Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • Kuni 7. aprillini õpetavad Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis kaaderkoosseisu ja ajateenijaid Ameerika Ühendriikide allohvitseridest instruktorid USA 10. spetsiaalsete operatsioonide grupist (10. SFODA).

    Väikeüksuste taktika kursusel osalevad paralleelselt nii kaadriohvitserid ja -allohvitserid kui ka ajateenijad. Ameeriklased õpetavad ajateenijatele esmaabi ning haavatu transporti, liikumisviise lahinguväljal, objekti rünnakut, varitsust ja ühinemisoperatsiooni. Kaaderkoosseisule õpetatakse eelkõige juhtimisprotseduure ning lahingkäsu andmist. Esimesel etapil õpetatakse juhte ja sõdureid eraldi, teises etapis, praktilise harjutamise ajal, juba koos.

    USA eriüksuslased viivad läbi ka USA armee stiilis laskeharjutusi ning demonstreerivad Eesti Kaitseväe relvastuses mitteolevat 60mm miinipildujat.

    Kursustel osalevad 80 ajateenijat, kes on juba läbinud jalaväe lahingpaari kursuse, väljaõppeplaanides sellele järgnevat jao- ning rühmakursust õpetavadki USA instruktorid. Vajadusel saavad nii instruktorid kui õppurid kasutada tõlkide abi. Esimesed paar päeva viiakse tunnid läbi klassis, edaspidi juba maastikul.

    USA eriüksuslastest kaks saabusid Eestisse 23. märtsil, ülejäänud kuus aga 27. märtsil USA õhuväe transpordilennukiga C 130 Hercules, tuues kaasa kokku 3 tonni varustust, millest osa moodustas instruktorite enda täislahinguvarustus, osa demonstratsioonlaskmistel kulutatav laskemoon, samuti tõid ameeriklased kaasa kõik väljaõppeks vajaliku, nagu märklauad, tahvlid jms.
  • EESTI KAITSEVÄE ORKESTER annab reedel , 30. märtsil algusega kell 19.00 Vene Kultuurikeskuses (Mere pst 5) vene muusika kontserti.

    Külalisena on kaastegev üks Venemaa parimaid trompetimängijaid Maria Teatri trompetisolist Gennadi Nikonov. Kontserti dirigeerib külalisena Admiraliteedi Orkestri peadirigent Aleksei Karabanov St Peterburist.

    Kontserdi kava:

    Valeri Malgin Avamäng "Venemaa"
    Pjotr Tshaikovski Skomorohhide tants
    Vassili Brandt Kontsertpala trompetile nr.1 f-moll, op 11
    Nikolai Rimski-Korsakov Hispaania capriccio
    Aleksandr Borodin Polovetsi tantsud
    Reinhold Glier Kontsert häälele ja orkestrile I osa trompetiseades
    Pjotr Tsaikovski Avamäng "1812"

    Kontsert on tasuta!
  • Saksamaa toetab Eesti liitumist NATO ning Euroopa Liiduga, ütles Saksamaal ametlikul visiidil viibiv Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts.

    Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts viibib 26. - 28. märtsini Bundeswehri peainspektori kindral Harald Kujati kutsel ametlikul visiidil Saksamaa Liitvabariigis.

    Teisipäeval, 27. märtsil Bundeswehri peainspektoriga kohtunud kaitseväe juhataja sõnul olid kohtumise teemadeks Bundeswehri reform ja Euroopa kiirreageerimisjõud. Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsi sõnul arutleti nii välis- kui kaitseministeeriumis NATO laienemisprotsessi ja ühiste kaitsealaste projektide üle.

    Kontradmiral Kõuts kohtus Berliinis Bundeswehri peainspektori kindral Harald Kujati, kaitseministeeriumi riigisekretäri Walther Stützle ning välisministeeriumi riigisekretäri Gunter Pleugeriga.

    Visiidil saadab kaitseväe juhatajat Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Margus Kolga.

    Kontradmiral Kõuts saabub Eestisse tagasi kolmapäeval, 28. märtsil.
  • Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts sõidab esmaspäeval, 26. märtsil Bundeswehri peainspektori kindral Harald Kujati kutsel kahepäevasele ametlikule visiidile Saksamaa Liitvabariiki.

    Teisipäeval kohtub kontradmiral Kõuts Bundeswehri peainspektori kindral Harald Kujati, kaitseministeeriumi riigisekretäri Walther Stützle, välisministeeriumi riigisekretäri Gunter Pleugeri ning osaleb Eesti suursaadiku Saksamaal Riina Kionka pakutaval õhtusöögil.

    Kohtumistel tulevad arutlusele NATO liitumise ja Bundeswehri reformiga seotud teemad.

    Visiidil saadab kaitseväe juhatajat Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Margus Kolga.

    Kontradmiral Kõuts saabub Eestisse tagasi kolmapäeval, 28. märtsil.
  • Riigikogu andis auastmeteta kaitseväelastele võimaluse teenida ohvitseri või allohvitseri paguneid nõudval ametikohal 2003. aasta 16. aprillini, kuna enne seni kehtinud tähtaega ei jõutud anda neile vajalikku väljaõpet.

    Möödunud aasta 16. aprillil jõustunud kaitseväeteenistuse seadus sätestas ühe aasta pikkuse tähtaja, mille jooksul võis ohvitseri või allohvitseri ametikohal töötavaid kaitseväeametnikke võtta lepingulisse tegevteenistusse või nimetada ametisse avaliku teenistuse seaduse alusel.

    Aasta jooksul pole osutunud võimalikuks anda teenistuses olevatele kaitseväeametnikele allohvitseride või ohvitseride auastme andmiseks vajalikku väljaõpet, nentis eelnõu algatanud riigikaitsekomisjon seletuskirjas.

    Algatajad lisasid, et kaitseväeametnike teenistusest vabastamine või madalamale ametikohale määramine ei vasta riigikaitse huvidele.

    Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülema asetäitja major Toivo Jõgilaine ütles, et on valmis projekt kaitseväeametnike koolituskursuse programmi suhtes ja ka mingid mitte väga täpsed ajad on paika pandud. Jõgilaine sõnul oligi just see projekt üks andmetest, mille põhjal otsus tehti. "Fakt on see, et need kursused hakkavad igal juhul toimuma," kinnitas Jõgilaine

    Seadusemuudatus puudutab 105 piirivalveametnikku ja 406 kaitseväe ja Kaitseliidu ametnikku. Valitsuse ja kaitseväe juhataja hinnangul piisab uuest tähtajast probleemi lahendamiseks.
  • Maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert osales 21.-22. märtsini Saksamaal Heidelbergis toimunud Euroopa riikide relvajõudude juhatajate iga-aastasel kohtumisel.

    Kohtumise peamiseks teemaks oli rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide juhtimis- ja kontrollisüsteemide arendamine. Samuti arutati, kuidas erinevad riigid saaksid paremini arendada oma ressursse ja tagalasüsteeme.

    "Käesolev kohtumine aitab Eestil formuleerida täpsemalt oma eesmärke ja leida optimaalsemaid lahendusi armee arendamisel," ütles Maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert.

    Kahepäevasest üritusest võttis osa 40 riigi sõjaväejuhid ja sellel esinesid põhiettekannetega ÜRO peasekretär Kofi Annani eriesindaja Balkanil Carl Bildt ning USA, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania, Itaalia ning NATO Euroopa väekoondise juhid.

    Kindralleitnant Kert saabub Eestisse tagasi reedel, 23. märtsil.
  • Esmakordselt saavad Bosnia-Hertsegoviinas Taani kontingendi koosseisus Põhjamaade-Poola lahinggrupis teenivad Eesti rahuvalvajad põhilise osa missioonieelsest väljaõppest Eestis. Luurekompanii BALTSQN-4 väljaõpe algab 22. märtsil kompanii juhtkonna õppekogunemisega. Õpet viivad läbi Eesti spetsialistid, Taani instruktorid toetavad neid, samuti tõid taanlased 19. märtsil Paldiskisse saabudes kaasa 40 väljaõppe läbiviimiseks vajalikku patrullautot.

    Eestis kestab õpe juunini, seejärel siirdutakse Taani, kus viiakse läbi väljaõppe etapid, mida ei ole võimalik Eestis läbi viia, näiteks NATO standarditele vastava laskevälja puudumise tõttu.

    Rahutagajad õpivad eelkõige luuretaktikat, aga ka kõike muud missioonil spetsiifiliselt vajalikku, muuhulgas ka kohalikku ajalugu.

    Eesti luurekompanii siirdub missioonile augusti algul vahetades välja Bosnia-Hertsegoviinas pool aastat olnud Läti rahutagajad.

    Väljaõppe toimumine Eestis on kindel märk Taani armee juhtide usaldusest meie instruktorite ja kogu kaitseväe vastu.

    22 Eesti rahuvalvajad on praegu mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-3 kooseisus Kosovos NATO rahutagamismissioonil KFOR, kaks staabiohvitseri on Bosnias.
  • 20. märtsil pühitseti ja anti Suurtükiväegrupile üle väeosa lipp.

    Suurtükiväegrupi lipu pühitses kaitseväe vanemkaplan peakaplani kohustes leitnant Taavi Laanepere hommikul kell 10 Narva kindluses, seejärel viidi lipp Suurtükiväegruppi Tapal ning maaväe staabiülema kohusetäitja kolonel Kuido-Uno Tiidolepp andis kell 14 alanud pidulikul tseremoonial väeosale lipu üle. Lipu annetajateks olid Narva ja Tapa linnavalitsused.

    Oma Suurtükiväegrupile saadetud tervituses ütles kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts, et kuigi Eesti suurtükiväel on olnud asutamisest peale samapalju keerdkäike, kui Eesti Vabariigil, on suurtükiväelased ikka tagasi kokku tulnud ning seisnud südilt vaenlase vastu.

    "Kui jalaväel on tagataskus Suutükiväegrupi tugev tuletoetus, võib olla üsna kindel, et vähemalt suurtükilasu ulatuses dikteerib lahinguväljal mängureegleid Eesti kaitsevägi," ütles kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi tervituses.

    Suurtükiväegrupi lipu väeosa küljel on mustal taustal väeosa embleem, mis kujutab vapikilbil ristatud kaht kahuritoru ning nende kohal kahurikuuli, millest lahvatab välja leek.

    Praeguse Suurtükiväegrupi eelkäijaks oli 16. jaanuaril 1918 asutatud 1. Eesti Suurtükiväe Brigaad, mil alampolkovnik Andres Larka sõitis Ülemkomitee käsul Haapsallu ning võttis seal asunud vene suurtükiväebrigaadilt üle relvastuse ja varustuse. Saksa okupatsiooni ajal likvideerisid sakslased ajutiselt suurtükiväebrigaadi, kuid Vabadussõja alguseks formeeriti see taas. Suurtükiväelased võitlesid praktiliselt kõikidel Vabadussõja rinnetel.

    28. oktoobril 1928 annetas Tallinna Naisühing tollasele 1. Diviisi Suurtükiväele lipu, mis hävis üksuse likvideerimise käigus 1940. aastal.

    Suurtükiväegrupp taasformeeriti 20. märtsil 1998.
  • Koolis õppimisest huvitatud noortele mõeldud üritus algab kell 10.00 aulas kooli tutvustava ülevaatega, mis kordub kell 12.30 ja 14.30, presentatsioonide järel on võimalik tutvuda elu- ja olmetingimustega.
    Uksed on avatud kella 16.00ni.

    Kõrgema Sõjakooli vastuvõtueeskirjaga on võimalik tutvuda Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koduleheküljel:


    Hetkel õpib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakooli keskastmekursustel 40, erialakursustel 17 ning põhikursustel 71 kaitseväelast.
  • 12. märtsist kuni 2. aprillini viibivad kodus puhkusel 11 Kosovos NATO rahutagamismissioonil KFOR mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-3 koosseisus osalevat Eesti kaitseväelast.

    Puhkusele saabunud Eesti kontingendi vanema leitnant Risto Pärteli ja rühmavanema nooremseersant Andres Laasma sõnul on meeste meeleolu reibas, teenistus kulgeb edukalt ja olukorra pingestumine Kosovo- Makedoonia piiril ei ole nende teenistusse lisaprobleeme toonud.

    Mehed kavatsevad puhkuse veeta pereringis ja kuna lahkudes oli kohapeal juba 25 kraadi sooja, siis jahedas koduses kliimas kuumaks Balkani suveks jõudu kogudes.

    ESTPATROL-3 on kolmas Eesti Kaitseväe allüksus, mis kuue kuu kaupa koos Itaalia karabinjeeridega kogu Kosovo provintsi territooriumil sisekorda kaitseb.

    Rühma 22 kaitseväelast sõitsid kriisipiirkonda möödunud aasta 17.detsembril ja vahetatakse välja ESTPATROL-4 poolt ning saabuvad koju jaanipäevaks.
Keri üles