Uudised
-
Kaitseväe juhataja avas õhuseirealase kohtumiseKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts avas täna hommikul Pärnus hotellis Strand Euroopa riikide ja NATO õhuseire- ja õhukaitsestruktuuride koostööd puudutava ARWG (Annual Regional Working Group) kohtumise.
“Igale iseseisvale riigile on oma õhuruumi kontroll julgeolekuks esmatähtis ning see on vältimatu meile kui tulevasele NATO liikmele,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts töökohtumise avamisel. “On raske ülehinnata neid saavutusi, mida õhuseireprogramm ja Teie inimesed selles olete teinud, tuues kümmet riiki ja NATO-t üksteisele lähemale.”
Neljapäevani kestva kohtumisel teema on “Rahvuslik õhuseire NATO keskkonnas” ning sellel osaleb enam kui 70 esindajat Ida-Euroopa riikidest ning NATO struktuuridest. Nelja päeva jooksul arutatakse erinevate riikide õhuseirekeskuste (Air Sovereignity Operations Center, ASOC) koostöövõimelisuse ja andmevahetuse küsimusi integreeritud NATO õhuseire ja õhukaitsesüsteemidega.
Kaheksandal ARWG kohtumisel osalevad Poola, Ungari, Tšehhi, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Leedu, Läti, Bulgaaria ja Eesti esindajad. Vaatlejatena on kohal Austria, Norra, Taani, USA ja NATO Euroopa õhuseire- ja õhukaitseohvitserid.
Kuna kõikide töögrupis osalevate riikide õhuseirekeskustes kasutatavad seadmed ja tarkvara on sarnased (USA õhujõududele kuuluva Electric Systems Company süsteemid), siis on kohtumine hea võimalus analüüsida osalejariike puudutavaid õhuseire ja õhukaitseküsimusi, leida uudseid lahendusi tekkinud probleemidele ning jagada oma nägemusi edasistest arenguvõimalustest.
Lisaks kitsalt tehniliste küsimuste lahendamisele ja ekspertide vahelistele konsultatsioonidele on üritusel täita oluline roll ka laiemas poliitilises tähenduses – õhuseire ja õhukaitsealase rahvusvahelise koostöö arendamine.
ARWG täiskoosseisus kohtumisi korraldatakse kord aastas, iga kord on võõrustajaks erinev riik. Varasematel aastatel on kohtumised toimunud Ungaris, Sloveenias, Austrias, Poolas. Möödunud aastal toimus üritus Tšehhis.
-
Eesti Ajakirjanike Liit annetab Lennubaasile lipuEesti Ajakirjanike Liit annetab kolmapäeval, 15. mail kell 12 Lennubaasile väeosa lipu, samas tähistab Ämaris asuv õhuväe üksus oma viiendat aastapäeva.
Lipu üleandmise tseremooniast on oodatud osa võtma Vabariigi President, kaitseminister, kaitseväe juhataja ning mitmed riigikaitsega seotud kõrgemad riigitegelased. Lipu õnnistab kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik.
Pärast lipu üleandmist tutvustatakse külalistele Ämari Lennubaasi lennutehnikat, rajahooldusseadmeid kui ka sõjaväepolitsei varustust.
Lipu annetamine Eesti Ajakirjanike Liidu poolt õhuväe üksusele on heatahte avaldus korrata 1. juunil 1940. aastal Õhuväe Lennukoolile lipu kinkimist.
Ämari lennuväljal paikneva Lennubaasi territooriumil asusid kuni 1994 aastani okupatsiooniväed. 1994. aastal anti lennuväli üle Teede- ja sideministeeriumile ning esimene lend tehti Ämaris Eesti Õhuväe helikopteril Mi-2 1. novembril 1995. Õhuväe Lennubaas formeeriti 15. mail 1997. aastal, käesoleval hetkel teenib Lennubaasis ca 100 kaadrikaitseväelast ning 90 ajateenijat.
-
Pärnus kohtuvad NATO ja Ida-Euroopa õhuseirejuhid13. – 16. mail toimub Pärnus hotellis Strand iga-aastane rahvusvaheline Euroopa riikide ja NATO õhuseire- ja õhukaitsestruktuuride koostööd puudutav ARWG (Annual Regional Working Group) kohtumine.
Kohtumise teema on “Rahvuslik õhuseire NATO keskkonnas” ning sellel osaleb enam kui 70 esindajat Ida-Euroopa riikidest ning NATO struktuuridest. Nelja päeva jooksul arutatakse erinevate riikide õhuseirekeskuste (Air Sovereignity Operations Center, ASOC) koostöövõimelisuse ja andmevahetuse küsimusi integreeritud NATO õhuseire ja õhukaitsesüsteemidega.
Kaheksandal, laia rahvusvahelise osavõtuga ARWG kohtumisel osalevad Poola, Ungari, Tšehhi, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Leedu, Läti, Bulgaaria ja Eesti. Vaatlejatena on kohal Austria, Norra, Taani, USA ja NATO Euroopa õhuseire- ja õhukaitseohvitserid.
Kuna kõikide töögrupis osalevate riikide õhuseirekeskustes kasutatavad seadmed ja tarkvara on sarnased (USA õhujõududele kuuluva Electric Systems Company süsteemid), siis on kohtumine hea võimalus analüüsida osalejariike puudutavaid õhuseire ja õhukaitseküsimusi, leida uudseid lahendusi tekkinud probleemidele ning jagada oma nägemusi edasistest arenguvõimalustest. Lisaks kitsalt tehniliste küsimuste lahendamisele ja ekspertide vahelistele konsultatsioonidele on üritusel täita oluline roll ka laiemas poliitilises tähenduses – õhuseire ja õhukaitsealase rahvusvahelise koostöö arendamine.
“Õhuseirealase rahvusvahelise koostöö arendamine on üks Eesti Õhuväe olulisemaid prioriteete,” ütles Eesti Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner. “Eesti rahvuslikku õhuseirekeskust on arendatud algusest peale rahvusvahelisi standardeid silmas pidades ning senine praktika näitab, et Eesti on võimeline tegema efektiivset koostööd.”
ARWG täiskoosseisus kohtumisi korraldatakse kord aastas, iga kord on võõrustajaks erinev riik. Varasematel aastatel on kohtumised toimunud Ungaris, Sloveenias, Austrias, Poolas. Möödunud aastal toimus üritus Tšehhis.
-
Eesti sõjalaevad sõitsid õppusteleEesti Mereväe laevad ADMIRAL PITKA ja SULEV osalevad alates 13. maist Balti Miinitõrjeeskaadri BALTRON koosseisus kolmel järjestikkusel rahvusvahelisel õppusel.
Laevad osalevad 13. – 16. maini Läänemere lõunaosas toimuval õppusel COOPERATIVE OCEAN 2002, 20. maist - 2. juunini Leedus toimuval miinitõrjeoperatsioonil MCOPLIT 2002 ning 3. – 16. juunini Poolas traditsioonilisel mereväeõppusel BALTOPS 2002.
COOPERATIVE OCEAN'i eesmärgiks on ühtlustada arusaamist mitmerahvuseliste merejõudude operatiivplaneerimisest ning viia läbi operatsioon-õppus kasutades NATO ja programmi “Partnerlus rahu nimel” riikide ühisjõude. Samuti hindab rahvusvaheline komisjon õppuse põhjal kandidaatriikide laevade valmisolekut osalemiseks koostööoperatsioonides NATO-ga.
MCOPLIT on miinitõrjeoperatsioon, mis toimub igal aastal erinevas Balti riigis. Möödunud sügisel osales samanimelisel operatsioonil Eesti vetes üle 20 laeva ja 1000 mereväelast 10 riigist.
BALTOPS on sel aastal 28. korda USA juhtimisel toimuv mereväeõppus, mis on üks suurimaid iga-aastaseid Läänemerel toimuvaid merevägede koostööõppusi.
Pingelise õppusteperioodi lõpetavad laevad traditsiooniliselt Kielis, kus toimub Kieli päevade nimeline tsiviil- ja sõjalaevade koostöökohtumine 22. – 30. juunini. ADMIRAL PITKA ja SULEV'i meeskonnad jõuavad koju juuli algul. Kokku osalevad Eesti Mereväe allüksused sel aastal 11 rahvusvahelisel õppusel ja operatsioonil, sealhulgas oktoobris Eesti vetes õppusel AMBER SEA 2002.
-
Eesti sideväelased testivad Saksamaal esmakordselt lühilaine raadioside testvõrgus NATO andmeside- standarditega töötamistEesti sideväelased osalevad 8. – 23. maini Saksamaal Baumholderi linna lähedal Lager Aulenbachis peetaval NATO/PfP suurimal sideõppusel COMBINED ENDEAVOR 2002.
Partnerlus rahu nimel (In the Spirit of PfP) sideõppusel COMBINED ENDEAVOR 2002 testib Eesti kaitseväe kümneliikmeline meeskond esmakordselt lühilaine testvõrgus NATO andmesidestandarditega töötamist. Lisaks Harris HF raadiojaamadega testraadiovõrgus osalemisele on Eesti meeskond seotud digitaalsete telefonikeskjaamade, koht- ja laivõrkude (LAN/WAN) ning infosüsteemide testidega. Ühtekokku tuleb Eesti meeskonnal läbi teha ca 500 erinevat testi.
“Liikudes NATOsse peavad Eesti Kaitsejõud olema koostöövõimelised ehk interoperabiilsed mitmes valdkonnas - ühistes protseduurides, ühises keelekasutuses, ühistes tehnilistes standardites ja loomulikult ühises mõttelaadis,” ütles Eesti kontingendi vanem Kaitsejõudude Peastaabi side- ja infosüsteemide osakonna ülem major Ilmar Tamm. Combined Endeavor tähendab interoperabiilsust tehnilises valdkonnas, mis minu hinnangul aitab leida sobivaid ja kontrollitud tehnilisi lahendusi Eesti Kaitsejõudude side- ja infosüsteemide arendamisel, samuti aitab õppus luua laialdasi ametialaseid ning isiklikke kontakte teiste riikide sideväelastega.”
Euroopa suurimal sideõppusel testivad side- ja infosüsteemide koostöövõimelisust ligi tuhat kaitseväelast Albaaniast, Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Horvaatiast, Tšehhist, Eestist, Soomest, Makedooniast, Gruusiast, Ungarist, Kasahstanist, Kõrgõzstanist, Lätist, Leedust, Moldaaviast, Rumeeniast, Venemaalt, Slovakkiast, Sloveeniast, Rootsist, Šveitsist, Ukrainast, Usbekistanist, Kanadast, Taanist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kreekast, Iirimaalt, Hollandist, Norrast, Poolast, Hispaaniast, Türgist, Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest ja NATO mitmerahvuslik delegatsioon.
Õppuse korraldab Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatus, et testida 38 osalejariigi side- ja infosüsteeme. Õppuse tulemusena koostatakse ühtne andmebaas, mida saab kasutada side- ja infovõrkude planeerimisel NATO/PfP ühisoperatsioonidel ja KFOR/SFOR sarnastel rahutagamismissioonidel.
Traditsiooniliselt Saksamaal läbi viidav õppus COMBINED ENDEAVOR toimus esmakordselt 1995. aastal kümne riigi osavõtul. Eesti saatis esmakordselt oma sideväelased õppusele 1997. aastal. Möödunud aastal tegutses Eesti esindus rahvusvahelise lühilaine andmesidevõrgu kõikide võrkude kontrolljaamana ja õppusel osales 36 riiki.
Õppuse kodulehekülg:
-
Kaitseväe juhataja arutas Brüsselis julgeolekupoliitilisi teemasidKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osales eile, 7. mail Brüsselis Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu Sõjalise Komitee kohtumisel.
Kohtumisel anti ülevaade olukorrast Balkanil. Kõneldi ka terrorismi-vastasest võitlusest ja rahupartnerluse sõjalisest dimensioonist ning arutati NATO arengutega seonduvaid küsimusi. “Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu Sõjalise Komitee kohtumised on liikmesriikidele ja partneritele väga olulised, kuna pakuvad põhjalikku mõtlemisainet oma riigi relvajõudude edasiarendamiseks NATO suunas,” ütles viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Peale sõjalise komitee kohtumist kohtus viitseadmiral Kõuts Eesti alalise sõjalise esindajaga NATO juures kolonel Vello Loemaaga ja suursaadikuga Eesti esinduses T.E. Sulev Kannikuga.
Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu peab istungeid kaks korda aastas. Euro-Atlandi Partnerlusnõukokku kuulub 44 liikmesriiki, nende hulgas kõik 19 NATO liiget. Järgmine istung peetakse 6. detsembril.
Kaitseväe juhatajat saatis visiidil rahvusvahelise koostöö juhtohvitser kolonelleitnant Enn Tupp.
-
MERI ja VÄGI Meremuuseumis8. mail avatakse Meremuuseumis pidulikult Mereväe fotonäitus MERI ja VÄGI, millega tähistatakse Miinilaevade Divisjoni ja Mereväebaasi loomise 5. aastapäeva.
Näitusel on esindatud mereväe ajateenijatest fotograafide tööd mereväeteenistusest ja laevadest. Fotod on aastatest 1998 - 2002. Pildid peegeldavad nii mereväe igapäevaelu kui noorte fotograafide enda tõekspidamisi ja nägemust sõjaväe- ning mereväeteenistusest.
Miinilaevade divisjon loodi 29. aprillil 1997 Meredivisjoni nime all, hiljem muudeti see ümber Miinilaevade divisjoniks. Enamik tolleaegseid laevu on teenistuse Mereväes tänaseks juba lõpetanud, ainsana on veel rivis abilaev Ahti, mida praegu kasutatakse tuukriplatvormina. Hetkel kuulub Miinilaevade Divisjoni kaheksa laeva – miinijahtijad Sulev ja Wambola, miinitraalerid Kalev ja Olev, patrullkaatrid Ristna ja Suurop, staabi-ja varustuslaev Admiral Pitka ning abilaev Ahti.
Näitus MERI ja VÄGI on avatud Meremuuseumis Pikk tn 70 2. juunini iga päev kell 10.00 – 17.30 v.a esmaspäeval ja teisipäeval.
-
Kaitseväe juhataja arutab Brüsselis julgeolekupoliitilisi teemasidKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osaleb teisipäeval, 7. mail Brüsselis Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu sõjalise komitee kohtumisel.
Kohtumisel arutatakse julgeolekupoliitilisi teemasid ja NATO arengutega seonduvaid küsimusi.
Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu peab istungeid kaks korda aastas. Euro-Atlandi Partnerlusnõukokku kuulub 44 liikmesriiki, nende hulgas kõik 19 NATO liiget.
Kaitseväe juhatajat saadab visiidil rahvusvahelise koostöö juhtohvitser kolonelleitnant Enn Tupp.
-
Eesti saatis sõdurid Taani Kõrgõzstani missiooniks valmistumaEsmaspäeval, 6. mai varahommikul asusid 11 kaitseväelast Paldiskist teele missioonieelsele väljaõppele Taani Kuningriiki.
6. – 21. maini osalevad 11 Eesti allohvitseri ja sõdurit missioonieelsel väljaõppel Taani Kuningriigi Karupi õhuväebaasis. Taani kontingendi koosseisus operatsiooni “Kestev vabadus” Kõrgõzstani missiooniks valmistuvad Balti riikide kaitseväelased saavad Taanis missiooniks vajalikud teadmised lennukite teenindamises. Eestlastest, lätlastest ja leedulastest koosneva rühma ülem on Leedu kapten, Eesti kontingendi vanem on nooremveebel Ahto Sternfeld Eesti Õhuväest. Kaitseväelased saatis missioonieelsele väljaõppele rivistuselt Rahuoperatsioonide Keskuses Eesti Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner.
“Olge tublid! Pidage meeles, et olete Eesti Vabariigi esindajad,” ütles Eesti Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner kaitseväelastele. “Sellest, kuidas teie teenite ja end välismaal üleval peate, oleneb meie riigi autoriteet”.
Nii missioonile eelnev väljaõpe kui ka teenistus Kõrgõzstanis haakub tihedalt Eesti Õhuväe ühe ülesande, vastuvõtva riigi toetuse ja võimekuse arendamisega. Vastuvõtva riigi toetuse ja võimekuse arendamine on samuti üheks NATO partnerluseesmärgiks (Partnership Goal). Väljaõpe ja teenistus missioonil on otseselt seotud lennunduses kehtivate rahvusvaheliste standardite tundmaõppimisega ja rakendamisega. Eestlastest, lätlastest ja leedulastest koosnev rühm hakkab teenima õhuliikluse kontrolli elemendi (Air Mobile Control Element) Taani kontingendi koosseisus.
Vastuvõtva riigi toetus Ämari lennubaasis kätkeb endas lennuraja ja õhusõidukite manööverdusala korrashoidu, relvade, laskemoona ja muu varustuse käsitlemist, õhusõidukite tehnilist hooldust ja tankimist.
Osalemine operatsioonis “Kestev vabadus” on meie rahutagajate esmakordne missioon endises Nõukogude Liidu vabariigis.
-
Taanlased andsid kaitsejõududele üle uue pedagoogika õpikuTäna, 3. mail esitles Taani Kaitsejõudude Akadeemia Kaugõppekeskuse ülem kolonelleitnant Leif Schunk Kaitsejõudude Peastaabis uut pedagoogika õpikut.
Kolonelleitnant Schunk rääkis põhjalikult õpiku ülesehitusest ja Taanis rakendatava pedagoogika põhiprintsiipidest. Taani Kaitsejõudude Akadeemia Kaugõppekeskuse ülem ütles, et rahuaja tingimustes on ohvitseridel kanda väga oluline roll - pedagoogi roll. Kolonelleitnant Schlunk rõhutas, et õpetamise protsessis on väga tähtis koostöö õpetaja ja õpetatava vahel. “Et olla hea õpetaja, on väga tähtis teada, mis toimub õppimisprotsessi jooksul õpilaste peas,” ütles Taani Kaitsejõudude Akadeemia Kaugõppekeskuse ülem.
“Rakenduspedagoogika õpik” kajastab Taani pedagoogika praktilist kasutamist õppetundide läbiviimisel. Taanlaste pedagoogikat on rakendatud kaitseväes juba kuus aastat.
Raamatu toimetaja kolonel Arvo Sireli sõnul on käesolev raamat muutunud lühikese ajaga Taani sõjaväes väljaõpet korraldavate ja läbiviivate allohvitseride ning ohvitseride lauaraamatuks. ” Loodan, et see trükis muutub ka Eesti ohvitseride ja allohvitseride lauaraamatuks,” ütles kolonel Sirel.
“Rakenduspedagoogika õpiku” esitlusel olid Taani Kaitsejõudude Akadeemia Kaugõppekeskuse ülem kolonelleitnant Leif Schunk, staabiveebel Tommy Helleman, Taani kaitseatašee Eestis kolonelleitnant Eric Praestegaard ja endine kaitseatašee kolonelleitnant Steen Hartov, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus, väljaõppe ülem major Meelis Säre, kaitsejõudude väljaõppega tegelevad isikud ja kaitseministeeriumi esindajad.
Raamatu “Rakenduspedagoogika õpik” tõlkisid Taani keelest Aet Püssim ja Imbi Lepik. Terminoloogiliselt toimetasid õpiku kolonel Arvo Sirel ja kolonelleitnant Jaak Haud.