Uudised
-
Viru pataljon tähistab kümnendat taasasutamise tähtpäevaJõhvis paiknev Viru Üksik-jalaväepataljon tähistab täna, 21. mail oma kümnendat taasasutamise tähtpäeva üritustega ajateenijatele ning lahtiste uste päevaga kõigile huvilistele.
Viru pataljoni ajateenijad käivad täna hommikupoolikul ekskursioonil Kohtla-Nõmme kaevanduses. Kõigile huvilistele on Viru pataljon avatud kell 13 - 16, näha saab fotonäitust, relvi ja tehnikat ning ajateenijate olmetingimusi.
Keskpäeval algab Viru Üksik-jalaväepataljoni ülema vastuvõtt, kuhu on oma tervituse saatnud ka kaitseväe juhataja. Vastuvõtu käigus autasustatakse teenekaid Viru pataljoni kaadrikaitseväelasi.
Viru Üksik-jalaväepataljon taasloodi valitsuse määrusega 22. mail 1992 asukohaga Jõhvi. Pataljon paigutati okupatsiooniarmee raudtee-ehituspataljoni hoonetesse, kus väeosa paikneb tänaseni.
Viru pataljoni eelkäijaks alates Vabadussõja ajast on 4. rügement, mis Vabadussõja alguses võttis vastu esimesed rünnakud punaarmee poolt ning mis hiljem paiknes Jõhvi linnas. -
Soome miinilaev otsib Juminda neeme lähistel miine21.-30. maini viib Eesti vetes läbi selle aasta esimese miinitõrjeoperatsiooni Soome miinitõrjelaev Kampela.
Kampela hakkab miine otsima Juminda neeme lähistel, kuhu veesati II maailmasõja ajal arvatavalt pea 2000 lõhkekeha nii Saksa, Soome kui Vene laevastike poolt.
Täna tegi Kampela komandör vanemleitnant Ari Rantonen viisakusvisiidi Tallinna linnavalitsusse, kus kohtus abilinnapea Toomas Vitsutiga ning Kaitsejõudude Peastaapi, kus kohtuti Mereväe ülema kohusetäitja vanemleitnant Ahti Piirimägiga. 22. mail kohtub Kampela komandör Loksa linnapea Andres Kasklaga.
1941. a Balti laevastiku evakueerimisel hukkus Juminda miinitõketel vähemalt 6000 inimest ja 57 laeva. Juminda miinitõkete läbimist peetakse üheks ohvriterikkamaks lahinguks II maailmasõja merelahingute ajaloos üldse. Mõningate ajaloolaste arvates võib Juminda miinilahingus hukkunud tsiviilisikute ja sõjaväelaste arv ulatuda isegi 10 – 15 000-ni.
Miinilaev Kampela jaoks on algav miinitõrjeoperatsioon Eesti vetes juba teine. 2000. a avastas KAMPELA Naissaare lähistel läbi viidud operatsiooni käigus 21 miini, 52 miiniankrut ja 43 muud objekti.
-
Admiral Kõuts: Viru pataljon kannab edasi vanade sõdalaste aateidKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul kannab kümme aastat tagasi taasloodud Viru Üksik-jalaväepataljon edasi nende sõdalaste aateid, kes aastasadu on kaitsnud meie kodumaad raja tagant tulevate rüüsteretkede eest.
Viru Üksik-jalaväepataljoni tähtpäeva puhul tervitanud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles, et Viru pataljon on kümne aasta jooksul koolitanud reservi peaaegu brigaadijagu võitlejaid. “Me kõik loodame, et Eesti ei pea seda jõudu kunagi kasutama,” ütles kaitseväe juhataja. “Ent kui on tarvis, kui meid selleks sunnitakse, ei kõhkle me hetkegi, relv käes, oma kodumaad kaitsmast.”
Jõhvis paiknev Viru Üksik-jalaväepataljon tähistas täna, 21. mail oma kümnendat taasasutamise tähtpäeva üritustega ajateenijatele ning lahtiste uste päevaga kõigile huvilistele.
Viru pataljoni ajateenijad käisid täna hommikupoolikul ekskursioonil Kohtla-Nõmme kaevanduses. Kõigile huvilistele oli Viru pataljon avatud kell 13 - 16, näha sai fotonäitust pataljoni ajaloost, relvi ja tehnikat ning ajateenijate olmetingimusi.
Viru Üksik-jalaväepataljon taasloodi valitsuse määrusega 22. mail 1992 asukohaga Jõhvis. Pataljon paigutati okupatsiooniarmee raudtee-ehituspataljoni hoonetesse, kus väeosa paikneb tänaseni.
Viru pataljoni eelkäijaks alates Vabadussõja ajast on 4. rügement, mis Vabadussõja alguses võttis vastu esimesed punaarmee rünnakud ning mis hiljem paiknes Jõhvi linnas.
-
Belgia peakaplan inspekteeris kaitseväe kaplaneidKaitseväe kaplaniteenistust inspekteerinud Belgia kaitseväe peakaplan oli väga rahul Eesti sõjaväevaimulike keeleoskusega.
15. kuni 20. maini iga-aastasel NATO-poolsel kaplaniteenistuse inspektsioonil viibiv Belgia peakaplan kontradmiral ja kindralmajor Alfons Laureys külastas eile Kalevi Üksik-jalaväepataljoni Jägalas, Luunja Üksik-päästekompaniid, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi Tartus ning Pärnu Üksik-jalaväepataljoni.
Täna kohtus Belgia peakaplan kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning külastas Üksik-sidepataljoni, Üksik-vahipataljoni, Mereväebaasi, Lennubaasi ja Rahuoperatsioonide Keskust. Kokku kohtub Laureys 11 Eesti kaitseväe kaplaniga.
Belgia peakaplan kontradmiral ja kindralmajor Alfons Laureys kontrollis inspektsiooni käigus Eesti kaplanite akadeemilise ja sõjalise hariduse taset ning tundis huvi kaplanite töötingimuste üle, samuti huvitus kaitseväelaste suhtumisest kaplanitesse.
Kaitseväe peakaplani kolonelleitnant Tõnis Nõmmiku sõnul on iga-aastane Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse hindamine osa meie NATOsse pürgimisel. “Ühel korralikul NATO liikmesriigi kaitseväel peab olema korralik kaplaniteenistus,” ütles kolonelleitnant Nõmmik.
Kontradmiral ja kindralmajor Alfons Laureys kinkis Eesti kaplaniteenistusele hinnalise komplekti armulauariistu.
Eelnevatel aastatel on Eesti kaplaneid inspekteerinud kaplanid Kanadast, Suurbritanniast, ja Norrast, järgmisel aastal tuleb inspekteerima Ameerika Ühendriikide õhuväe kaplan.
Belgia peakaplan kontradmiral ja kindralmajor Alfons Laureys on sündinud 1940. aastal ning astus 16-aastaselt Belgia õhuväkke. Peale teoloogiaõpinguid Brüsseli ülikoolis ordineeriti Laureys Belgia Reformeeritud kiriku pastoriks. Laureys teenis kaplanina 25 aastat Belgia mereväes, muuhulgas võttis eskaadrikaplanina osa Lahesõjast.
-
Kaitsevägi avas uuendatud veebiKaitsevägi avas neljapäeval, 16. mai keskpäeval aadressil uuendatud internetivärava.
Kaitseväe veebist leiab avaliku teabe seaduse järgi avaliku info, samuti uudised ja fotod kaitseväes toimunud üritustest, õppustest ja väliharjutustest, väeliikide, väeosade ja kaitseväe asutuste tutvustused, kasutusel oleva relvastuse ja tehnika andmebaasi, info kutsealustele, õppimisvõimalused kaitseväes, info rahvusvahelise koostöö kohta ning Eesti riigikaitse ajaloo.
Kaitsejõudude Peastaabi avalike suhete teenistuse ülema leitnant Peeter Tali sõnul aitab kaitseväe uus kodulehekülg muuta kaitsejõudude tegevust veelgi läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. “Tänu uuenenud veebile saab iga inimene selge ülevaate kaitsejõududest, kaitseväest ja kaitseväelastest,” ütles leitnant Tali. “Kaitsevägi on nüüd veelgi avatum”.
Kaitseväe kodulehekülje haldur Siim Ehasalu sõnul on internetivärav koostatud nii, et iga kutsealune, reservväelane või lihtsalt militaarhuviline leiaks teda huvitava informatsiooni ilma jõupingutusteta. “Pakutava teabe hulk on suur ning liigendatud võimalikult kasutajasõbralikult,” ütles Ehasalu.
“Kujunduse puhul panime rõhku soliidsusele ja lihtsusele, et iga internetikasutaja leiaks talle vajamineva teabe suurema vaevata,” seletas Ehasalu.
-
Kaitsejõudude Peastaap valmistub rotatsiooniksKaitsejõudude peastaap valmistab oodatava NATO kutse vastuvõtmiseks ette ulatuslikku personali rotatsiooni olemaks suuteline lähituleviku prioriteetide elluviimiseks.
Kaitsejõudude Peastaap on koostöös kaitseministeeriumiga esitanud valitsusele kinnitamiseks määruse eelnõu, mis määrab kaitseväe väeosade struktuuri ja paiknemise. Struktuurireformi käigus kavatseb kaitsevägi määrata ametikohtadele kahe kaitseringkonna, kahe erikaitsepiirkonna ja jalaväebrigaadi juhid.
Kaitsejõudude Peastaabi juhtimis-ja struktuurireformi käigus muutuvad ka Kaitsejõudude Peastaabi ja peastaabi ülema ülesanded. Strateegilise taseme juhtimisorgan, kaitsejõudude ühendstaap, hõlmab Kaitsejõudude Peastaapi, väeliikide staape ning operatiivstaapi, mille koosseisus on ka ühendoperatsioonide juhtimiskeskus. Peastaabi ülema kohustused saavad lähitulevikus olema rohkem administratiivset laadi.
Kaitsejõudude juhtimisstruktuuri ootab lähitulevikus ees rotatsioon. Võimekad vanemohvitserid hakkavad juhtima pärast lähituleviku prioriteetide määratlemist oluliste ülesannete täitmist kodumaal ning osa neist asub teenistusse välismaal, vastavalt Eesti võetud ja võetavatele rahvusvahelistele kohustustele partnerriikide ja NATO ees.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem on planeeritud jätkama teenistust kaitseväes prioriteetsete ülesannete täitmisel. Kolm aastat kaitsejõudude peastaabi ülema ametikohal teeninud kolonelleitnant Aarne Ermus (36) esitas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsile lahkumispalve peastaabi ülema ametikohalt ning on valmis prioriteetide elluviimiseks uutel ametikohtadel.
Kaitseväe lähituleviku prioriteetideks on kiirreageerimis- ja lahinguvõimekuse tõstmine, see on kiirreageerimispataljoni ja jalaväebrigaadi loomine ning staabireform.
Kolonelleitnant Aarne Ermuse elulookirjeldus: -
Ajakirjanike liit annetas Lennubaasile lipuTäna keskpäeval annetas Eesti Ajakirjanike Liit Lennubaasile väeosa lipu, samas tähistas Ämaris asuv õhuväe üksus oma viiendat aastapäeva.
“Tänane päev ja lipu annetamine näitab, et nii ajakirjandusel kui ka kaitseväel on ühine eesmärk – Eesti kaitsmine,” ütles Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse esimees Allan Alaküla lipu annetamise tseremoonial. “Ajakirjanike Liidule on tänane päev tähtis, see näitab, et oleme esimese vabariigi ajakirjanike liidult üle võtnud traditsioonid, 1940. aasta 1. juunil annetas liit lipu Õhuväe Lennukoolile”.
Lipu üleandmise tseremoonial osalesid Vabariigi President Arnold Rüütel, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, kohaliku omavalitsuse esindajad ning Eesti Ajakirjanike Liidu liikmed. Lipu õnnistas kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik.
Pärast lipu üleandmist tutvustati külalistele Ämari Lennubaasi lennutehnikat, rajahooldusseadmeid ja sõjaväepolitsei varustust.
Ämari lennuväljal paikneva Lennubaasi territooriumil asusid kuni 1994 aastani okupatsiooniväed. 1994. aastal anti lennuväli üle Teede- ja sideministeeriumile ning esimene lend tehti Ämaris Eesti Õhuväe helikopteril Mi-2 1. novembril 1995. Õhuväe Lennubaas formeeriti 15. mail 1997. aastal, käesoleval hetkel teenib Lennubaasis ca 100 kaadrikaitseväelast ning 90 ajateenijat.
-
Kaitsevägi esitleb uut automaati AK-414. mail algusega kell 10 korraldab kaitsevägi Männiku lasketiirus relvade testimise tutvustamaks lisaks Iisraeli päritolu relvastusele kasutusele võetava automaadi AK-4 võimekust.
Relvade testimisel tulistavad kaitseväelased kaitsejõududes kasutusel olevatest automaatidest Galil AR, M-14, M-16A1, AK 74, AK 47 ning AK-4 erinevaid materjale, et võrrelda automaadi AK-4 tulemusi teiste sama tüüpi relvadega.
Kaitsevägi võtab relvastusse lisaks kasutusel oleva Iisraeli päritolu automaadile Galil AR möödunud aasta oktoobris Eestile kingitud Rootsi päritolu automaadi AK-4.
Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülema major Raivo Tamme sõnul võetakse Rootsi automaat kasutusele eeskätt sõjaaja eesmärke silmas pidades. "Automaate AK-4 on kaitseväel rohkem, sõjaaja reservi jagu," seletas major Tamm. "Rahu ajal peame aga reservüksusi välja õpetama selle varustusega, mis neile sõjaajal kasutada antakse."
Uue automaadi kasutuselevõtt lihtsustab ka kaitsejõudude logistikat, kuna kõigis käsitulirelvades saab nüüd kasutada ühte tüüpi laskemoona. Samuti ei pea riik kulutama enam raha käsitulirelvade ostuks, sama raha eest saab nüüd muretseda hoopis keerukamaid relvasüsteeme.
Üleminek automaadile AK-4 on kaitseväes alanud, väeosad saavad kätte õppekomplektid ning kõik kaitseväelased läbivad Rootsi relvastuse täiendõppe. Väeosade terviklik relvastumine viiakse läbi suve jooksul ning sügisel kaitseväes teenistust alustavate ajateenijate väljaõpe põhineb juba automaadil AK-4.
Praegu kaitseväes kasutusel olevate automaatidega Galil jätkatakse väljaõpet Tallinna piirkonna väeosades, kuna nad sobivad paremini linnastatud ala lahingutingimustega.
-
Kaitseväe juhataja kohtus Rootsi Kaitsejõudude peastaabi ülemagaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus täna hommikul Eestis kahepäevasel tutvumisvisiidil viibiva Rootsi Kaitsejõudude peastaabi ülema kindralleitnant Bengt-Arne Johanssoniga.
Kohtumistel kaitsejõudude peastaabis olid kõne all Rootsi kaitsejõududes toimuvad reformid ja väljaõppealase abi jätkumine, samuti anti kindralleitnant Johanssonile ülevaade kaitseväe hetkeseisust ning tulevikuplaanidest.
Rootsi kindrali visiidi eesmärgiks on tutvuda Rootsi väljaõppeinstruktorite tööga Kalevi Üksik-jalaväepataljonis ning möödunud aasta oktoobris Eestile kingitud jalaväepataljoni varustuse ladustamistingimustega, samuti kohtus kindralleitnant Johansson Eesti Kaitsejõudude peastaabi ülema kolonelleitnant Aarne Ermuse ning Maaväe ülema kindralleitnant Johannes Kerdiga.
Möödunud aasta 15. oktoobril doneeris Rootsi Kaitsevägi vastavalt Eesti-Rootsi vahelistele kokkulepetele Eesti kaitseväele pataljoni varustuse, kogu jalaväebrigaadi varustus jõuab Eestisse 2003. aasta lõpuks.
Doneeritud jalaväebrigaadi varustus sisaldab jalaväe relvastust, sõidukeid (roomik-maasturid isikkoosseisu ja relvastuse jaoks, mootorrattad, maastikuautod ja staabiautod), sidevarustust, meditsiinivarustust ja käsitulirelvade laskemoona.
-
Kaitseväe relvastusse võetav uus automaat laseb hästiKaitseväe korraldatud automaatide võrdlus näitas, et sügisest relvastusse võetav automaat AK-4 laseb täpselt ning tema padrun on piisavalt võimas erinevate materjalide läbistamisel.
14. mail Männiku lasketiirus korraldatud relvade testimisel tulistasid kaitseväelased tellistest, liivakottidest, raudbetoonist, puust ja metallist sihtmärke kuuest kaitseväes ja kaitseliidus kasutusel olevast relvast.
Relvade testimisel tulistasid kaitseväelased automaatidest Galil AR, M-14, M-16A1, AK 74, AK 47 ning Rootsi kuningriigilt kingituseks saadud automaadist AK-4.
Katsetuste käigus osutusid väga hea läbistusvõimega relvadeks NATO standardlaskemoona 7,62 x 51 mm kasutavad automaat AK-4 ning USA päritolu automaat M-14, millega on relvastatud Vabariigi Presidendi auvahtkond.
Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülema major Raivo Tamme sõnul võetakse Rootsi automaat kasutusele eeskätt sõjaaja eesmärke silmas pidades. "Automaate AK-4 on kaitseväel piisavalt, sõjaaja reservi jagu," seletas major Tamm. "Rahu ajal peame aga reservüksusi välja õpetama selle varustusega, mis neile sõjaajal kasutada antakse."
Uue automaadi kasutuselevõtt lihtsustab ka kaitsejõudude logistikat, kuna kõigis käsitulirelvades saab nüüd kasutada ühte tüüpi laskemoona. Samuti ei pea riik kulutama enam raha käsitulirelvade ostuks, sama raha eest saab nüüd muretseda hoopis keerukamaid relvasüsteeme.
Üleminek automaadile AK-4 on kaitseväes alanud, väeosad saavad kätte õppekomplektid ning kõik kaitseväelased läbivad Rootsi relvastuse täiendõppe. Väeosade terviklik relvastumine viiakse läbi suve jooksul ning sügisel kaitseväes teenistust alustavate ajateenijate väljaõpe põhineb juba automaadil AK-4.
Automaatidega AK-4 relvastatakse ka Kaitseliit.
Praegu kaitseväes kasutusel olevad automaadid Galil jäävad Tallinna piirkonna sõjaaja allüksuste kasutusse, kuna nad sobivad paremini linnastatud ala lahingutingimustega.