oleva varustuse ühildavust teiste riikide varustusega.
Euroopa suurimal sideõppusel testisid side- ja infosüsteemide
koostöövõimelisust ligi tuhat kaitseväelast Albaaniast, Austriast, Belgiast,
Bulgaariast, Horvaatiast, Tšehhist, Eestist, Soomest, Makedooniast,
Gruusiast, Ungarist, Kasahstanist, Kõrgõzstanist, Lätist, Leedust, Moldaaviast, Rumeeniast, Venemaalt, Slovakkiast, Sloveeniast, Rootsist,
Šveitsist, Ukrainast, Usbekistanist, Kanadast, Taanist, Prantsusmaalt,
Saksamaalt, Kreekast, Iirimaalt, Hollandist, Norrast, Poolast, Hispaaniast,
Türgist, Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest ja NATO mitmerahvuselisest delegatsioonist.
Õppuse kodulehekülg:
-
Leedu ohvitserid inspekteerisid Eesti kaitsevägeÜleeilsest tänaseni viibisid Eestis relvastuskontrollivisiidil Leedu ohvitserid, kes kontrollisid Eesti poolt esitatud andmete õigust relvade arvu ning väeosade paiknemise kohta.
20. –22. mail kaitseväge inspekteerinud Leedu relvastuskontrolligrupp major Liutauras Kavaliunase juhtimisel kontrollisid Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni Võrus, Viru Üksik-jalaväepataljoni Jõhvis, Suurtükiväegruppi Tapal, Kalevi Üksik-jalaväepataljoni Jägalas, Rahuoperatsioonide Keskust ja Skautpataljoni Paldiskis ning Õhutõrjedivisjoni ja Üksik-vahipataljoni Tallinnas.
Hindamisvisiitide eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Inspekteerijad kontrollivad, kas riikide esitatud andmed relvade, eelkõige raskerelvade kohta on täpsed ning kas väeosade asukohad vastavad esitatud koordinaatidele.
Hindamisvisiite viivad riigid läbi OSCE 1999. aasta Viini dokumendi täitmise raames.
Aruanne inspektsiooni tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesmaadele.
-
Eestit külastab Soome kaitseväe personalijuhtTänasest reedeni tutvub Eesti kaitseväe väljaõppega Soome kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülem kindralmajor Esa Tarvainen.
Eesti aitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Ants Kiviselja kutsel Eestisse tulnud kindral Tarvainen tutvub oma visiidi käigus kaitseväe väljaõppega ning arutab Eesti ohvitseridega, kuidas jätkata Eesti ja Soome kaitsejõudude vahelist väljaõppe-alast koostööd.
Soome kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülem kindralmajor Tarvainen kohtus täna kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja kaitsejõudude peastaabi ülema kolonelleitnant Aarne Ermusega.
Kindral Tarvainen tutvus kaitsejõudude peastaabiga, talle anti ülevaade kaitseväe keskpikkadest arengukavadest ning ülevaade kaitsejõudude personali hetkeseisust ja arengusuundadest.
Homme, 23. mail sõidab Kindral Tarvainen Tartusse, kus külastab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi ning Balti Kaitsekolledžit. Seejärel tutvub Soome kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülem Võrus asuvate Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ning Kaitseväe Lahingukooliga.
Kindral Tarvainen lahkub Eestist reede hommikul.