Uudised
-
Seoses Võidupühaga autasustatakse ohvitsere teenetemärkidegaNeljapäeval, 21. juunil, algusega kell 13.50 autasustab kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts Tallinna raekojas kohusetundliku teenistuskohustuste täitmise eest kaitseväelasi ning kaitseväe ülesehitamisele kaasaaidanud välisriikide sõjaväelasi kaitseväe teenetemärkidega.
Teenistuskohustuste kohusetundliku täitmise eest autasustatakse kaitseväe teenetemärgiga Kaitsejõudude Peastaabi ülemat kolonelleitnant Aarne Ermust, Õhuväe staabiülemat kolonel Valeri Saart, Maaväe staabiülema kohusetäitjat kolonel Kuido-Uno Tiidoleppa ning teisi kaitseväelasi.
Teiste hulgas avaldab kaitseväe juhataja tänu ja autasustab kaitseväe teenetemärgiga taasiseseisvunud Eesti esimest Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) esimeest kapten Kaido Pihlakast pikaajalise ja aktiivse töö eest EROKi ülesehitamisel.
Eesti kaitseväe ülesehitamise ja ohvitseride ning allohvitseride õpetamise eest avaldatakse tänu ja autasustatakse kaitseväe teenetemärgiga välisriikide sõjaväelasi, teiste hulgas Kanada kaitseatašeed Eestis kolonel Dennis OBrienit, Rootsi Kuningriigi kaitseatašeed Eestis kolonel Stefan Kristianssoni. -
Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsi Võidupüha tervitus kaitseväelastele ja kaitseliitlasteleKaitseväelased! Kaitseliitlased!
Vabadussõja sangarite ennastsalgavus ja surmapõlglikkus tõi meie rahvale priiuse. Eestlased võitlesid külg-külje kõrval soomlaste, sakslaste, taanlaste, rootslaste, brittide, prantslaste, lätlaste ja venelastega. Eesti väejuhid ja sõdurid tõestasid toona oma võimekust. Nad olid võitnud Punaarmeed ja Landesveeri. Sõjas said nad jagu tehniliselt ja arvuliselt ülekaalukast vastasest.
Võit Võnnu all oli Eesti väe ja väejuhtide täielik triumf. Sellest ajast on 23. juuni eestlastele Võidupüha. Võidupüha, milleta poleks olnud vabadust ja iseseisvat Eesti riiki.
Noore Eesti Vabariigi sõdurite võitlused kaheksa aastakümmet tagasi kohustavad meid seda vahepeal kaotatud ja taas kättevõidetud vabadust hoidma. Hoidma iga hinnaga, sest ajalugu ei pruugi meile enam järgmist võimalust kinkida.
Selleks, et iial ei tuleks ühelgi vallutajal pähe mõtet astuda relva jõul Eestimaa pinnale, tuleb meil endale kogu riiki ja rahvast tõhusaks kaitseks ette valmistada. Iseseisvuse kõige kindlamaks tagatiseks on tõhus kaitsevõime. Korralikult välja õpetatud, varustatud ja kõrge moraaliga relvastatud reservarmee heidutab iga võimalikku agressorit.
Meie riigikaitse elavaks rööpapaariks on iseseisva riigikaitse rajamine ja ühinemine NATOga. Võtmeküsimuseks on siin kogu rahva tahe kaitsta oma riiki ning kaitsejõudude võimekus kodanikud sõjaliselt välja õpetada. Teise rööpa tugevust on tõestanud enam kui viiekümneaastane rahu NATO liikmesriikides ja meie edukas rahvusvaheline koostöö Vabadussõjas.
Kaitseväes ja riigikaitses tervikuna on algamas reformid, mis peavad andma meile selginenud sihid, ja uue hingamise jõudmaks sõjalises riigikaitses järgmisele tasemele.
Otsused võivad tunduda karmid ja esmapilgul võibolla raskesti mõistetavad, ent meil pole valikuid. Me peame koondama ennast ühiseks löögirusikaks meie praeguste kõige tõsisemate vastaste, kindral Aja ja kindral Ressursi vastu. Eesti on väike riik ning seetõttu peab iga maksumaksjalt saadud sent minema asja ette.
Kaitsevägi on lapsekingadest välja kasvamas. Me vajame selget arusaama iga kaitseväelase, iga kaitseliitlase, iga reservväelase, iga kodaniku jaoks - milline on tema roll, kui Eestit peaks ähvardama oht. Vaid seaduse jõuga on võimalik luua riigikaitse rajamiseks hädavajalik selgus. Kaitsejõudude tegevuse täpne sätestamine seaduste jõuga ning sealt johtuvate ajakohaste tegevuskavade väljatöötamine on möödapääsmatu seljatamaks kindral Aega ja kindral Ressurssi.
Oleme viimastel nädalatel kuulnud mitmeid NATO juhtivriikide kõrgete ametiisikute sõnavõtte, mis viitavad meie peatsele NATO-liikmelisusele.
Võibolla on meie julgeolekut tagav soomusrongi kandev rööpapaar juba valmis. Paraku pole see nii. Riigikaitse ei saa kunagi päris valmis, nagu ei saa kunagi valmis Tallinna linn. Meil on veel palju tööd teha ja meil on vähe aega.
Seepärast Et riik ja rahvas võiksid julgeoleku pärast rahulikud olla, tuleb meil kõigil oma igapäevases teenistuses anda endast parim.
Õnnitlen Teid Võidupüha puhul! Kui te vaatate jaaniõhtul Võidutulle, andku teadmine Vabadussõja võitudest Teile jõudu ja visadust teenistuses!
Head jaanipäeva! Osake koos lähedaste ja sõpradega tunda rõõmu kodumaa kõige lühemast ööst ning kes teab, ehk võib igas sõdurikiivris jaaniööl õitseda sõnajalaõis! -
Kaitseliit korraldab Pärnus Võidupüha paraadiVõidupüha paraad toimub käesoleval aasta 23. juunil Pärnus. Paraadist võtab osa üle 900 osaleja Kaitseliidust, Kaitseväest, Piirivalve- ja Päästeametist. Esmakordselt osalevad Võidupüha paraadil välisrühmad neist riikidest, kust Vabadussõtta vabatahtlikke võitlejaid läkitati: Rootsist, Soomest, Taanist, Lätist ja Briti kuninglikust mereväest.
Võidupüha algab 23. juuni hommikul kell 08.30 Võidutule süütamisega Vana-Pärnus, kell 09.00 asetatakse pärgi vabadussõja monumendile Alevi kalmistul.
Võidupäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Eliisabeti kirikus algab kell 10.00.
Üle 900 osalejaga paraadi juhatab Kaitseliidu ülem kapten Benno Leesik. Paraadil on väljas 9 kompaniid, 1 patarei, 4 üksikrühma, 2 sõjaväeorkestrit ja 13 lippu.
Kaitseliidu paraadist osavõtvate inimeste koondamine ja liikumine Pargi tänavalt Pärnu Keskväljakule, kus paraad aset leiab, algab laupäeva/23. juuni hommikul, kell 10.30.
Kell 11.28 on kõik paraadist osavõtjad rühmade kaupa avatseremooniaks üles rivistatud paraadirivistuse korra järgi.
Sõjaveterane on paraadil 32 meest, kaitseliitlasi 344 meest-naist Kaitseliidu Lääne, Tallinna, Pärnumaa, Rapla ja Sakala malevatest. Lisaks osaleb paraadil 32 noorkotkast, 61 Naiskodukaitse naist ja 32 kodutütart.
Kaitsevägi on paraadil esindatud mereväega, neid marsib 61 meest ja Pärnu Üksik-jalaväepataljoniga, samuti 61 mehega. Piirivalvureid on paraadil 61 ja päästeametnikke 61 meest.
Paraadil osalevad ka Läti Zemessardze, Taani Kodukaitse, Soome Reservistide Liidu ja Briti kuningliku mereväe rühmad. Rootsi Kodukaitse toob paraadile vaid lipu ühes liputoimkonnaga. Paraadil osaleb ka Kaitseväe orkester 40 orkestrandi ja Piirivalveameti orkester 36 orkestrandiga.
Lahingutehnikast osalevad paraadil Kaitseliidu Rapla maleva miinipilduja patarei kuus 81 mm miinipildujat ja Kaitseliidu Tallinna maleva tankitõrjekompanii neli 90 mm tankitõrjekahurit. Lisaks osalevad paraadil 16 Kaitseliidu maastikuautot Iltis koos 16 tõrvikukandjatega. Sel aastal juba teist korda võtavad presidendilt võidutule ja viivad kodumaakondadesse iga Kaitseliidu maleva poolt välja valitud parimad kohalikud kaitseliitlased.
Vabariigi Presidendi saabudes kell 11.29 mängib paraadil orkester presidendi signaali ja seejärel kannab Kaitseliidu ülem presidendile ette Võidupüha paraadiks valmisolekust. Osalejate liikumine toimub tervitusmarsi saatel. Seejärel tervitab president paraadil osalejaid ja õnnitleb neid Võidupüha puhul.
Kui kõik üksused on üle vaadatud, tervitatud ja õnnitletud, peab president Võidupüha kõne. Kõne lõppedes sõidab presidendi juurde Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik leitnant Kalle Ojaste, kes ulatab talle põleva tõrviku ja palub presidendil süüdata Võidutule tõrvikud, saatmaks need kõigisse maakondadesse kohaliku Võidutule süütamiseks.
Kaitsejõudude peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik peab palve ning õnnistab Võidutuld, võiduparaadi ja pealtvaatajaid. Üheskoos lauldakse "Hoia Jumal Eestit". Väljakule sõitnud Kaitseliidu maastikuautodest väljuvad tõrvikukandjad, kes jooksevad ühekaupa presidendi juurde süütamaks oma Võidutule tõrvikuid. Tuled saadetakse teele valvelseisva paraadi poolt.
Peale tulede ärasaatmist algab paraadmarss. Marsimuusika saatel mööduvad üksused paraadsammul aukülalistest. Seejärel siirdutakse pidulikule jalutuskäigule läbi Pärnu südalinna. Keskväljakul esinevad kohe peale paraadi tattooga Piirivalve ja Kaitseväe orkestrid.
Peale paraadi on Akadeemia ja Vee tänava vahelisel alal avatud kaitsetehnika ja -relvastuse näitus, kus saab näha ja katsuda Pärnumaa Päästeteenistuse tehnikat:
· tulekustutus- ja päästeauto Scania "Kärmas Katariina I"
· tulekustutus- ja päästeauto Scania "Kärmas Katariina III"
· konteinerauto Scania Multilift
· juhtimisauto Nissan Patrol "Kubjas"
· tulekustutus- ja päästesõiduk ATV Polaris Ranger
· tuukritööde paat
Kaitseliit näitab näitusel paraadil osalenud 81 mm miinipildujat ja 90 mm tankitõrjekahurit, Kaitseväegi on välja toonud 23 mm õhutõrjekahuri ("Sergei") ja 105 mm haubitsa. Vana silla juures jagatakse rahvale Naiskodukaitse poolt valmistatud sõdurisuppi. Näitus on avatud kell 12.30-14.00.
Sealsamas saab jälgida ka Kaitseliidu Ühendatud Lennukorpuse langevarjurite hüppeid Pärnu jõkke algusega kell 13.00.
22. juunil kell 16.00 võib jälgida Kaitseväe- ja Piirivalveorkestrit Koidula pargis.
Samal päeval kell 17.00 toimub Tori kirikus Eesti rserervohvitseride Kogu Teenetemärkide pidulik üleandmine, kus kaastegev on M. Lüdigi nimeline meeskoor.
23. juunit on Võidupühana tähistatud 1934. aastast. Vastava ettepaneku tegi kindralmajor Ernst Põdder pärast Võnnu lahingute võitmist juba 1919. aasta juuni lõpus.
Alates 1992. aastast on Võidupüha sõjaväeparaade peetud Narvas, Pärnus, Tallinnas, Tartus, Võrus, Viljandis, Valgas ja Haapsalus. Nüüd on kord jõudnud teistkordselt Pärnu kätte, kus paraadiga tähistatakse Vabadussõja võidu 82. aastapäeva.
Paraadi peaproov peetakse Pärnus reede/22. juuni õhtul kell 22.00. -
Eesti vahetab välja rahuvalve vaatleja LiibanonisAastasele vaatlejamissioonile Liibanoni sõidab Eesti kaitseväe ohvitser kapten Ingvar Salk, kes vahetab välja juba aasta kohapeal teeninud nooremleitnant Ingrid Jürjendali.
Pühapäeval, 17. juunil teele asuv kapten Salk on läbinud ettevalmistavad kursused Soome Vabariigi Niinisalo rahvusvaheliste operatsioonide ettevalmistuskeskuses ja Eestis Rahuoperatsioonide Keskuses.
Eestist lähetatud vaatlejad teenivad Iisraeli - Liibanoni sektoris. Aastane teenistus sisaldab patrullimist kahe vaenutseva poole vahelises turvaalas, vaatluspostide mehitamist ja tööd staabis.
1996. aasta detsembrist kuni 1997. aasta maini oli Lähis-Idas ESTCOY (135 meheline kompanii) Norra pataljoni NORBAT koosseisus UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) üksusena kaitsmas tsiviilelanikke ja kindlustamas relvavaba tsooni säilimist.
Eestist on vaatlejaks käinud viis ohvitseri.
Eesti Vabariik on esindatud UNTSO-s (United Nations Truce Supervision Organization) alates 1997. aastast.
ÜRO vaatlejate missioon on loodud 1948. aastal ülesandega jälgida Iisraeli ja nelja naaberriigi, Egiptuse, Jordaania, Liibanon ja Süüria rahvusvahelistest lepetest kinnipidamist. -
Eesti rahuvalvajad Kosovos vahetuvadReedel, 15. juunil kell 03.40 sõidab mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-4 Tallinna lennujaamast pooleaastasele rahutagamismissioonile Jugoslaavia Liitvabariiki Kosovosse.
ESTPATROL-4 koosneb 21 Eesti kaitseväelasest, mille ülem leitnant Aigar Põder viibib missioonipiirkonnas Pristinas juba juuni algusest.
Samal päeval kell 12.00 saabub Kosovost tagasi 22-liikmeline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-3, mida juhib leitnant Alo Valdna. Eesti kontingendi ülem Kosovos oli leitnant Risto Pärtel.
Lennuväljal autasustatakse saabuvaid rahuvalvajaid esmakordselt pärast missiooni lõppu Rahuvalvaja medaliga.
"Üksus on ette valmistatud Eestis ja varustatud Eestis riigi raha eest," ütles Rahuoperatsioonide Keskuse ülem major Aivar Jaeski. "See tõsisasi näitab, et Eesti suudab võrdse partnerina tagada rahu Euroopa kriisipiirkonnas Balkanil."
Medalid annavad rahuvalvajatele vahetult pärast saabumist Tallinna lennujaama rivistusel üle brigaadikindral Märt Tiru ning Rahuoperatsioonide Keskuse ülem major Aivar Jaeski.
Eesti rahuvalveüksus kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) rahvusvahelise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu.
Rahuvalvajate peamiseks ülesanneteks missioonil on patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus, samuti korraldatakse perioodiliselt läbiotsimisi eramutes eesmärgiga leida relvi, narkootikume ning illegaalselt riigis viibivaid isikuid.
Eesti kaitseväelased missioonil Kosovos:
ESTPATROL-1 november 1999 - mai 2000 (10 kaitseväelast)
ESTPATROL-2 juuni 2000 - detsember 2000 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-3 detsember 2000 - juuni 2001 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-4 juuni 2001 - detsember 2001 (21 kaitseväelast) -
Valitsus määras ajateenijate toetuse suuruseValitsus võttis 12. juuni istungil vastu määruse, millega reguleeris ajateenijate toetuse ulatuse ja maksmise korra, eristades toetuse maksmise 8 ja 11 kuud teenivatele ajateenijatele.
AMETIKOHT
TOETUS ESIMESEL 8 KUUL
TOETUS 9. KUNI 11. KUUL
Sõdur
160
640
Vanemsõdur
180
720
Jaoülem
200
800
Rühmavanem
250
1000
Reservohvitseride kursused lõpetanud ajateenijatele makstakse rühmavanema ametikohale kehtestatud toetuse määrast 40% võrra suurem toetus.
Kuni ajateenija ametikohale määramiseni, nooreajal, makstakse toetust 150 krooni.
Teenistuse tasu arvestatakse alates teenistusse astumise päevast või ametikohale määramise päevast, seega saavad 11 kuud teenivad ajateenijad neile ette nähtud toetuse kätte ka tagantjärgi. -
Kindral Kert külastab rahutagamisõppusel osalevat Eesti kontingentiMaaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert sõidab teisipäeval, 13. juunil Norra Kuningriiki rahutagamisõppuse Nordic Peace 2001 külalistepäevadele.
Kindral Kert tutvub 13-14. juunil Eesti ohvitseride tegutsemisega õppuse erinevates staapides.
Bardu maakonnas Põhja-Norras 5. - 15. juunini läbiviidaval Põhjamaade suurimal rahutagamisõppusel osalevad kümme Eesti kaitseväe ohvitseri Rahuoperatsioonide Keskusest, Kaitsejõudude Peastaabist, Õhutõrjedivisjonist ning Põhja riigikaitseosakonnast.
Õppusel osaleb 2200 sõjaväelast Norrast, Rootsist, Soomest, Taanist, Eestist, Lätist ja Leedust, lisaks 11 tsiviilorganisatsiooni Põhjamaadest 300 esindajaga. Eesti delegatsioon on Baltimaade suurim. -
Briti Staabikolledži õppurid tutvuvad EestigaVastavalt Suurbritannia - Eesti kahepoolse koostöö ürituste kavale tutvub 10.-13. juunini Eestiga 54-liikmeline Briti Staabikolledži delegatsioon.
Täna, 11. juunil said külalised ülevaate Eesti kaitsekontseptsioonist, kaitsejõududest ning Balti Kaitsekolledžist, tutvusid parlamendihoone, kunstimuuseumi, kindral Laidoneri majamuuseumi, Rocca al Mare vabaõhumuuseumi ning Saku Õlletehasega.
Õhtul korraldavad Briti suursaadik Eestis Sarah Squire ning kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts külalistele Glehni lossis vastuvõtu.
Teisipäeval, 12. juunil külastavad Briti Staabikolledži õppurid Ämari Lennubaasi, Rahuoperatsioonide Keskust Paldiskis, Kaitseliidu Peastaapi, Mereväebaasi, Üksik-vahipataljoni, Üksik-sidepataljoni ning muuseum-allveelaeva Lembitu.
Külalised on vanemad ohvitserid, auastmetelt alates majorist kuni kolonelini. Briti Staabikolledžis õpivad nad tegutsema ühendstaapides ja kõrgemates staapides omas riigis. Külaliste gruppi kuuluvad ka välisõppurid muuhulgas ka sellistest eksootilistest maadest, nagu Katar, Maroko, Sierra Leone ja Singapur.
Õppurid lahkuvad Eestist kolmapäeval, 13. juunil. -
Meegomäel algab ajateenijate reservohvitseride kursusEsmaspäeval, 11. juunil algab Kaitseväe Lahingukoolis üheksa nädalat kestev ajateenijate reservohvitseride kursus, mille edukatest läbinutest saavad reservohvitserid.
Kursusel alustab õpinguid 38 ajateenijat Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonist, Kalevi Üksik-jalaväepataljonist, Pärnu Üksik-jalaväepataljonist, Tartu Üksik-jalaväepataljonist, Suurtükiväegrupist, Üksik-sidepataljonist, Üksik-vahipataljonist ning Mereväest.
Reservohvitseride kursusele pääsevad ajateenijad valitakse välja nooremallohvitseride kursuse edukamate lõpetajate seast.
Kursuse läbinud peavad olema võimelised juhtima sõjaaja rühma lahingtegevust. Kursuse jooksul harjutatakse läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja väliharjutustel, kus osalejad praktiseerivad rühma juhtimist nii eraldiseisvana kui kompanii koosseisus.
Kursuse edukalt lõpetanud aspirandid suunatakse tagasi oma väeosadesse, kus neil tuleb enne ajateenistuse lõppu läbida teenistuspraktika rühmaülema abi või rühmavanema ametikohal. Peale praktika edukat teostamist antakse aspirantidele nooremohvitseri auaste lipnik.
Esimene ajateenijate reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aasta sügisel. -
BALTBATi Staap harjutab Eestis juhtimistBalti Pataljon (BALTBAT) harjutab Pärnumaal ja Paldiskis 11.-17. juunini õppustel Black Bear NATO staabiprotseduure.
11.-17. juunini Eestis läbiviidav BALTBATi staabiõppus korraldatakse kahes etapis. Esmaspäeval ja teisipäeval harjutatakse NATO nõuetele vastavaid staabiprotseduure Pärnu lähedal, kolmapäevast pühapäevani treenivad staabiohvitserid Paldiskis ja selle ümbruskonnas.
Õppuse eesmärk on harjutada NATO staabiprotseduure ja täiustada oskusi BALTBATi operatsioonide planeerimisel brigaadi raames lähtudes sõjategevuse stsenaariumist. "Õppuse üheks eesmärgiks on harjutada kolme Balti riigi koostööd NATO staabiprotseduurides pataljoni tasemel," ütles BALTBATi ülema asetäitja kapten Viljar Schiff.
Õppuse esimeses osas harjutavad BALTBATi staap ja allüksuste ülemad operatsioonide planeerimist ning juhtimist brigaadi tasandil, teises osas juhtimispunktide loomist ja juhtimise koordineerimist.
Õppust viivad läbi nõunikud Taanist, Norrast, Soomest ja Rootsist.
Õppuse üldjuht on kolonelleitnant Anders Oltrop Rootsi Kuningriigist.
Õppusel osaleb 20 BALTBATi staabis teenivat Eesti, Leedu ja Läti kaitseväelast.