Uudised
-
Tallinnas kohtuvad NATO ja Balti riikide õhukaitsespetsialistidKahepäevasest töökohtumisest osa võtvad Belgia, Poola, Ungari, Sveitsi ja Prantsusmaa kõrgeimad esindajad NATO õhukaitsekomitees, eesotsas komitee aseesimehe kindral Erich Kiesenbaueriga saabuvad selle ürituse tarbeks tellitud Estonian Airi tšarterlennuga täna ennelõunal.
Senisest õhukaitsealasest tööst ülevaadet andvast ja edasisi koostööplaane arendavast kohtumisest võtavad osa kõigi kolme Balti riigi õhukaitseohvitserid, kohal on Leedu, Läti ja Eesti õhuvägede ülemad.
Õhuväel on olnud viimase kahe aasta jooksul tihe koostöö NATO Õhukaitsekomiteega. Õhuväe õhukaitseohvitserid on osalenud aktiivselt NATO liikmesriikidele ja Partnerlus Rahu Nimel (Partnership for Peace, PfP) programmis osalevatele rahvastele suunatud plenaarkohtumistel, seminaridel, koolituskursustel ja õppustel. Kõik koostööüritused on andnud hea aluse Eesti õhukaitsesüsteemi puudutava arenguvisiooni tekkeks.
"Tihe koostöö NATO õhukaitsekomiteega on andnud Eesti Õhuväele uusi jõulisi arenguimpulsse," ütles õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner. "Loodan, et leiame kohtumise käigus uusi koostöövorme ja saame õhukaitse edasist arenguvisiooni arendada lähtuvalt Eesti riigikaitselistest vajadustest."
Eesti õhukaitse olulisima alustala, efektiivse õhuseiresüsteemi loomine on andnud tänaseks juba käegakatsutavaid tulemusi. Eelmise aasta 11. oktoobril avati ametlikult rahvuslik õhusuveräänsuskeskus, selle aasta jaanuarist alustati õhuruumi ööpäevaringset katkematut jälgimist.
Õhuseire alal on BALTNET projekti raames tihe koostöö kolme Balti riigi vahel. Seitse Eesti õhuseireohvitseri teevad pidevalt tööd välislähetuses, Karmelava lähedal, Leedus asuvas Balti regionaalses õhuseirekeskuses.
"Õhuväe poolt õhukaitse arenduseks siiani tehtud töö, efektiivselt toimiva õhuseiresüsteemi loomise tulemuste üle, on antud positiivset tagasisidet kõige kõrgemates NATO struktuurides," ütles kolonel Vello Loemaa, eesti sõjalise esinduse ülem NATO Peakorteris Brüsselis. "Meie seniste õhukaitsesüsteemi loomiseks tehtud sammude heakskiit rahvusvahelises plaanis annab alust arvata, et oleme töötanud tulemuslikult."
-
Sõjaväekalmistul meenutatakse Briti eskaadri Tallinna reidile saabumise 83. aastapäevaLangenute auks asetavad pärjad Briti sõjaväeataðee kolonelleitnant Patrick Clarke, Eesti Mereväe ja Eesti Mereväelaste Kogu esindajad. Pärja saadab ka kaitseväe juhataja kontraadmiral Tarmo Kõuts. Päevakohase sõnavõtuga esineb ajaloolane Hannes Walter. Pärjapanekutseremoonial viibib Üksik-vahipataljoni auvahtkond ja mängib Kaitseväe orkester.
12. detsembril 1918 saabus Tallinna Suurbritannia sõjalaevastik. Briti kergeristlejate eskaader admiral E.A.Sinclairi juhtimisel tõi kaasa hulgaliselt relvi, laskemoona ja muud varustust ning tagas Vabadussõja ajal Tallinnale julgeoleku merelt. Briti sõjalaevastiku saabumine Tallinna avaldas tugevat mõju Vabadussõja käigule.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Inglise laeva ning üle 250 Eesti aluse.
-
Tartus imiteeritakse arvutitel rahuvalvevägede tegevustTartus imiteerivad 16 riigi esindajad õppusel VIIKING 2001 tegevust rahuvalveoperatsioonidel.
10. – 14. detsembrini viiakse Tartus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ruumes läbi rahvusvaheline kaardiõppus VIIKING 2001. VIIKING 2001 on arvutiimitatsioonil põhinev tsiviil- ja militaarkoostöö alane rahvusvaheline rahuvalveõppus. Õppusel ei osale reaalsed sõjaväeüksused ja lahingtehnika, vaid kogu tegevus imiteeritakse arvutitega. Õppustel osalevad riigid suhtlevad üksteisega videokonverentside kaudu.
Arvutiõppuse eesmärk on arendada koostöövõimelisust rahuvalveoperatsioonidel, harjutada staabitööd NATO standartite järgi ning tsiviil- ja militaarstruktuuride koostööd. Samas on virtuaalõppuste korraldamise üheks eesmärgiks kokkuhoid, kuna harjutamiseks ei kasutata üksusi, tehnikat ja laskemoona. Reaalsusele sarnased situatsioonid mängitakse läbi kasutades erinevaid kommunikatsioonisüsteeme.
4. - 7. detsembrini viidi Rootsis läbi õppuse ettevalmistav osa, millele järgneb reaalne õppus Eestis. Eesti osaleb õppusel viie ohvitseriga. Õppuse üldjuht on Rootsi armee brigaadikindral General Swen G Persson.
Õppusel VIIKING 2001 osaleb 500 inimest 16 riigist: Eestist, Rootsist, Austriast, USA-st, Bulgaariast, Kanadast, Taanist, Soomest, Saksamaalt, Iirimaalt, Poolast, Aserbaidþaanist, Venemaalt, Slovakkiast, Ðveitsist ja Hollandist.
Osalevad riigid suhtlevad üksteisega mitu korda päevas videokonverentsi kaudu.
Õppuse stsenaariumi järgi eksisteerib kaks väljamõeldud vaenutsevat riiki, kus rahuvalveväed peavad täitma rahutagamisülesandeid. Õppusel mängitakse arvutitel läbi allüksuste ümberpaigutamine, reaalsed lahingolukorrad ja staabiprotseduurid NATO standartide järgi.
Reedel, 14. detsembril hinnatakse tegevust ja tehakse kokkuvõtteid. Peale õppuse lõppu jäetakse osa õppusel kasutatud tehnikast (arvutid, videokonverentsi läbiviimise võimalused) BALTDEFCOL-ile.
VIIKING 1999 viidi läbi Rootsi rahvusvaheliste operatsioonide keskuses SWEDNIT, Taani taktikaõppe keskuses, Soomes, Lätis BALTBATi peakorteris ja Saksamaal. Tookord osales üle 500 inimese 24 riigist. Eestist osales õppusel Viiking 1999 neli ohvitseri.
-
Vabadussõja alguse aastapäeval asetatakse pärjadTäna, 28. novembril kell 14.30 asetatakse Kaitseväe kalmistul Vabadussõja alguse aastapäeva tähistamiseks pärjad Vabadussõja Vanemate Juhtide kivile.
Pärjad asetavad Presidendi kantselei, Sõjahaudade Hooldeliit, Kaitsevägi ja Kaitseliit.
Sõjaajaloolase Hannes Walteri sõnul on Sõjahaudade Hooldeliit võtnud Vabadussõja alguse aastapäeva tähistamise enesele südameasjaks. “Ka väliseestlased mujal maailmas tähistavad seda eestlaste jaoks nii tähtsat päeva,” ütles Hannes Walter, “Eestis oleme Vabadussõja alguspäeva tähistanud alates Eesti taasiseseisvumise protsessi algusest, 1988. aastast.”
Vabadussõda on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles sõjas võitis eesti rahvas, võideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvõimu korraldusel ja ühe väejuhi juhtimisel, endale lõplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. -
Kaitseväe orkester annab kodanikupäeva ürituste raames kontserteKaitseväe orkester koos solistidega annab kodanikupäeva raames kolm kontserti Eesti erinevates paikades.
Pühapäeval, 25. novembril korraldati kontsert Valgas. Orkestri peadirigendi kapten Peeter Saani sõnul oli tal hea meel, et kava “Kas tunned maad…” esimene kontsert toimus vastselt remonditud kaunis Valga Kultuurikeskuses. “Valga kontsert kujunes tõeliseks laulupeoks,” ütles Peeter Saan, “Rahvast oli palju. Inimesed tundsid ära vanad armsaks saanud viisid ja laulsid rõõmsalt kaasa”.
Täna, 26. novembril kell 18 esinetakse Narvas klubis Energeetik ja 29. novembril algusega kell 19 mängib Kaitseväe Orkester oma uue kava “Kas tunned maad…” Tallinnas Estonia Kontserdisaalis.
Kaitseväe orkestri saatel esitavad tuntud Eesti laule solistid Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas ning Sirje ja Väino Puura. Esitusele tulevad Eesti rahvalikud laulud ja Raimond Valgre, Arne Oidi, Uno Naissoo ning teiste Eesti populaarsete autorite loomingut.
Enamus kontsertidel esitusele tulevad laule saab kuulata ka plaadil “Kas tunned maad…”, mis kavatsetakse välja anda järgmisel aastal.
Eesti Kaitseväe orkester loodi 1993. aastal riikliku esindusorkestrina. Orkestri repertuaaris on showprogramm (tattoo) ja mitmed kontsertprogrammid nii süva- kui kergemast muusikast. Kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga on orkestri repertuaaris ka tantsumuusika ja mitmed programmid koos laulusolistidega. Orkester on välja andnud 5 CD plaati.
Informatsioon orkestri tegevusest - www.orkester.mil.ee -
Kaitseväe orkester annab Estonia Kontserdisaalis tasuta kontserdiNeljapäeval, 29. novembril kell 19 annab kaitseväe orkester koos solistidega Estonia kontserdisaalis kontserdi “Kas tunned maad…”
Kontserdil esitab Kaitseväe orkester koos solistide Katrin Karisma ja Tõnu Kilgasega ning Sirje ja Väino Puuraga tuntud Eesti rahvalikke laule ja Raimond Valgre, Arne Oidi, Uno Naissoo ning teiste Eesti populaarsete autorite loomingut. Enamus kontsertidel esitusele tulevad laule saab kuulata ka plaadil “Kas tunned maad…”, mis kavatsetakse välja anda järgmisel aastal. Kontsert Estonia kontserdisaalis on tasuta.
Kava “Kas tunned maad…” mängitakse kodanikupäeva raames kolmes Eesti paigas. Pühapäeval, 25. novembril korraldati kontsert Valgas. Orkestri peadirigendi kapten Peeter Saani sõnul oli tal hea meel, et kava “Kas tunned maad…” esimene kontsert toimus vastselt remonditud kaunis Valga Kultuurikeskuses. “Valga kontsert kujunes tõeliseks laulupeoks,” ütles Peeter Saan, “Rahvast oli palju. Inimesed tundsid ära vanad armsaks saanud viisid ja laulsid rõõmsalt kaasa”. 26. novembril esineti Narvas klubis Energeetik.
Eesti Kaitseväe orkester loodi 1993. aastal riikliku esindusorkestrina. Orkestri repertuaaris on showprogramm (tattoo) ja mitmed kontsertprogrammid nii süva- kui kergemast muusikast. Kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga on orkestri repertuaaris ka tantsumuusika ja mitmed programmid koos laulusolistidega. Orkester on välja andnud 5 CD plaati. -
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes toimus töövarju päevTäna, 22.novembril külastavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi töövarju päeva raames Tartu koolide abituriendid.
Abituriendid alustavad päeva Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes kell 8. Õppeasutuste peamajaga tutvumise järel suunatakse "varjud" oma tööpostidele. Pärast töövarju päeva on lubanud abituriente tervitama tulla KVÜÕA ülem kindralmajor Ants Laaneots. Abituriendid lahkuvad KVÜÕA-st peale 14
Käesoleval aastal külastavad "varjud" Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi kolmandat korda. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes toimuvat jälgib 8 abiturienti.
Töövarjupäev on kutsesuunitlusliku eesmärgiga päev abituuriumi õpilastele. Töövarjupäev annab elluastuvatele noortele võimaluse heita pilk täiskasvanud inimese "päristöö" olemusse. Õpilane jälgib "varjuna" täiskasvanu tööpäeva sekkumata õppeprotsessi. -
Kaitseväe juhataja jagas kolleegidele NATO partnerriikidest kogemusiKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts jagas Brüsselis euro-atlantilise partnerluse riikide kaitsevägede juhatajatega kogemusi, mida Eesti on ammutanud rahupartnerlusprogrammi (PfP –Partnership for Peace) raames korraldatud ühisõppustelt.
“Oluline on keskenduda kvaliteedile, mitte kvantiteedile,” ütles kontradmiral Tarmo Kõuts rääkides Eesti kogemusest ja toonitas keeleoskuse olulisust.
Kontradmiral Kõuts tutvustas kolleegidele lõppenud miinitõrjeoperatsiooni MCOPEST, kus Eesti Mereväe staap juhtis NATO sõjalaevu.
1.-19. novembrini Tallinna lahel läbi viidud viimase kümne aasta suurimal miinitõrjeoperatsioonil Läänemeres MCOPEST osalesid 22 laeva ja umbes 1000 mereväelast kokku kümnest riigist. Lisaks erinevate riikide alustele osalesid operatsioonil ka rahvusvahelised üksused NATO miinitõrjeeskaader (MCMFORNORTH), Balti Miinitõrjeeskaader (BALTRON) ning toetavate üksustena Norra Mereväe tuukriüksus ning Briti mobiilne tagalaüksus.
21. novembril peetaval 45 NATO liikmes-ja partnerriigi kaitsevägede juhatajate kohtumisel anti ülevaade võitlusest terrorismiga ning olukorrast Balkanil, kaitsevägede juhatajad arutavad euro-atlantilise partnerluse sõjalise komitee koostööplaani järgmiseks aastaks ning väljaõppe ja hariduse täiendamise programmi TEEP.
Tagasi Eestisse jõuab kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts täna õhtul. -
Kaitseväe juhataja kohtub kolleegidega NATO partnerriikidestKaitseväe juhataja kohtub täna Brüsselis euro-atlantilise partnerluse riikide kaitsevägede juhatajatega.
Täna, 21. novembril peetaval 45 NATO liikmes-ja partnerriigi kaitsevägede juhatajate kohtumisel antakse ülevaade võitlusest terrorismiga ning olukorrast Balkanil, kaitsevägede juhatajad arutavad euro-atlantilise partnerluse sõjalise komitee koostööplaani järgmiseks aastaks, programmi Partnerlus Rahu Nimel (PfP) egiidi all läbi viidud ühisõppustelt saadud kogemusi ning väljaõppe ja hariduse täiendamise programmi TEEP.
Pärast ühist lõunat NATO liikmes- ja partnerriikide kaitsevägede juhatajatega kohtub kontradmiral Tarmo Kõuts Eesti alalise esinduses NATO juures sõjalise esinduse ohvitseride kolonel Vello Loemaa, major Tiia Sõmeri ja kapten Endrik Mõistlikuga ning Eesti suursaadikuga NATO juures Sulev Kannikesega.
Tagasi Eestisse jõuab kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts täna õhtul. -
Sidepataljon saab 83 aastaseksÜksik-sidepataljon tähistab kolmapäeval, 21. novembril oma 83. aastapäeva piduliku rivistuse, lahtiste uste päeva ning spordiüritustega.
Pataljoni aastapäeval annavad pidulikul rivistusel truudusetõotuse sõduri baaskursuse läbinud ajateenijad, tähtpäeva on kutsutud tähistama pataljoni veteranid, ajateenijate ja kaadritöötajate lähedased. Lahtiste uste päevale on oodatud on kõik huvilised.
Lahtiste uste päev Üksik-sidepataljonis algab kolmapäeval kell 9. Külalistel on võimalik tutvuda sõdurivarustuse, sidepataljonis kasutatava sidetehnika, relvastuse, autotranspordi ja laskesimulaatoriga. Külalistele pakutakse sõdurisuppi. Kell 13 – 14 toimuvad spordiüritused ajateenijatele.
Peale lahtiste uste päeva lõppu esinevad sidepataljoni ajateenijad isetegevuskavadega. Algusega kell 18 viiakse sidepataljoni territooriumil läbi aastapäeva auks tõrvikutega teatejooks. Päeva lõpetab pidulik koosviibimine väeosa kaitseväelastele.
21. novembril 1918. aastal moodustati ülemleitnant F. Olbrei juhtimisel Tallinna Traadita Telegraafijaam, millest kujunes Side Pataljon. Side Pataljon oli kaasaegse sidetehnikaga varustatud eliitväeosa, kus teenida oli auasi. Ajal, mil üldiseks miinimumnõudeks hariduse vallas oli seitse klassi, nõuti sideväe ajateenijatelt gümnaasiumiharidust.
Sidepataljon taastati 1992. aasta Kaitsejõudude Peastaabi Sidekompaniina, aasta hiljem pataljonina.