Uudised
-
Soome kaitseväe juhataja ei pea Eestit abivajajaksEestis kahepäevasel visiidil viibinud Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala ütles täna Kadriorus, et Eesti kaitseväe areng on olnud tohutu, eriti paistsid admiralile silma professionaalsed juhid.
“Eesti kaitseväe ohvitseride hulgas valitseb arengu vaimsus ja oskused selleks,” ütles admiral Kaskeala kindralstaabi kursused ja kõrgemate staabiohvitseride kursused lõpetanud ohvitseridele tunnistuse andmise tseremoonia järel. “Tänane tseremoonia on üheks näiteks Eesti ohvitseride heast arengust, mul oli väga suur au ja rõõm õnnitleda neid ohvitsere.”
Soome kaitseväe juhataja sõnul muudab Soome ümber Eesti kaitsestruktuuride abistamise projekti, 1996. aastal loodud nn. Viro-projekti. “Me näeme, et eesti kaitsevägi ei vaja enam tuge, vaid seisab ise,” ütles admiral Kaskeala. “Kahe riigi vahel hakkab toimima normaalne kahepoolne koostöö, mille raames hakkame vahetama kogemusi kontseptsioonide ja strateegiate üle.”
Admiral Kaskeala sõnul ootab Soome Balti riikide kaitse tugevnemist läbi loodetava tulevase NATO liikmelisuse.
Eestis kahepäevasel tutvumisvisiidil viibinud Soome kaitseväe juhataja kohtus Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsiga, tutvus Õhusuveräänsuskeskusega Ämaris ja Rahuoperatsioonide Keskusega Paldiskis.
Täna, 14. novembril osales admiral Kaskeala koos Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsiga tseremoonial, kus Vabariigi President Arnold Rüütel andis staabiohvitseride kursused ja kindralstaabi kursused lõpetanud Eesti kaitseväelastele üle kindralstaabi ohvitseri haridust tunnustavad akselbandid.
Soome kaitseväe juhataja kohtus ka peaminister Mart Laari ja kaitseminister Jüri Luigega ning tutvus tulevase Kaitsejõudude Peastaabi hoonega.
Eestist lahkus Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala 14. novembri pärastlõunal.
55-aastane Pauli Juhani Kaskeala teenis enne 5. juunil 2001 Soome kaitseväe juhiks saamist Soome sõjalise esindajana Euroopa Liidu ja NATO juures. Admirali auastme sai Kaskeala 4. juunil 2001.
Soome-Eesti kahepoolsed kaitsealased suhted algasid 1992. aastal. Alates 1996.aastast olid suhted kui heakskiidetud valitsuse poliitika. Kahe riigi vahelise koostöö ohjamine on kätketud Eesti-Soome projekti (nn.Viro-projekti, loodud 1996), kus nõustajatena osalevad Soome reserv ohvitserid.
Soome abi juures on oluline osa koolitusel. Koolitust on antud Santahamina kadetikoolis, Lappeenranta allohvitseride koolis ja lühematel kursustel rohkem kui sajale Eesti ohvitserile ja allohvitserile. Eestlastele on võimaldatud ÜRO sõjaliste vaatlejate kursusi Niinisalos. Soomlased osalevad ka Eestis kõrgemate riigikaitsekursuste läbiviimisel.
Alates 1993.aastast on Eestis oma abi osutanud Soome reservohvitseridest vabatahtlikke, kelle seas on ka kõrge aukraadiga ohvitsere. Nende kontaktide alusel on loodud tihedamaid sidemeid Kaitseliidu malevate ja Soome maakaitse ning reservväelaste organisatsioonide vahel.
Soomlaste antav väljaõpe hõlmab veel õhuseire, ABK-kaitse, õhukaitse ja rannakaitse valdkondi.
Soome ohvitserid nõustavad Eesti kaitseväge operatiivplaneerimise, mobilisatsioonisüsteemi, sidesüsteemide, logistika, personaliplaneerimise, pioneeriteenistuse alal. Ekspertabi osutati kolmemõõtmelise õhuseireradari hanke protsessis.
Soome materiaalne abi on enamasti hõlmanud pruugitud sidevahendeid, päästevahendeid, riietust ja kaarte. Suurim tehniline abi on olnud kahe allveelaevade jahtija näol 1999.aastal.
Soome on olnud abiks suurtükigrupi loomisel ning on kinkinud Eestile 19 haubitsat ja läbi viinud vastava väljaõppe.
Polügoonide väljaarendamise takerdumise tõttu Eestis on 1999. aastast suurtükiväelaste kaudtule laskmine käinud Soome polügoonidel. Samas on soomlased olnud varmad Tapa keskpolügooni rajamisel nõu ja jõuga abiks olema. -
President tunnustas kindralstaabi kursused lõpetanud ohvitsereRiigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President Arnold Rüütel andis täna Kadriorus kindralstaabi kursused ja kõrgemate staabiohvitseride kursused lõpetanud seitsmele ohvitserile üle tunnistused ja akselbandid.
Tunnistused ja akselbandid said Soome Riigikaitsekõrgkooli juures Eesti kaitseväe kõrgema juhtkonna erikursuse läbinud kontradmiral Tarmo Kõuts, kindralmajor Ants Laaneots, kolonel Urmas Roosimägi, kolonelleitnant Aarne Ermus, major Peep Tambets, major Kajari Klettenberg ja kapten Benno Leesik.
Tseremoonial viibis ning tunnistused saanud kaitseväelasi õnnitles Eestis visiidil viibiv Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala.
“Tänasel tseremoonial pani riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President Arnold Rüütel aluse kindralstaabi ohvitseride vennaskonnale, keda seovad ühtne haridustase ja välismärgina traditsioonilised kindralstaabi kuldsed akselbandid,” ütles kaitseväe juhataja kontradmiral Kõuts oma tänukõnes tunnistused saanud ohvitseride poolt. “Samamoodi seob akselbantide kandmise traditsioon tänast Eestit Euroopa ja ennesõjaaegse Eestiga.”
Kontradmiral Tarmo Kõuts tänas Soome riiki ja Soome kaitseväelasi, sest Soome avas 1992. aastal esimese välisriigina oma sõjakoolid eestlastele. 1998. aastal pakkus Soome Eesti kaitsejõudude tippjuhtkonnale võimaluse kaitseväe kõrgema juhtkonna erikursuseks, mille tase oli ja on vastav kindralstaabi kursustele.
Kindralstaabikursused ja kõrgemate staabiohvitseride kursused on lõpetanud kokku 17 ohvitseri, neist 11 on lõpetanud Eesti kaitseväe kõrgema juhtkonna erikursuse Soome Riigikaitsekõrgkooli juures. Ülejäänud on õppinud kõrgemates sõjakoolides Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ja Rootsis.
Akselbant on tavaliselt ümber parema õla kantav kuldne, hõbedane või muuvärviline põimitud metalsete otstega nöör. Akselbant on Euroopa riikide sõjavägedes kindralite, kindralstaabi akadeemia haridusega ohvitseride, käsundusohvitseride, sõjaväeatašeede tunnusmärk.
Pärast vastuvõttu andis Vabariigi President Arnold Rüütel Soome kaitseväe juhataja auks lõuna. -
Kaitseväe juhataja kinkis Soome kolleegile major Kunnase raamatuSoome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala oli kontradmiral Tarmo Kõutsi kutsel Eestis kahepäevasel ametlikul visiidil.
Kirjastuselt “Tuum” ilmunud raamat sisaldab kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülema asetäitja major Leo Kunnase romaani “Sõdurjumala teener” ja lühiromaani “Kustumatu valguse maailm”. “Kustumatu valguse maailm” võitis 1991. aastal Loomingu aastapreemia ja “Sõdurjumala teener” 2000. aasta romaanivõistlusel II auhinna.
Mõlema romaani tegevuskäik viib lugeja keskkonda, kus ei kehti tavaelu reeglid, vaid käib halastamatu võitlus nii iseenda kui ka ümbritseva maailmaga.
Leo Kunnas tähistab täna oma 34. sünnipäeva.
Major Kunnas on lõpetanud Soome Maakaitse Kõrgkooli ja Soome Riigikaitse Kõrgkooli ning täiendanud end Eesti Humanitaarinstituudis ja Helsingi Ülikoolis ajalugu õppides.
Major Kunnas on teeninud Kaitseliidu Tallinna maleva rühmaülema, kompaniiülema, maleva staabiülema, Kaitseväe Lahingukooli õppejaoskonna ülema, Lahingukooli ülemana, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülemana ja teenib praegu Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema asetäitjana.
Major Kunnast on autasustatud Kotkaristi IV klassi ordeniga, Kaitseväe teenetemärgiga, Kaitseliidu teenetemärgiga (2 korda), Kaitseliidu Tallinna Maleva teenetemärgiga, Reservohvitseride Kogu Hõberistiga ja medaliga “10 aastat taastatud kaitseväge” -
Uus vahetus õhuseireohvitsere lendas LeetuKaheksa Eesti õhuseirajat lendavad täna, 12. novembril Leetu, et asuda täitma valveteenistusülesandeid Karmelava lähedal asuvas Balti regionaalses õhuseirekeskuses.
Kuus Eesti õhuseireohvitseri ja kaks allohvitseri vahetavad välja Karmelava lähedal asuvas õhuväebaasis kuuekuulises teenistuses olnud eelmise vahetuse. Õhuseirajad lendavad teenistusse õhuväe lennukiga AN-2.
Kuna BALTNETi projekti raames loodud Balti riikide rahvuslikes seirekeskustes kasutatakse ühtseid tööprotseduure, asuvad Karmelavasse saabunud Eesti õhuseireohvitserid juba homme õhuseirekeskuses teenistusse. "Kõik saabunud õhuseireohvitserid on siinsesse töökeskkonda juba esimeste päevadega väga sujuvalt sisse elanud. Adapteerumist hõlbustab kindlasti asjaolu, et töös kasutatavad protseduurid ja fraseoloogia on kõikides Balti seirekeskustes samad," ütles regionaalse õhuseirekeskuse ülema asetäitja väljaõppe alal leitnant Riivo Valge.
Kolme Balti riigi BALTNETi ühisprojekti raames loodud Leedus asuvas regionaalses õhuseire koordinatsioonikeskuses alustati tööd 1999. aasta kevadel, nüüdseks on seal Leedu ja Läti kaitseväelaste kõrval ametit pidanud juba neli vahetust Eesti õhuseireohvitsere.
Regionaalse õhuseirekeskuse peamiseks ülesandeks on radarsensoritelt kogutud vaatlusandmete ühitamine üheks õhuruumipildiks ja kõikide Balti õhuruumis viibivate õhusõidukite identifitseerimine.
Baltimaade regionaalne õhuseirekeskus renoveeriti 1998. aasta alguseks, seejärel paigaldati USA kompanii Lockheed Martini riistvara ja installeeriti õhuseireoperatsioonideks kasutatav tarkvara. Nii kasutatavaid programme kui ka protseduure on töö käigus pidevalt modifitseeritud, nüüdseks on tagatud suuremate tõrgeteta töö.
Kõigi kolme Balti riigi õhuseireohvitseride treeningut ja ühiste protseduuride loomist alustati 1999. aasta kevadel. Pidevat valveteenistust alustati 6. juunil 2000. aastal.
Identifitseerimiseks võidakse kasutada erinevaid meetodeid, kõige efektiivsemaks ja vähem töömahukamaks on õhuruumipildi võrdlemine õhuruumikasutajate poolt esitatud lennuplaanidega. Juhul kui õhuruumi sisenenud lennuki kohta puudub lennuplaan või muudest allikatest pärinev info, peaks NATO protseduuride järgselt kasutama visuaalset identifitseerimist hävitajate poolt.
Ühisesse Baltimaade õhuseirevõrku on nüüdseks ühendatud lisaks tsiviillennuliikluse juhtimiseks kasutatavatele sekundaarradaritele ka Läti ja Leedu õhuväe primaarradarid.
Eesti on esimene Balti riik, kus tajuti vanade analoogradarite tehnilise täiendamise tulemuste küsitavust ja otsustati osta täiesti uus kolmedimensionaalne kaugvaatlusradar. Selle soetuseks teostati edukalt hankekonkurss mille võitis USA firma Lockheed Martin. -
Kaitseväe juhataja külastas Eesti rahuvalvajaid BalkanilKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts külastas Kosovos ja Bosnia-Hertsegoviinas rahu tagavaid Eesti kaitseväelasi.
Kaitseväe juhataja kohtus täna, 9. novembril Bosnia-Hertsegoviinas Dobojs 97 Eesti luurekompanii BALTSQN-4 kaitseväelasega. Luurekompanii tegutseb Taani kontingendi koosseisus Põhjamaade-Poola lahinggrupis. Eesti rahuvalvajate pooleaastane rahutagamismissioon algas augusti keskel.
Kontradmiral Kõuts kohtus Põhjamaade-Poola lahinggrupi ülema kolonel Franciszek Kochanovski ja BALTSQN-4 ülema kapten Eero Kinnuneniga ning tutvub lahinggrupi teenistusega.
Kaitseväe juhataja jäi Eesti rahuvalvajate teenistusega nii Kosovos kui Bosnia-Hertsegoviinas väga rahule. “Visiidi käigus ma veendusin, et Eesti rahuvalvajad on enda võimete poolest tasemel, arvestatavad partnerid oma liitlastele,” ütles kontradmiral Kõuts. “Meie kaitseväelasi võetakse tõsiselt.”
6. novembril sõitis kontradmiral Kõuts Kosovosse, Pristinasse. Kontradmiral Kõuts kohtus Kosovos 21 sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-4 rahutagajaga, kes teenivad detsembri keskpaigani Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus NATO juhitud rahutagamismissioonil KFOR.
Kontradmiral Kõuts külastas Pristinas OSCE missiooni, kohtus KFORi ülema kindralleitnant Marcel Valemtiniga ja karabinjeeride rügemendi ülema kolonel Emanuele Garelliga.
Kaitseväe juhataja sõnas, et Eesti rahuvalvajate ülemad karabinjeeride rügemendist on meie rahuvalvajate tegevusega rahul. “Tublid poisid, on hästi täitnud neile püstitatud ülesanded,” ütles kontradmiral Kõuts.
Kaitseväe juhataja sõnul on patrullide kaitsmise, eskortimise ja objektide valvega tegelevate Eesti rahuvalvajate käed-jalad tööd täis, kuna novembri keskel toimuvad Kosovos kohalike omavalitsuste valimised.
“Pean oluliseks meie kaitseväelaste viibimist Balkanil ja hindan nende teenistust kõrgelt,” ütles Euroopa kriisipiirkonnas teenivate Eesti üksustega isiklikult tutvuv kontradmiral Kõuts enne väljalendu. “Eesti rahuvalvajad tõestavad oma eeskujuliku teenistusega iga päev, et Eesti on suuteline täisväärtusliku tegema NATOga sõjalist koostööd.”
Kaitseväe juhatajat saadavad visiidil Balkanile Eesti esindaja NATO juures kolonel Vello Loemaa, Kaitsejõudude Peastaabi üldosakonna ülem kolonelleitnant Riho Breivel, Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem kolonelleitnant Ants Kiviselg ja Rahuoperatsioonide Keskuse ülem major Aivar Jaeski.
Tagasi Eestisse jõuab kaitseväe juhataja täna õhtul. -
Taanlased õpetasid kaitseväelastele juhtimistTäna, 9. novembril lõpeb Tartus Taani instruktorite läbiviidud juhtimise ja väljaõppe põhimõtete kursus.
Kursus “Juhtimise ja väljaõppe põhimõtted” viidi läbi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes vastavalt Eesti-Taani kaitsejõudude kahepoolsele koostööplaanile. Koolitajad olid major Lars Nielsson, major Jorgen Andersen ja staabiveebel Tommy Helleman Taani kaitseväe kaugõppekeskusest.
“Väljaõppega tegelevad Eesti kaitseväelased on väga motiveeritud,” ütles kursuse läbiviija major Lars Nielsson. “Kursusel osalejad kogusid endasse teadmisi, nagu käsn imeb vett. Selliste kadettidega on rõõm töötada.”
Kursuste Eesti-poolse korraldaja kolonelleitnant Jaak Haua sõnul on oluline, et sarnase kursuse läbiksid kõik väljaõppega tegelevad kaitseväelased. “Kursuste eesmärk on anda ühtne metoodiline väljaõpe meie kaitseväe instruktoritele,” ütles kolonelleitnant Haud.
Kursus “Juhtimise ja väljaõppe põhimõtted“ koosneb neljast moodulist, neist kaks on statsionaarsed ja kaks põhinevad internetiõppel. Statsionaarne õppetöö koosneb teoreetiliste teadmiste omandamisest ja õpitu praktilisest läbimängimisest.
Eelmine kursus “Juhtimise ja väljaõppe põhimõtted“ korraldati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes käesoleva aasta märtsis. Aastal 2002 on plaanis viia läbi järgmine juhtimise ja väljaõppe põhimõtteid käsitlev koolitus. -
Kaitseväe juhataja külastab Bosnia-Hertsegoviinas rahuvalvajaidKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts jõudis eile, 8.novembri õhtul Bosnia-Hetsegoviinasse, et tutvuda sealsete Eesti rahuvalvajate teenistusega.
Kaitseväe juhataja kohtub täna, 9. novembril Bosnia-Hertsegoviinas Dobojs 97 Eesti luurekompanii BALTSQN-4 kaitseväelasega. Luurekompanii tegutseb Taani kontingendi koosseisus Põhjamaade-Poola lahinggrupis. Eesti rahuvalvajate pooleaastane rahutagamismissioon algas augusti keskel.
Kontradmiral Kõuts kohtub Põhjamaade-Poola lahinggrupi ülema kolonel Franciszek Kochanovski ja BALTSQN-4 ülema kapten Eero Kinnuneniga ning tutvub lahinggrupi teenistusega.
6. novembril sõitis kontradmiral Kõuts Kosovosse, Pristinasse. Kontradmiral Kõuts kohtus Kosovos sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-4 21 rahutagajaga, kes teenivad detsembri keskpaigani Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus NATO juhitud rahutagamismissioonil KFOR.
Kontradmiral Kõuts külastas Pristinas OSCE missiooni, kohtus KFORi ülema kindralleitnant Marcel Valemtiniga ja karabinjeeride rügemendi ülema kolonel Emanuele Garelliga.
Kaitseväe juhataja sõnas, et nii Eesti rahuvalvajate ülemad karabinjeeride rügemendist on meie rahuvalvajate tegevusega rahul. “Tublid poisid, on hästi täitnud neile püstitatud ülesanded,” ütles kontradmiral Kõuts.
Kaitseväe juhataja sõnul on patrullide kaitsmise, eskortimise ja objektide valvega tegelevate Eesti rahuvalvajate käed-jalad tööd täis, kuna novembri keskel toimuvad Kosovos kohalike omavalitsuste valimised.
“Pean oluliseks meie kaitseväelaste viibimist Balkanil ja hindan nende teenistust kõrgelt,” ütles Euroopa kriisipiirkonnas teenivate Eesti üksustega isiklikult tutvuv kontradmiral Kõuts enne väljalendu. “Eesti rahuvalvajad tõestavad oma eeskujuliku teenistusega iga päev, et Eesti on suuteline tegema täisväärtusliku partnerina NATOga sõjalist koostööd.”
Kaitseväe juhatajat saadavad visiidil Balkanile Eesti esindaja NATO juures kolonel Vello Loemaa, Kaitsejõudude Peastaabi üldosakonna ülem kolonelleitnant Riho Breivel, Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem kolonelleitnant Ants Kiviselg ja Rahuoperatsioonide Keskuse ülem major Aivar Jaeski.
Tagasi Eestisse jõuab kaitseväe juhataja täna õhtul. -
Eestisse tuleb Soome kaitseväe juhatajaJärgmisel nädalal tutvub Eestiga hiljuti Soome kaitseväe juhataja ametisse asunud admiral Juhani Kaskeala.
Teisipäeva, 13. novembri hommikul Soome õhuväe helikopteriga kahepäevasele visiidile saabuv admiral Kaskeala kohtub Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsiga, tutvub Õhusuveräänsuskeskusega Ämaris, Rahuoperatsioonide Keskusega Paldiskis, Mereväebaasiga Miinisadamas ja tulevase Kaitsejõudude Peastaabi hoonega.
Soome kaitseväe juhataja kohtub ka peaminister Mart Laariga, kaitseminister Jüri Luigega ning lõunatab koos Eesti Vabariigi President Arnold Rüütliga.
Eestist lahkub Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala 14. novembri pärastlõunal.
55-aastane Pauli Juhani Kaskeala teenis enne 5. juunil 2001 Soome kaitseväe juhiks saamist Soome sõjalise esindajana Euroopa Liidu ja NATO juures. Admirali auastme sai Kaskeala 4. juunil 2001. -
Kaitseväe juhataja külastab kriisipiirkondaKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts sõitis teisipäeva varahommikul tutvuma Balkani kriisipiirkondades teenivatele Eesti rahutagamisüksustega.
“Pean oluliseks meie kaitseväelaste teenistust Balkanil ja hindan nende teenistust kõrgelt,” ütles Euroopa kriisipiirkonnas teenivate Eesti üksustega isiklikult tutvuv kontradmiral Kõuts enne väljalendu. “Eesti rahuvalvajad tõestavad oma eeskujuliku teenistusega iga päev, et Eesti on suuteline tegema täisväärtusliku partnerina NATOga sõjalist koostööd.”
Täna, 6. novembril sõitis kontradmiral Kõuts Kosovosse, Pristinasse. Kontradmiral Kõuts kohtub Kososvos sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-4 21 rahutagajaga, kes teenivad Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus NATO juhitud rahutagamismissioonil KFOR. ESTPATROL-5 asub teenistuse detsembri keskel.
Kontradmiral Kõuts külastab Pristinas OSCE missiooni, kohtub KFORi ülema kindralleitnant Marcel Valemtiniga ja karabinjeeride rügemendi ülema kolonel Emanuele Garelliga.
Neljapäeval sõidab kaitseväe juhataja Bosnia-Hertsegoviinasse kohtuma luureüksuse BALTSQN-4 rahutagajatega. Taani kontingendi koosseisus Põhjamaade-Poola lahinggrupis teenivad pooleaastasel rahutagamismissioonil 97 Eesti rahuvalvajat. BALTSQN-4 missioon algas augusti keskel.
Kontradmiral Kõuts kohtub Põhjamaade-Poola lahinggrupi ülema kolonel Franciszek Kochanovski ja BALTSQN-4 ülema kapten Eero Kinnuneniga ning tutvub lahingrupi teenistusega.
Kaitseväe juhatajat saadavad visiidil Balkanile Eesti esindaja NATO juures kolonel Vello Loemaa, Kaitsejõudude Peastaabi üldosakonna ülem kolonelleitnant Riho Breivel, Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem kolonelleitnant Ants Kiviselg ja Rahuoperatsioonide Keskuse ülem major Aivar Jaeski.
Tagasi Eestisse jõuab kaitseväe juhataja reede õhtul. -
Admiral Kõuts annab kätte kaitseväe taastamise mälestusmedalidKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts annab täna, 31. oktoobril kell 10 Tallinna Raekojas kätte mälestusmedalid “10 aastat taastatud kaitseväge”.
Mälestusmedalid saavad Vabariigi President Arnold Rüütel ja president Lennart Meri, Riigikogu esimees Toomas Savi ja Riigikogu kunagine esimees Ülo Nugis. Mälestusmedali pälvivad taasiseseisvunud Eesti peaministrid ja kaitseministrid, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad, riigi- ja ühiskonnategelased, ajakirjanikud ning teised kaitseväe taastamisel nõu ja jõuga abiks olnud kodanikud.
Sel aastal saavad medali kätte ka riigikaitse osakondade ülemad ja 1991. aastal kaitseväe teenistusse astunud kaitseväelastele ning riikliku teenetemärgi või kaitseväe teenetemärgiga vääristatud Eesti kodanikud.
Kokku autasustatakse medaliga 352 kodanikku.
Eesti Kaitsevägi asutas Kaitseväe 10. aastapäeva tähistamiseks mälestusmedali “10 aastat taastatud kaitseväge”. Mälestusmedali autor on metallikunstnik Ene Valter.
Medali annetab kaitseväe juhataja vastavalt statuudile kaitseväe taasloomisele kaasa aidanud inimestele. Mälestusmedal “10 aastat taastatud kaitseväge” annetatakse neljal järgneval aastal: käesoleval aastal kaadrikaitseväelastele, kes astusid kaitseväeteenistusse aastatel 1990 ja 1991; 2002. aastal neile, kes astusid kaitseväeteenistusse 1992. aastal, 2003. aastal neile, kes astusid kaitseväeteenistusse 1993. aastal ja viimasena annetatakse mälestusmedal “10 aastat taastatud kaitseväge” 2004. aastal – kodanikele, kes astusid kaitseväeteenistusse 1994. aastal.
Lisaks ülalnimetatud isikutele annetatakse medal Eesti kodanikele, keda on autasustatud riiklike teenetemärkidega riigikaitse ülesehitamisel osutatud teenete eest; Eesti kodanikele, keda on autasustatud Kaitseväe teenetemärgiga; Eesti Vabariigi peaministritele, kaitseministritele ning Ülemnõukogu ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetele, kelle tegevus langeb perioodi 1990 – 1994; Eesti ja välisriikide kodanikele, kes on oluliselt kaasa aidanud Eesti kaitseväe taastamisele ja arendamisele.
Medali annetab kaitseväe juhataja oma käskkirjaga.
Mälestusmedal “10 aastat taastatud kaitseväge” on üheklassiline. Medalit võib anda ka postuumselt, sel juhul antakse medal kätte isiku perekonnaliikmele või mõnele teisele lähedasele.
Mälestusmedali komplekt koosneb suurest medalist lindiga, lindilõikest ja butoonist. Medal on 31 mm läbimõõduga, valmistatud hõbetatud messingist, oksüdeeritud tumedaks; esiküljel on kujutatud sepa kätt vasaraga tagumas sõjamehe soomustatud käes olevat mõõka alasil. Kujund sümboliseerib kaitseväe kui Eesti mõõga taastamist kogu rahva abiga. Kujundit ümbritseb kiri “Kümme aastat taastatud kaitseväge”. Medali tagakülg on sile. Medalit kantakse 34 mm laiuse lindiga.
31. oktoobril tähistab kaitsevägi oma taasloomise 10. aastapäeva. Aastapäeva ürituste raames viiakse läbi kaitseväeline jalutuskäik läbi Tallinna vanalinna, kaitseväe orkestri vigurmarss. Raekoja platsil on võimalik tutvuda kaitseväes kasutatava relvastuse ja muu varustusega, maitsta sõdurisuppi ning jälgida riviharjutusi tegevaid Vahipataljoni võitlejaid.
Taastatud kaitseväe esimestel päevadel loodi staabikompanii, mille ülesandeks oli noore peastaabi kaitsmine. Sügistalvel 1991 alustasid Koplis Eerika tänaval esimesed ohvitseride kursused ja 1992. aasta esimestel päevadel Võrumaal Meegomäel allohvitseride kool. 1992 kevadel lõi Ülemnõukogu kaitseministeeriumi. Märtsis võttis Kuperjanovi pataljon Meegomäel vastu esimesed ajateenijad.