Uudised
-
Kaitseväe Orkester sõidab kontsert-turneele Ameerika ÜhendriikidesseTäna, 29. juunil sõidab Eesti Kaitseväe orkester koos solistide Katrin Karisma, Tõnu Kilgase, Sirje ja Väino Puuraga kontsert-turneele Ameerika Ühendriikidesse Marylandi osariiki.
Tuuri jooksul antakse kaheksa kontserti osariigi suuremates keskustes ja osaletakse kahel korral Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks pühendatud paraadidel, samuti on kavas esinemised kohalikule eestlaskonnale ning diplomaatilisele korpusele.
Visiit kulmineerub 8. juuli kontserdiga Kapitooliumi esisel trepil Washingtonis.
Marylandi rahvuskaardi kutsel kontserte andev neljakümneliikmeline Kaitseväe orkester saabub Eestisse tagasi 11. juulil.
Orkestri repertuaaris on showprogramm (tattoo) ja mitmed kontsertprogrammid nii süva- kui kergemast muusikast, kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga ka tantsumuusika ja mitmed programmid koos laulusolistidega.
Kaitseväe orkester on eelnevalt esinenud Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Lätis, Austrias, Rootsis ja Soomes ning välja andnud 5 CD plaati.
Kaitseväe orkester loodi 1993. aastal riikliku esindusorkestrina. -
Kalevi Üksik-jalaväepataljon võõrustab probleemseid noori25. juunist - 1. juulini viibivad 13 12-14 aastast probleemset noorukit Kalevi Üksik-jalaväepataljonis, kus kaitsevägi tutvustab neile koostöös Harju Politseiprefektuuriga projekti ASTUME EDASI raames kaitseväeteenistust ning politseitööd.
Esmaspäeval tutvusid noormehed sõdurieluga, teisipäeval harjutasid õhupüssist laskmist ning said ülevaate kaitseväe varustusest ja relvastusest. Nädala jooksul külastatakse Paikuse Politseikooli, korraldatakse jalgsimatk Koogile, ekskursioonid Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi Lagedil ning kindral Laidoneri muuseumi Viimsis.
Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ülem kapten Raul Tõnnov loodab, et jõustruktuuridega tutvunud poisid leiavad elus siiski õige tee. "Poisid saavad väeosas viibides palju elus vajaminevaid praktilisi teadmisi," ütles Tõnnov. -
Eestit külastab NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaNeljapäeval, 28. juunil, kell 17 saabub Eestisse ühepäevasele ametlikule visiidile NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Joseph W. Ralston.
Vastuvõtutseremoonial Tallinna Lennujaamas tervitavad teda Taani Kuningriigi suursaadik Eestis J¸rgen Munk Rasmussen, kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts, Eesti suursaadik NATO juures Sulev Kannike, Eesti alaline sõjaline esindaja NATO juures kolonel Vello Loemaa, Maaväe staabiülema kohusetäitja kolonel Kuido-Uno Tiidolepp, Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner ja Mereväe staabiülema asetäitja leitnant Lauri Tumm.
Visiidi käigus kohtub NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Vabariigi Presidendi Lennart Meri, peaminister Mart Laari, kaitseminister Jüri Luige, kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsiga ning külastab õhuseirekeskust ämaris.
Kindral Ralston on USA õhujõududes teeninud 1965. aastast peale, osaledes ka Vietnami sõjas. 1996. aasta märtsist kuni möödunud aasta alguseni oli ta USA ühendatud staabiülemate komitee aseesimees. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kohale määrati kindral Ralston 3. mail 2000. aastal. -
Kaitsejõudude juhtkond lihvib brigaadi koosseisuTeisipäeval, 26. juunil korraldab Kaitsejõudude Peastaap Balti Kaitsekolledžis Tartus kaardiharjutuse, milles testib Eesti jalaväebrigaadide võimalikke struktuure.
Kaardiharjutuse eesmärgiks on analüüsida ja hinnata jalaväebrigaadi võimekust täita lahinguülesannet määratud piirkonnas. Kaitsejõudude Peastaabi ülesandeks on töötada välja üksuse niisugune koosseis, mis oleks ressurssidega kaetud, suudaks iseseisvalt ning tõhusalt lahinguväljal toimida ning oleks võimeline koostööks NATO vägedega.
Ettevalmistused kaardiharjutuseks Tartus algasid nädal tagasi Tallinnas. Eelmise strateegilise kaardiharjutuse viis Kaitsejõudude Peastaap läbi 1. juunil.
Eesti kergejalaväebrigaad on 5000 mehe suurune. -
Mälestustahvli avamine kindralmajor Otto SternbeckileTeisipäeval, 26. juunil algusega kell 14 avatakse Tallinnas Väike-Patarei 10 asuval hoonel Eesti laskespordi isa kindralmajor Otto Sternbeckile mälestustahvel.
Avamistseremoonial võtavad sõna Eesti Laskurliidu esimees Mati Mark, Maaväe staabiülema kohusetäitja kolonel Kuido-Uno Tiidolepp ning ajaloolane Mati Õun.
Mälestustahvli õnnistab sisse kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik.
Otto Sternbeck sündis 24. detsembril 1884 Järvamaal Albu vallas.
I maailmasõja alguses 1914. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, kus määrati 266. Petrošenski jalaväepolku. Lahinguis ülesnäidatud vapruse eest ülendati O. Sternbeck 1915. aasta detsembris alamlipnikuks ja 1916. aastal lipnikuks. Teenis tsaariarmees välja Püha Stanislavi III järgu ja Püha Anna III ja II järgu ordenid.
Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli O. Sternbeck 7. novembril 1917 kodumaale, kus ta valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks ja pandi ametisse 1. Eesti jalaväediviisi staabi komandandiks.
Vabadussõja alates määrati ta Tallinna 1. kaitsepolgu ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 8. jalaväepolguks. 6. maist 1919 ülendati O. Sternbeck alamkapteniks ja 23. oktoobrist kapteniks.
Alanud rahuajal ülendati 19. juunil 1920 alampolkovnikuks. Alates 1. jaanuarist 1921 teenis ta laskeinspektorina. 24. veebruaril 1927 ülendati O. Sternbeck koloneliks. 1. juunist 1929 määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril 1933 kutsuti ta teedeministriks Konstantin Pätsi valitsusse; selles ametis olles sai 24. veebruaril 1937 oma viimase ametikõrgenduse - kindralmajoriks. 25. augustist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest ning arvati reservi.
Kõigi nende tööde kõrvalt tegi O. Sternbeck oma elutöö Eesti laskespordi organisaatorina, ta pani laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja Kaitseliidus. 1934. aastast oli Sternbeck Eesti Laskurliidu esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: 1935 Roomas, 1937 Helsingis ja 1939 Luzernis. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale.
Kindralmajor Otto Sternbeck on mitmete laskeasjandust käsitlevate raamatute autor.
Esimese nõukogude okupatsiooni ajal Otto Sternbeck arreteeriti ja lasti 23. juunil 1941 maha. -
Võidupüha ja Maakaitsepäeva üritustel osaleb Briti Kuningliku Laevastiku miinijahtijaReedel, 22. juunil saabub Pärnusse Võidupüha ja Maakaitsepäeva tähistamisele Briti Kuningliku Laevastiku Sandown-klassi miinijahtija HMS PEMBROKE.
Briti miinijahtija ning Eesti Mereväe patrull-laev RISTNA ja Piirivalve patrull-laev VAPPER kohtuvad Pärnu lahel ning tulevad koos Kesklinna sadamasse, kus sildumine on plaanitud kell 10.00. Kesklinna sadamas võtab külalisi Suurbritanniast vastu Piirivalve orkester ning Üksik-vahipataljoni auvahtkond.
Pärast sadamasse saabumist käivad laevakomandörid ametlikel visiitidel Pärnu linnapea Einar Kelderi , garnisoni ülema leitnant Margus Rebase ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva ülema leitnant Kalle Ojaste juures, nagu näeb ette rahvusvaheline mereväe-etikett.
Võidupüha paraadil 23. juunil võib näha rivis nii Eesti kui ka Briti mereväelasi.
22. juunil kell 13.30 - 16.00 ja 23. juunil kell 13.30 - 17.00 on sõjalaevadega tutvuma oodatud kõik huvilised, laevad on külastajatele avatud.
Sõjalaeva visiidi juurde kuuluvad ka traditsioonilised vastuvõtud laevadel ja tutvumine linnaga. Jaanipäeval peetakse jalgpallivõistlus, kus osalevad Eesti ja Briti mereväelased ning Pärnu pataljoni meeskonnad.
Laevad lahkuvad Pärnust 25. juunil.
Vabadussõjas käigule otsustavat mõju avaldanud Suurbritannia sõjalaevastik saabus Tallinna reidile 12. detsembril 1918. aastal toetamaks Eesti võitlust oma iseseisvuse eest.
9.detsembril 1918. aastal suundusid Suurbritannia laevastikule Liepajasse vastu Eesti puksiiril "Reval" J. Laidoner ja meie miinilootsid, kes tõid laevad läbi tollal meres olnud ulatuslike miiniväljade.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Suurbritannia laeva ning üle 250 Eesti aluse.
Vastloodud Eesti Merejõududele oli tema esimestest võitluspäevadest peale väärika Briti laevastiku toetus oluline nii materiaalselt kui ka moraalselt.
3. jaanuaril 1919 andsid britid Eestile ajutiseks kasutamiseks nende poolt vallutatud 2 miiniristlejat, mis said uued nimed "Lennuk" ja "Vambola".
1919.a. augustis annetati Vabariigi Valitsuse määrusega esimesed seitse Vabadusristi Briti ohvitseridele, kes olid abistanud Eesti sõjaväge. Üldse anti Briti kodanikele Vabadusriste 128 korral. Isikliku vapruse eest said risti 21 Briti meremeest.
Vabadussõja käigus alguse saanud koostöö jätkus ka rahuaastatel. Eesti mereväeohvitseride koolitamisel oli just Suurbritannial väga oluline osa. Meie Merejõudude kõige moodsamad laevad, tollase parima tehnilise varustatusega allveelaevad "Kalev" ja "Lembitu" ehitati samuti Suurbritannias.
Pärast Eesti Mereväe taasloomist on Suurbritannia laevad korduvalt külastanud Tallinna ning ka osalenud mereväeõppustel. Äsja lõppenud rahvusvahelistel mereväeõppustel US Baltic Operations 2001 tegutsesid Eesti sõjalaevad "Admiral Pitka", "Wambola" ja "Kalev" ühes grupis samuti kui "Pembroke-gi" Sandown-klassi kuuluva miinijahtijaga "Grimsby".
Eesti Mereväe patrull-laev RISTNA
Pikkus: 34 m
Laius: 5,6 m
Süvis: 1,8 m
Veeväljasurve 110 t
Kiirus: 15 sõlme
Relvastus: 2 RBU 1200 (reaktiiv-süvaveepommiheitja), 23 mm õhutõrjekahur, 12,7 mm kuulipilduja, miiniveeskamisseadmed, aktiiv- ja passiiv-allveeobjektide avastamise sonar
Meeskond rahuajal 10
Ehitatud 1957.a. Soomes, renoveeritud 1981.a.
Eesti Mereväele üle antud 1999.a. juulis.
Komandör: leitnant Peeter Ivask
HMS PEMBROKE
Briti Sandown-klassi miinijahtija
Pikkus 52,5 m
Laius 10,5 m
Süvis 2,3 m
Veeväljasurve 489 tonni
Ehitatud 1997.a., teenistusse asunud 1998.a.
Meeskond 34 ( 5 ohvitseri)
Ehitatud avamere miinijahtijaks.
Komandör: kaptenmajor Tom Russell
Piirivalve patrull-laev VAPPER
Pikkus 31,4 m
Laius 6 m
Süvis 2 m
Veeväljasurve 117 t
Kiirus üle 25 sõlme
Ehitatud Balti Laevaremonditehases, lasti vette 1. juunil 2000.
Komandör: nooremleitnant Jaan Rannamaa -
Rahuoperatsioonides osalenud saavad medaliVastavalt Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsi ettepanekule annab kaitseminister Jüri Luik rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medali kõigile Eesti kaitseväelastele ja reservväelastele, kes on osalenud rahvusvahelistel rahutagamismissioonidel alates 1995. aastast.
Kaitseminister annab medali kõigile kaitseväelastele ja reservväelastele, kes on osalenud rahuoperatsioonil või selle ettevalmistamisel vähemalt 30 päeva. Medali saab kokku 464 Eesti Vabariigi kodanikku.
Rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal on kaitseministri antav mälestusmärk kohusetundliku teenistuse ja ülesnäidatud initsiatiivi eest rahuoperatsioonidel. Statuudi järgi antakse medal rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenud kaitseväelastele pärast Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmist.
Hõbedavärvilisest metallist medali esiküljel on kujutatud Eesti kaart gloobuse taustal, ümbritsetuna õlipuu okstest. Medali tagaküljel on tekst RAHU TEENISTUSES. -
Allohvitseride auastmete andmineSeoses Võidupühaga andis kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts kaitseväelastele, kaitseliitlastele, piirivalvuritele ja päästeametnikele allohvitseride auastmed.
Maa-, mere- ja õhuväe vanemallohvitseride auastmed:
staabiveebel 4
vanemveebel 20
veebel 54
nooremveebel 10
Maa- ja õhuväe nooremallohvitseride auastmed:
vanemseersant 11
seersant 30
nooremseersant 3
Mereväe nooremallohvitseride auastmed:
vanemmaat 2
maat 2
nooremmaat 1 -
Sidepataljon mälestab vastupanu okupantidele21. juunil tähistab Üksik-sidepataljon Raua tänava lahingut, milles sidepataljon ainsa Eesti Vabariigi väeosana organiseeritult okupeerijatele relvastatud vastupanu osutas.
Raua tänava lahingu 51. aastapäeva tähistamise pidulik tseremoonia algab keskpäeval Raua tänava kooli juures. Üritusel peetakse mälestuskõnesid, lahingu mälestuskivile asetatakse lilli. Peale pidulikku sündmust pakutakse lahingu veteranidele Üksik-sidepataljonis lõunat.
21. juunil 1940, sõitis Raua tänava koolimaja ette, kuhu Sidepataljon oli majutatud, veoautotäis riigipöörajaid, nii punaarmeelasi kui kohalikke, kokku umbes 30 meest.
Riigipöörajad nõudsid korrapidaja-allohvitserilt relvade ning korrapidamise üleandmist, mida ka tehti. Seejärel tahtsid ülevõtjad hakata üle võtma kaitseväelaste isiklikke asju, mille tulemusel visati mässajad uksest välja.
Sideväelased otsisid välja varem ärapeidetud relvastuse ning panid vahipostid välja.
Samal õhtul tulid relvastatud riigikukutajad tagasi. Tunnimees proovis neid peatada, kuid sai raskelt haavata. Selle peale avas tule teine tunnimees, kes alarmeeris kõiki ülejäänuid.
Sidepataljoni võitlejad asusid positsioonidele koolimaja akendel ja avasid tule, mille peale ründajad taandusid. Hiljem saabusid ründajad juba kuue soomusmasina toetusel kuid ei saavutanud edu.
Lõpliku lahenduse tõi nn Varese valitsuse sõjaminister Rotberg, kes rahustas pooled maha ning sidepataljon relvitustati teistkordselt. -
Kaitseliit korraldab Pärnus Võidupüha paraadiVõidupüha paraad toimub käesoleval aasta 23. juunil Pärnus. Paraadist võtab osa üle 900 osaleja Kaitseliidust, Kaitseväest, Piirivalve- ja Päästeametist. Esmakordselt osalevad Võidupüha paraadil välisrühmad neist riikidest, kust Vabadussõtta vabatahtlikke võitlejaid läkitati: Rootsist, Soomest, Taanist, Lätist ja Briti kuninglikust mereväest.
Võidupüha algab 23. juuni hommikul kell 08.30 Võidutule süütamisega Vana-Pärnus, kell 09.00 asetatakse pärgi vabadussõja monumendile Alevi kalmistul.
Võidupäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Eliisabeti kirikus algab kell 10.00.
Üle 900 osalejaga paraadi juhatab Kaitseliidu ülem kapten Benno Leesik. Paraadil on väljas 9 kompaniid, 1 patarei, 4 üksikrühma, 2 sõjaväeorkestrit ja 13 lippu.
Kaitseliidu paraadist osavõtvate inimeste koondamine ja liikumine Pargi tänavalt Pärnu Keskväljakule, kus paraad aset leiab, algab laupäeva/23. juuni hommikul, kell 10.30.
Kell 11.28 on kõik paraadist osavõtjad rühmade kaupa avatseremooniaks üles rivistatud paraadirivistuse korra järgi.
Sõjaveterane on paraadil 32 meest, kaitseliitlasi 344 meest-naist Kaitseliidu Lääne, Tallinna, Pärnumaa, Rapla ja Sakala malevatest. Lisaks osaleb paraadil 32 noorkotkast, 61 Naiskodukaitse naist ja 32 kodutütart.
Kaitsevägi on paraadil esindatud mereväega, neid marsib 61 meest ja Pärnu Üksik-jalaväepataljoniga, samuti 61 mehega. Piirivalvureid on paraadil 61 ja päästeametnikke 61 meest.
Paraadil osalevad ka Läti Zemessardze, Taani Kodukaitse, Soome Reservistide Liidu ja Briti kuningliku mereväe rühmad. Rootsi Kodukaitse toob paraadile vaid lipu ühes liputoimkonnaga. Paraadil osaleb ka Kaitseväe orkester 40 orkestrandi ja Piirivalveameti orkester 36 orkestrandiga.
Lahingutehnikast osalevad paraadil Kaitseliidu Rapla maleva miinipilduja patarei kuus 81 mm miinipildujat ja Kaitseliidu Tallinna maleva tankitõrjekompanii neli 90 mm tankitõrjekahurit. Lisaks osalevad paraadil 16 Kaitseliidu maastikuautot Iltis koos 16 tõrvikukandjatega. Sel aastal juba teist korda võtavad presidendilt võidutule ja viivad kodumaakondadesse iga Kaitseliidu maleva poolt välja valitud parimad kohalikud kaitseliitlased.
Vabariigi Presidendi saabudes kell 11.29 mängib paraadil orkester presidendi signaali ja seejärel kannab Kaitseliidu ülem presidendile ette Võidupüha paraadiks valmisolekust. Osalejate liikumine toimub tervitusmarsi saatel. Seejärel tervitab president paraadil osalejaid ja õnnitleb neid Võidupüha puhul.
Kui kõik üksused on üle vaadatud, tervitatud ja õnnitletud, peab president Võidupüha kõne. Kõne lõppedes sõidab presidendi juurde Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik leitnant Kalle Ojaste, kes ulatab talle põleva tõrviku ja palub presidendil süüdata Võidutule tõrvikud, saatmaks need kõigisse maakondadesse kohaliku Võidutule süütamiseks.
Kaitsejõudude peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik peab palve ning õnnistab Võidutuld, võiduparaadi ja pealtvaatajaid. Üheskoos lauldakse "Hoia Jumal Eestit". Väljakule sõitnud Kaitseliidu maastikuautodest väljuvad tõrvikukandjad, kes jooksevad ühekaupa presidendi juurde süütamaks oma Võidutule tõrvikuid. Tuled saadetakse teele valvelseisva paraadi poolt.
Peale tulede ärasaatmist algab paraadmarss. Marsimuusika saatel mööduvad üksused paraadsammul aukülalistest. Seejärel siirdutakse pidulikule jalutuskäigule läbi Pärnu südalinna. Keskväljakul esinevad kohe peale paraadi tattooga Piirivalve ja Kaitseväe orkestrid.
Peale paraadi on Akadeemia ja Vee tänava vahelisel alal avatud kaitsetehnika ja -relvastuse näitus, kus saab näha ja katsuda Pärnumaa Päästeteenistuse tehnikat:
· tulekustutus- ja päästeauto Scania "Kärmas Katariina I"
· tulekustutus- ja päästeauto Scania "Kärmas Katariina III"
· konteinerauto Scania Multilift
· juhtimisauto Nissan Patrol "Kubjas"
· tulekustutus- ja päästesõiduk ATV Polaris Ranger
· tuukritööde paat
Kaitseliit näitab näitusel paraadil osalenud 81 mm miinipildujat ja 90 mm tankitõrjekahurit, Kaitseväegi on välja toonud 23 mm õhutõrjekahuri ("Sergei") ja 105 mm haubitsa. Vana silla juures jagatakse rahvale Naiskodukaitse poolt valmistatud sõdurisuppi. Näitus on avatud kell 12.30-14.00.
Sealsamas saab jälgida ka Kaitseliidu Ühendatud Lennukorpuse langevarjurite hüppeid Pärnu jõkke algusega kell 13.00.
22. juunil kell 16.00 võib jälgida Kaitseväe- ja Piirivalveorkestrit Koidula pargis.
Samal päeval kell 17.00 toimub Tori kirikus Eesti rserervohvitseride Kogu Teenetemärkide pidulik üleandmine, kus kaastegev on M. Lüdigi nimeline meeskoor.
23. juunit on Võidupühana tähistatud 1934. aastast. Vastava ettepaneku tegi kindralmajor Ernst Põdder pärast Võnnu lahingute võitmist juba 1919. aasta juuni lõpus.
Alates 1992. aastast on Võidupüha sõjaväeparaade peetud Narvas, Pärnus, Tallinnas, Tartus, Võrus, Viljandis, Valgas ja Haapsalus. Nüüd on kord jõudnud teistkordselt Pärnu kätte, kus paraadiga tähistatakse Vabadussõja võidu 82. aastapäeva.
Paraadi peaproov peetakse Pärnus reede/22. juuni õhtul kell 22.00.