Uudised
-
Kaitseväe orkester esitab Rein Rannapi uudisteose PUHANGEESTI KAITSEVÄE ORKESTER annab pühapäeval , 18. märtsil algusega kell 14 Estonia Kontsertsaalis kontserti, millega tähistatakse orkestri 8. aastapäeva.
Kuna ettekandele tuleb Rein RANNAP'i uudisteos orkestrile "PUHANG", võiks kontserti nimetada "Esmakordselt Eestis", ütles Kaitseväe orkestri peadirigent kapten Peeter SAAN.
Lisaks sellele tulevad esmakordselt puhkpilliorkestriga ettekandele Mussorgski "Pildid näituselt" ja Gershwini "Rapsody in Blue", kus on solistina kaastegev Rein RANNAP. Samuti on esimest korda Eestis Sparke "Orient Express".
Solistina esineb Rein RANNAP (klaver), orkestri peadirigent on kapten Peeter SAAN.
Kontserdi kava:
Modest Mussorgski PILDID NÄITUSELT
Philip Sparke ORIENT EXPRESS
John Barnes Chance INCANTATION AND DANCE
Rein Rannap PUHANG (esmaettekanne)
George Gershwin RAPSODY IN BLUE, solist Rein RANNAP
Piletid 25.- ja 50.- müügil Estonia piletikassas. -
Poola toetab Eestit teel NATOssePoola toetab Eesti, Läti ja Leedu NATOga liitumist alliansi laienemise järgmises ringis, ütles kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts.
Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts viibis 5.-7. märtsini Poola ametivenna kindralleitnant Czeslaw Piatase kutsel kolmepäevasel ametlikul visiidil Poola Vabariigis.
"Kohtumised möödusid väga soojas ja avameelses õhkkonnas", sõnas kontradmiral Tarmo Kõuts. "Poola NATOga liitumise õppetundidest tasub meil eelkõige tähele panna tõsiasja, et kodutöö peab olema enne liitumist tehtud. Peame oma reformidega valmis saama enne liikmeks kutsumist seepärast, et liikmetele laienevad juba kõik täisliikme kohustused ja eesmärgid. Täisliikme kohustusi täites võib osutuda riigikaitse põhjalik reformimine liiga raskeks."
Kindralleitnant Piatas rõhutas, et NATOsse ei astu mitte relvajõud vaid terve riik.
Poola visiidi kõneteemaks ei olnud Poola võimalik materiaalne toetus ega ka relvaabi Eestile.
Kontradmiral Kõuts kohtus Varssavis Poola armee peastaabi ülema kindralleitnant Czeslaw Piatase, kaitseminister Bronislaw Komorowski, välisministeeriumi asekantsler Andrzej Ananiczi, Julgeolekubüroo ülema Marek M. Siwieci ning Eesti suursaadikuga Poolas Aivo Oravaga.
Eesti kaitseväe juhataja asetas teisipäeval, 6. märtsil Varssavis tundmatu sõduri hauale pärja.
Visiidil saatis kaitseväe juhatajat tema nõunik NATO integratsiooni ja rahvusvahelise sõjalise koostöö alal brigaadikindral Märt Tiru. -
Kaitseväe juhataja sõidab ametlikule visiidile PoolaKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts sõidab 5. märtsil Poola ametivenna kindralleitnant Czeslaw Piatase kutsel kolmepäevasele ametlikule visiidile Poola Vabariiki.
"Soovime süvendada Poola toetust Eestile NATOga liitumisel," sõnas kontradmiral Kõuts. "Samuti tahame õppida Poola kogemusest NATOga ühinemisel."
Kontradmiral Kõuts kohtub Varssavis Poola armee peastaabi ülema kindralleitnant Czeslaw Piatase, kaitseminister Bronislaw Komorowski, välisministeeriumi asekantsler Andrzej Ananiczi, Julgeolekubüroo ülema Marek M. Siwieci ning Eesti suursaadikuga Poolas Aivo Oravaga, tutvub õhuväe- ja õhutõrjekeskuse ning Kazuris asuva inseneridevägede brigaadiga.
Eesti kaitseväe juhataja asetab teisipäeval Varssavis Tundmatu sõduri hauale pärja.
Visiidil saadab kaitseväe juhatajat nõunik NATO integratsiooni ja rahvusvahelise sõjalise koostöö alal brigaadikindral Märt Tiru. -
Tallinna Garnisoni Komandantuur lõpetas tegevuse1. märtsist lõpetas tegevuse Tallinna Garnisoni Komandantuur.
Tallinna Garnisoni Komandantuuri juurde kuulusid Kaitseväe Orkester, Tallinna Garnisoni haigla, Kaitseväe Keskapteek, Tallinna Garnisoni arestimaja ja hotell "Sõdurikodu".
Tallinna Garnisoni Komandantuuri peamisteks ülesanneteks oli garnisoni vahiteenistuse korraldamine, kaitseväelaste distsipliini ja korra tagamine garnisonis, arestimaja töö korraldamine, vabariiklike esindusürituste läbiviimise kindlustamine, välisriikide kõrgemate riigijuhtide vastuvõtmise ja ärasaatmise tagamine, sõjaväeparaadide ettevalmistamine ja korraldamine, kaitseväelaste matusetalituste korraldamine, Tallinna Sõjaväekalmistu korrashoidmine ja Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtmine välisreisidelt saabumisel.
Alates märtsist jagunevad eelnimetatud ülesanded peamiselt Üksik-vahipataljoni ja Kaitseväe Tervisekeskuse vahel.
Komandantuuri ülema senine kohusetäitja leitnant Rene Brus jätkab teenistust Üksik-vahipataljoni ülema asetäitjana tseremooniate alal. -
Eestlased osalevad rahvusvahelisel staabiõppuselViis Eesti kaitseväe ja üks piirivalve ohvitser osalevad rahvusvahelisel staabiõppusel Co-operative Osprey 2001.
Co-operative Osprey on mitmerahvuseline PfP (partnerlus rahu nimel) staabiõppus, mis viiakse läbi NATO juhitava rahuoperatsiooni stsenaariumi alusel. Õppus toimub 1. - 9. märtsini Kanadas. Õppuse üldjuht on NATO Atlanti vägede ülemjuhataja.
Õppuse eesmärk on tutvuda NATO juhtimis- ja kontrolliprotseduuridega, harjutada NATO ja partnerriikide staapide ohvitseride koostöövõimelisust ning brigaaditasemel staabiprotseduure kooskõlas NATO doktriinidega, erinevate riikide kaitsealase koostöö süvendamine.
Eesti staabiohvitseride grupi koosseisu kuuluvad major Ahti Põldma, kapten Paul-Indrek Rajamäe-Volmer, leitnant Jaak Otsason, leitnant Kaido Vaher ja nooremleitnant Tanel Moritz Kaitsejõudude Peastaabist ja kapten Aivar Salekesin Piirivalveametist. -
Kaitseväe juhataja tutvustab Suurbritannias kaitseväe arengutKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo KÕUTS tutvustab täna alanud töövisiidil Suurbritannia kolleegidele Eesti Kaitsejõudude arengut, tulevikuplaane ja arutab koostööd Suurbritannia relvajõududega.
Visiidi käigus kohtub kontradmiral Tarmo KÕUTS Briti Kaitseväe juhatajaga admiral Sir Michael BOYCEga ja Suurbritannia armee treeningkeskuse komandant kolonel Nigel AYLWIN-FOSTERiga. Admiral KÕUTS annab ülevaate Eesti Kaitsejõudude hetkeolukorrast ja arenguplaanidest. Eesti Kaitsejõudude delegatsioon külastab Suurbritannia relvajõudude treeningkeskusi, jälgitakse sealseid reservväelaste õppusi.
Visiidil saadavad kaitseväe juhatajat Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant German KESA, Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna juhtimis- ja koordineerimisjaoskonna ülem major Indrek SIREL ja käsundusohvitser leitnant Argo RISTISAAR.
Kaitseväe juhataja töövisiit Suurbritanniasse kestab 26.-28. veebruarini. -
Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsi kõne Eesti Vabariigi 83. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakulAustatud härra president!
Härra Riigikogu esimees!
Härra peaminister!
Ekstsellentsid, kaitseväelased, daamid ja härrad!
Täna on siin Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi 83. aastapäeva auks paraadiks üles rivistatud Eesti sõdurid. Nad seisavad siin sini-must-valgete lippude all, seljas Eesti vorm ja hoiavad käes relvi, mille neile on usaldanud rahvas. Samamoodi seisid Eesti sõdurid Tallinnas Vabadussõja ajal, esimesel iseseisvuspäeva paraadil.
Just tänased veteranid, kaitseväelased, kaitseliitlased ja noorkotkad kannavad edasi seda vaimu, millega Vabadussõja tulest toodi välja Eesti riiklik iseseisvus. See on ühtpidi suur au ja teisalt valus kohustus. Ligi poolteist aastat väldanud Vabadussõjas andis Eesti rahva sajandipikkuse unistuse, iseseisva Eesti riigi, eest elu 3588 meest. Mälestus Eesti iseseisvuse eest langenud sangareist ei kustu.
Vabadussõja legendaarne juht kindral Johan Laidoner ütles 1939. aastal: "Oleme oma riikliku elujulguse pärinud Vabadussõjalt. Vabadussõja ohvrid olid sellega lunastatud, et oleme suutnud oma rahvas säilitada seda moraalset väärtust. Seda väärtust peab kasvatama ja õhutama."
Riikliku iseolemise julguse kasvatamine algab igast ühest meist. Igast kodanikust, tänasest koolipoisist ja koolitüdrukust, müügiesindajast ja põllupidajast, õpetajast ja kunstnikust, emast ja isast. Julgus olla vaba kodanik vabal maal algab armastusest oma lähedaste ja oma Eesti vastu.
Just sellelt pinnaselt võrsub kaitsetahe. Üks selle tahte väljendusi on ka tänane paraad. Niikaua kuni Eesti pealinnas Tallinnas peetakse iseseisvuspäeval Eesti kaitseväe paraadi, on Eesti riik. Korralikult väljaõpetatud Eesti sõdur on üks riikliku iseseisvuse kõige kindlamaid tagatisi. Muidugi ei suuda ükski rahvas iseseisvust säilitada ega riiklust arendada isolatsioonis. Ka Vabadussõja kõige raskematel hetkedel tulid meile appi hõimuvennad soomlased aga ka britid, taanlased, rootslased ja prantslased.
Nii ka nüüd, kui oleme taas saavutanud riikliku iseseisvuse. Oleme tänulikud meie heatahtlikele liitlastele Lääneriikidest. Nad on aidanud meid riikluse ja kaitseväe taastamisel nii nõu kui ka jõuga. Samamoodi, nagu see oli Vabadussõja päevil.
Kaitsejõudude selgeks sihiks ongi koostöövõimelisuse tõstmine meie liitlastega läänes ja eelkõige muidugi NATOs. Eesti ohvitserid juba töötavad NATO staapides, Eesti sõdurid tagavad NATO vägede koosseisus rahu Balkani püssirohutünnil. Siiski ei anna see veel põhjust piisavaks rahuloluks. Eelolev aasta kujuneb suhetes NATOga otsustavaks. NATO liikmelisuse saavutamine nõuab tõsist pingutamist nii kaitseväelt kui ka tervelt ühiskonnalt. NATOsse ei kutsuta mitte kaitseväge, vaid tervet riiki. Keegi ei tule meid vägisi kaitsma, kui me ise ennast kaitsta ei taha või ei suuda võetud kohustusi täita. Me peame olema edukad.
Edukuse on aluseks Eesti enda riigikaitse usutavus. Meie esimene ja kõige tähtsam ülesanne ongi kaitsevõime otsustav tõstmine. Peame senisest enam ja kiiremini tootma reservüksuseid.
Te ütlete, et Eesti on väike. Meil on vähe raha, meil on vähe inimesi ehitamaks üles suurt sõjamasinat.
Tõsi ta on.
Aga just seepärast peamegi iga maksumaksjalt saadud krooni kasutama võimalikult tõhusalt ja olema leidlikumad, kui mõne rikkama riigi kodanikud. Seepärast peamegi leidma igale kodanikule sobiva koha riigikaitse vallas. Seepärast peamegi looma ühisrinde meid kammitseva halli keskpärasuse vastu ja alustama intellektuaalset reformi kaitseväes.
Seepärast ei saa ega tohi sallida kaitsejõudude tõmbamist päevapoliitika tallermaale. Õnneks see viimane oht Eesti kaitsejõude ei seira.
Meid ühendav Vabadussõja vaim tõstab meid kõrgemale päevapoliitilistest nääklustest ega luba lasta silmist meie peaeesmärki.
Meie jõupingutuste tulemus sõltub iga kodaniku, sõduri, allohvitseri ja ohvitseri panusest. Pole vaja jagada ohvitsere maaväe, mereväe, õhuväe, piirivalve, päästeameti Kaitseliidu või reservohvitseride omaette suletud kastidesse. Me kõik oleme Eesti Vabariigi ohvitserid. Meie teenistusel on ühine eesmärk. Just ohvitserkonna ühtsus annabki jõu, mida meil oma sihtide taotlemiseks ja peaeesmärgi saavutamiseks tarvis läheb.
Meie sõnum maailmale saab olla ainult üks! Eesti ei anna kunagi alla! Eesti ei loovuta kunagi iseseisvust!
Elagu Eesti Vabariik! -
Soome Merevägi ja Eesti Merevägi tähistavad Eesti Vabariigi 83. aastapäevaII Maailmasõjas Soome Mereväes Teeninud Eestlaste Gild ning Mereväe juhtkond tähistavad saabuvat Vabariigi aastapäeva ning Gildi 9. aastapäeva pärja asetamisega Vabadussõjas langenute mälestusmärgile Reaalkooli juures 23.02. kell 12.00 ning sellele järgneva koosviibimisega "Viru" hotelli konverentsisaalis kell 13.00.
Traditsioonilisest üritusest on lubanud osa võtta Soome Suursaatkonna minister-nõunik Nyyrikki Kurkivuori, Saaristomere merekaitsepiirkonna ülem mereväekapten Hans Holmström, Mereväe ülema kohusetäitja leitnant Ahti Piirimägi ning teised Soome ja Eesti merevägede esindajad.
Gild on olnud aktiivselt tegev Mereväe ajaloo ja traditsioonide jäädvustamisel ning koostöö tegemisel teiste sõjaajalooliste ning kaitseväeliste ühendustega. Gild ühendab praeguseks 36 seni elus olevat endist mereväelast nii kodu- kui välismaal. Aastatel 1941 - 1944 teenis Soome Mereväes üle 400 eestlase. -
Eesti Vabariigi 83. aastapäeva tähistamine väeosadesÕHUTÕRJEDIVISJON
23.02 pidulik rivistus
24.02 kontsert ajateenijatele
esineb ansambel "Robi ja sõbrad"
ÜKSIK-VAHIPATALJON
23.02 pidulik rivistus
KALEVI ÜKSIK-JALAVÄEPATALJON
23.02 pidulik rivistus
24.02 sangpommi rebimine
minijalgpall
ühine kaitsejõudude paraadi vaatamine
filmi "Talvesõda" vaatamine
joonistusvõistlus teemal "Kompanii nägu"
SUURTÜKIVÄEGRUPP
24.02 osalemine pidulikul lipuheiskamisel Tapa linna keskväljakul
PÄRNU ÜKSIK-JALAVÄEPATALJON
23.02 pärjapanek Punapargi mälestusmärgi juures
laskevõistlused Tootsis
24.02 lahtiste uste päev
pidulik rivistus
sõdurivarustuse- ja relvade näitus
jalutuskäik linnas
pärjapanek Vabadussõja ausamba juures
KAITSEVÄE LAHINGUKOOL
24.02 osalemine jumalateenistusel Võrus Katarina kirikus
osalemine pidulikul jalutuskäigul Võru linnas
KUPERJANOVI ÜKSIK-JALAVÄEPATALJON
23.02 Mihhail Bendti loeng "Eesti noored mehed Vabadussõjas"
24.02 osalemine pidulikul jalutuskäigul Võru linnas
pärjapanek Vabadussõjas langenute mälestusmärgile
VIRU ÜKSIK-JALAVÄEPATALJON
24.02 osalemine jumalateenistusel Jõhvi kirikus
pärjapanek Jõhvi kihelkonna Vabadussõja ausambale
osalemine kontserdil Jõhvi kultuurikeskuses
TARTU ÜKSIK-JALAVÄEPATALJON
23.02 Enn Tarto loeng vabadusvõitlusest ajateenijatele
24.02 pidulik rivistus
Tartu Akadeemilise Meeskoori kontsert ajateenijatele
Mihhail Bendti loeng ajateenijatele teemal "Eesti Vabariigi sünd ja vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas" -
Allohvitseride auastmete andmineSeoses Eesti Vabariigi 83. aastapäevaga andis kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts kaitseväelastele, kaitseliitlastele, piirivalvuritele ja päästeametnikele allohvitseride auastmed.
2000.a. kehtima hakanud kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud staabiveebli auaste anti esimest korda, selle said Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nooremõppejõud Koit Vunk ning Õhutõrjedivisjoni relvatehnik Aaser Seli.
Maa-, mere- ja õhuväe vanemallohvitseride auastmed:
staabiveebel 2
vanemveebel 15
veebel 44
nooremveebel 17
Maa- ja õhuväe nooremallohvitseride auastmed:
vanemseersant 14
seersant 23
nooremseersant 29
Mereväe nooremallohvitseride auastmed:
vanemmaat 1
maat 4
nooremmaat 3