Uudised
-
Ühisõppuse käigus valminud supiköögi avamisestKolmapäeval, 1. novembril kell 17.00 toimub Tallinnas Eesti ja Ameerika Ühendriikide ühise pioneerialase õppuse CORNERSTONE 2000-02 raames valminud Tallinna Linna Kristliku Missiooni supiköögi (Pae tn. 19) avamine.
Õppuse käigus remontisid Eesti ja USA sõdurid hoone esimese korruse vahetades välja põrandad, paigaldades uue elektrisüsteemi ja värvides hoone I korruse seestpoolt, samuti paigaldati köögisisustus.
USA pool, nähes Tallinna Linna Kristliku Missiooni pingutusi supiköögi rajamisel, leidis lisavahendeid ja tellis pärast õppusi Eesti ettevõtjatelt lisatöid, mille käigus vahetati välja hoone aknad ja uksed, parandati katus ning tehti muid pisitöid. Eesti Kaitsevägi jätkas peale õppuste ametliku lõpetamist septembrikuus supiköögi remonditööde juhtimist, et viia pärast ameerika kontingendi lahkumist tööd lõpule.
Käesoleval aastal suurima Eestis toimunud rahvusvahelise pioneeriõppuse raames ehitasid ja remontisid Tartu Üksik-jalaväepataljoni kaitseväelased ning USA mereväelased mitmed tsiviilstruktuuride käsutusse läinud objekte Tallinnas, Tartus, Viljandis, Rakveres ja Jõgevamaal.
CORNERSTONE 2000-02 eesmärgiks oli arendada koostöövõimelisust erinevate maade pioneeriüksuste vahel. Juuli keskel alanud õppustest võtsid osa üksused Eestist, Leedust ja Ameerika Ühendriikidest. -
Tartus algab demineerimisalane jätkukursusAlates 22. oktoobrist viiakse Tartu Üksik-jalaväepataljonis läbi lõhkekehade äratundmist ja kahjutuks tegemist puudutav demineerimisalane jätkukursus, mille eesmärgiks on erialaoskuste täiendamine ning väljaõppe ühtlustamine rahvusvaheliste standarditega.
USA merejalaväe instruktorite eestvedamisel täidavad kaitseväe, Kaitseliidu ja päästeameti demineerijad erinevaid teoreetilisi ja praktilisi ülesandeid.
Kursus algab inglise keele testiga, millele järgneb 2/3 kursuse ajakavast hõlmav teoreetiliste harjutuste täitmine. Praktilised harjutused viiakse läbi 6.-22. novembrini Puurmanni polügoonil, kus teostatakse demineerimistöid vananenud ja likvideerimisele kuuluvate lõhkekehadega.
Käesolev kursus on järg kevadel toimunud väljaõppele, kus õpetati rahvusvahelistele normatiividele vastavat lausdemineerimise läbiviimist.
Kokku osaleb kursusel üle 20 demineerija. -
Tallinna külastavad Rootsi sõjalaevadVastavalt Eesti ja Rootsi merevägede koostööplaanidele külastavad 13.-16. oktoobrini Tallinna Rootsi Kuningriigi sõjalaevad.
Tallinnas teevad eskaadri komandör Jonas Carlsson ning laevade komandörid viisakusvisiidi Tallinna aselinnapea Ants Leemetsa, Tallinna Garnisoni Komandantuuri ülema kolonel Raul Luksi ja Eesti Mereväe ülema kohusetäitja leitnant Ahti Piirimäe juurde, kellega arutatakse ka edasisi koostööplaane.
Tallinnas viibimise ajal seisavad Rootsi sőjalaevad Admiraliteedi basseinis. Mereväebaasis Miinisadamas toimub meremeeste jalgpallivőistlus ning külalistel on võimalus lisaks Mereväebaasile tutvuda Tallinna linnaga.
Abilaev "Visborg" on Rootsi Kuningliku Mereväe rannikulaevastiku ülema lipulaev. Tehnilised andmed:
pikkus 92,4m
veeväljasurve kuni 2650 t
kiirus 16 sõlme
meeskond on 95 liiget
mahutab kuni 300 miini
relvastuses 40 mm Bofors-kahur
võimalik kasutada ka miiniveeskajana
ehitatud 1975.a. Karlskronas, Rootsis
Patrull-laevad "Väktaren", "Snapphanen" ja "Styrbjörn" on 1980.a. ehitatud Kapparen -klassi kiired raketikaatrid, mis on 1990-ndatel aastatel moderniseeritud. Tehnilised andmed:
pikkuseks 36 m
veeväljasurve kuni 170 t
kiirus 36 sõlme
meeskond 22 liiget
mahutab kuni 24 miini
relvastuses raketid, süvaveepommid
57 mm Bofors-kahurid
võimalik kinnitada miinirelsid ja kasutada ka miiniveeskajana
ehitatud 1980.a. Norras -
Eesti üksused jätkavad edukalt BALTBAT´i suurimal õppuselBalti Pataljoni Eesti kompanii ning Kalevi ja Tartu pataljonide, Õhutõrjedivisjoni, Rahuoperatsioonide Keskuse ning Kaitsejõudude Peastaabi ajutine koondüksus jätkavad osalemist 10. oktoobril Lätis Adaţis alanud rahuvalveõppusel BALTIC EAGLE 2000.
BALTIC EAGLE on seni suurim Balti Pataljoni õppus, mille eesmärgiks on testida Balti Pataljoni rahuvalvajate võimekust planeerida ja juhtida rahuvalveoperatsioone brigaadi koosseisus, tegutsemist ühtse jalaväe lahingüksusena ning kogu Balti Pataljoni projekti edukust. Käimasoleva õppuse üheks eesmärgiks on ka pataljoni valmisoleku testimine aastal 2001 toimuvateks muudatusteks pataljoni tegevuses ja struktuuris.
Õppuse legendi kohaselt kehastab Balti Pataljon ÜRO rahuvalvevägesid, mis on kutsutud lahendama imaginaarses Balti riigis puhkenud etnilist ja majanduslikku konflikti. Õppusel osaleva Eesti ajutise koondüksuse ülesandeks on tegutseda BALTPAT´i vastastena koos Läti, Taani ja Rootsi üksustega.
Kokku osaleb BALTIC EAGLE´il ca 800 kaitseväelast kokku 10-st riigist. Eestist on osalejaid kokku 300 kaitseväelast.
Õppuse avamisel 10. oktoobril osalenud Läti Vabariigi president Vaira Vike-Freiberga kiitis Balti Pataljoni seitsme aasta jooksul saavutatu eest ning soovis oalejatele jõudu ja edu õppuseks. Eestit avamisel esinanud Kaitseväe juhataja nõunik NATO-küsimustes brigaadikindral Märt Tiru luges ette Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri läkituse õppuse avamise puhul.
Alates järgmisest aastast on planeeritud Balti Pataljoni reorganiseerimine rahvuslikeks rahuvalvepataljonideks, mille ülesandeks saab Balti Pataljoni suunatavate üksuste väljaõpe ja varustamine. Ainsaks ühiseks üksuseks jääb Balti pataljoni staap asukohaga Adaþis, mis peab juhendama ja kontrollima loodavate rahvuslike pataljonide tegevust ja väljaõppe taset.
Balti Pataljon loodi 1994.a kolme Balti riikide jalaväekompanii baasil Balti rahuvalveüksusena. Projekti toetab rida lääneriike Taani juhtimisel, Taani on olnud ka pataljoni suurimaks toetajaks väljaõppe ja varustuse alal. -
Kaitseväe juhataja visiidist Ameerika Ühendriikidesse11.-16. oktoobrini viibib kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts töövisiidil Ameerika Ühendriikides Washingtonis.
Kontradmiral Kõuts kohtub töövisiidi käigus USA Kaitseministeeriumi kõrgete ametnikega. Kõutsil on rida kohtumisi ka teistes USA ametiasutustes. Kohtumistel arutatakse USA - Eesti kahepoolset kaitsealast koostööd, samuti Euroopa julgeolekut puudutavaid küsimusi.
Visiidi jooksul asendab kaitseväe juhatajat Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus.
Kontradmiral Kõuts saabub tagasi Eestisse esmaspäeval, 16. oktoobril. -
Eesti kaitseväelased inspekteerivad Pihkva õhudessantdiviisiKolmapäeval, 11. oktoobril toimub OSCE Viini dokumendi 1999 täitmise raames Eesti kaitseväe relvastuskontrolliinspektorite hindamisvisiit Vene Föderatsiooni relvajõudude 76. õhudessantdiviisi 1140. suurtükiväepolku Pihkvas.
Relvastuskontrolli läbiviimise eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Visiidi eesmärk on kontrollida Venemaa poolt esitatud andmeid üksuse koosseisu ja lahingutehnika kohta. Hindamisvisiit korraldatakse vastavalt Vene Föderatsiooni - Eesti Vabariigi kahepoolsele kokkuleppele täiendavate vastastikuste usaldus- ja julgeolekumeetmete arendamiseks OSCE Viini dokumendi 1999 täitmise raames.
Hindamisvisiit algab polgu ülema briifinguga, seejärel vaadatakse sõjaväelinnakut ja tehnikaparki. Aruanne visiidi tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesmaadele.
Inspektoreid juhib Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrollgrupi ülem major Raivo-Albert Tilk, ekspertidena osalevad Peastaabi ohvitserid leitnant Urmas Salo ja nooremleitnant Jaak Ustal.
Käesolev on Eesti kaitseväe relvastuskontrolliinspektorite teine visiit Pihkvasse. 1998.a. kontrolliti sealse õhudessantdiviisi 234. polku. Sellel aastal on sooritatud inspektsioon Gruusiasse ja hindamisvisiit Venemaale ning osaletud ka teiste riikide poolt korraldatud inspektsioonidel. Eesti kaitseväe väeosi on Viini dokumendi raames 2000.a. inspekteerinud Poola- ja Venemaa relvastuskontrolliinspektorid. -
Eesti ja Taani kaitseväelaste ühisõppusLääne maakonnas toimub 2.-6. oktoobril Eesti kaitseväe Üksik-vahipataljoni A-kompanii ja Taani kaitseväe Kuningliku Ihukaitsekaardiväe I pataljoni 2. kompanii ühisõppus.
Õppuse eesmärk on süvendada pataljonidevahelist koostööd ja tutvuda vastastikku varustusega. Õppusel harjutatakse nõrgendatud kompanii tegevust hoonestatud alal. Peale saabumist Tallinna sadamasse toimub motoriseeritud rännak õppuste piirkonda, kus Üksik-vahipataljoni võitlejad on valmistanud ette õppuse ala.
Ühisõppus toimub Lääne maakonnas, Risti vallas, Piirsalu külas; endise Nõukogude Armee raketiväeosa territooriumil. Õppusel osaleb 59 kaitseväelast Taani armeest ja 63 Eesti kaitsejõududest. Taani kaitseväelased osalevad 8 veokiga, mis sõidavad kolonnis liikluspolitsei eskordi saatel õppuste piirkonda.
6. oktoobril tutvuvad Taani kaitseväelased Tallinna vanalinnaga. -
Eesti kaitsejõude külastab Hiina Kaitseministeeriumi delegatsioon28. septembrist kuni 1. oktoobrini viibib Eestis tutvumisvisiidil Hiina Riigikaitseministeeriumi delegatsioon. Delegatsiooni koosseisu kuuluvad:
kindralleitnant Zhang Li Peastaabi ülema asetäitja
kindralleitnant Chen Xitao Beijingi sõjalise regiooni staabi asekomandör
kindralmajor Zhong Shengqin Armeekorpuse ülem
vanemkolonel Tang Liyuan Hiina Riigikaitseministeeriumi välissuheteosakonna Euro-Aasia büroo asedirektor
vanemkolonel Liu Meng Hiina kaitseatasee Eestis ja Soomes
kolonel Song Xinbin Peastaabi ülema asetäitja sekretär
kolonelleitnant Ren Ju Hiina Riigikaitseministeeriumi välissuhete osakonna staabiohvitser
Delegatsiooni juhib Hiina Rahvavabastusarmee peastaabi ülema asetäitja kindralleitnant Zhang Li.
Reedel, 29. septembril kohtutakse kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsiga ja Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermusega. Hiina delegatsioon annab ülevaate Hiina Rahvavabastusarmee hetkeolukorrast ja perspektiividest ning arutletakse koostöö süvendamise teemadel.
Laupäeval, 30. septembril külastavad Hiina armee esindajad Kalevi Üksikjalaväepataljoni, kus kohtutakse pataljoni ülem kapten Raul Tõnnoviga ja BALTDEFCOL-i ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi (KVÜÕA) Tartus, kus kohtutakse BALTDEFCOL-i ülem brigaadikindral Michael Clemmesseniga ja KVÜÕA ülem kolonelleitnant Ants Kiviseljaga. -
Inspektsioonivisiit Kalevi Üksik-jalaväepataljoniKalevi Üksik-jalaväepataljonis toimub OSCE Viini dokumendi raames relvastuskontrollialane inspektsioon.
Kalevi Üksik-jalaväepataljoni inspekteerivad teisipäeval, 26. septembril kolonel Nikolai Nesterenko ja kolonelleitnant Oleg Markov Vene Föderatsiooni relvajõududest. Tegu on relvstuskontrollialase inspektsiooniga, mis korraldatakse vastavalt Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi kahepoolsele kokkuleppele OSCE Viini dokumendi raames. Visiidi eesmärk on kontrollida Eesti poolt esitatud andmeid üksuse koosseisu ja lahnigutehnika kohta.
Aruanne visiidi tulemustest edastatakse kõikidele OSCE liikmesmaadele.
Tegemist on käesoleval aastal teise inspektsiooniga Eestis. Jaanuaris inspekteerisid Kalevi Üksik-jalaväepataljoni Poola Vabariigi relvajõudude esindajad. -
Eesti kaitseväelased osalevad rahvusvahelisel rahutagamisõppusel NORDIC PEACE 2000Taani Kuningriigis toimub 25. septembrist - 06. oktoobrini PfP (Partnerlus Rahu Nimel) raames rahvusvaheline rahutagamisõppus NORDIC PEACE 2000.
Õppusel osalevad üksused Eestist, Leedust, Lätist, Norrast, Rootsist, Soomest ja Taanist. Eesti Kaitseväest osaleb 23 kaitseväelasest koosnev staabigrupp. Lisaks relvajõududele on õppusel kaasatud ka tsiviilorganisatsioonid - ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) ja Rahvusvaheline Punane Rist.
Õppusel treenitakse juhtimisprotseduure kompanii, pataljoni ja brigaadi tasandil. Eestipoolset staabigruppi juhib Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna vanemstaabiohvitser major Peeter Hoppe.
Õppuse korraldajamaa on Taani. Õppuse üldjuht Taani Relvajõudude Idapiirkonna ülem kindralmajor H.G.G. Grüner.
Rahutagamisõppuse NORDIC PEACE 2000 eesmärk on erinevate riikide relvajõudude ja tsiviilorganisatsioonide vahelise koostöö arendamine, staabitöö harjutamine vastavalt NATO standarditele ja - protseduuridele, valmisolek võimalikult efektiivseks tegutsemiseks rahutagamis-operatsioonide läbiviimisel.
Eestlased osalevad õppusel NORCIC PEACE kolmandat korda: 1998. aastal Rootsi Kuningriigis ja 1999.aastal vaatlejana Soome Vabariigis.
Õppuste üldjuht on Taani Relvajõudude Idapiirkonna ülem kindralmajor H.G.G. Grüner.
NORDIC PEACE 2000 stsenaariumi järgi on kaks Sj¿lland'il asuva riigi vahel puhkenud tüli. Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni algatusel saadetakse tülitsevate osapooli ühendavale piirjoonele rahvusvahelised rahutagamisväed, kes peavad toetama rahvusvaheliste lepingute täitmist.