Uudised
-
Sõjakool tähistab 81. aastapäevaEsmaspäeval, 3. aprillil, kell 18.00 tähistab Kõrgem Sõjakool Tartus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) aulas (Riia 12) kontsert - aktuse ning vastuvõtuga oma 81. aastapäeva.
Ohvitseride süsteemne õpetamine ja kasvatamine Eesti oma relvajõudude tarbeks sai alguse 3. aprillil 1919.a., mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 25, pannes sellega aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile. Õppetöö (jala-, suurtüki- ja ratsaväekursused) algas 14. aprillil 1919.a. Tallinnas Tehnika tänaval.
Nende kursuste lõpetajad olid suureks abiks Vabadussõja rinnetel valitseva kaadripuuduse leevendamisel. 1921.a. rajati Kõrgem Sõjakool Vabadussõjas võidelnud ohvitseride haridustee jätkamiseks ning 1923.a. moodustati Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused, mis koondas sõjalist haridust andvad institutsioonid üheks organisatsiooniliseks tervikuks.
See terviklik süsteem töötas kuni nõukogude okupatsiooni alguseni.
17. märtsil 1998.a. vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 52 moodustati Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledzi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Väljaõppekeskuse baasil taas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem on kolonelleitnant Ants Kiviselg, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülema kohusetäitja on kapten Urmas Aal. -
42. sõjaväelaste suusatamise maailmameistrivõistlused20. - 25. märtsini toimusid Austrias 42. sõjaväelaste suusatamise maailmameistrivõistlused.
Eesti võistkonna koosseisu kuulusid:
Piret Niglas - Eesti Piirivalve
Pavo Raudsepp - Kalevi Üksik-jalaväepataljon
Priit Narusk - Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon
Janno Prants - Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon
Dimitri Borovik - Üksik-sidepataljon
Margus Ader - Üksik-sidepataljon
Lisaks kuulusid delegatsiooni koosseisu:
delegatsiooni juht - nooremleitnant Heino Märks Kaitsejõudude Peastaap
võistkonna treener - kapral Herko Sepp Üksik-sidepataljon
võistkonna kapten - leitnant Aarne Sirel Eesti Piirivalve
määrdemeister - Martin Uudeküll
Alad Ajad
Naiste 10 km vabastiil
1. Stefania Belmondo (Itaalia) 28 : 41,2
2. Zuzana Kocumova (Tsehhi) 29 : 26,4
3. Karine Philippot (Prantsusmaa) 29 : 40,2
8. Piret Niglas (Eesti) 30 : 53,5
Distantsi lõpetas 36 võistlejat
Mehed 15 km vabastiil
1. Rene Sommerfeldt (Saksamaa) 39 : 34,2
2. Janne Immonen (Soome) 39 : 35,8
3. Pietro Piller Cottrer (Itaalia) 39 : 38,0
22. Pavo Raudsepp (Eesti) 41 : 41,5
42. Priit Narusk (Eesti) 43 : 33,1
Distantsi lõpetas 90 võistlejat
Laskesuusatamine 20 km
1. Raphael Poiree (Prantsusmaa) 49 : 14,9
2. Janno Prants (Eesti) 51 : 19,1
3. Jörn Wollschläger (Saksamaa) 51 : 28,2
23. Dimitri Borovik (Eesti) 54 : 15,3
35. Margus Ader (Eesti) 55 : 24,5
Distantsi lõpetas 101 võistlejat
Patrullsuusatamises saavutas Eesti võistkond 14. koha.
Distantsi lõpetas 31 võistkonda
Kokku oli maailmameistrivõistlustel esindatud 23 riiki. Riikide arvestuses saavutas Eesti 11. koha.
43. sõjaväelaste suusatamise maailmameistrivõistlused toimuvad järgmisel aastal USA-s (Clermontis). -
Sisseastumiskatsed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusele28. - 30. märtsini toimuvad Tartus (Riia 12) sisseastumiskatsed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli 3. keskastmekursusele. Sisseastumiskatsetest võtab osa 38 kaitseväelast.
Eksamid kursusele astujatele:
kirjand
matemaatika
inglise keel
psühholoogiline test
üldfüüsiline test
kutsevestlus
Keskastmekursuse edukal lõpetamisel omandab kaadriohvitser rahuaja jalaväekompanii- ja sõjaaja jalaväepataljoni ülema ning staabiohvitseri kvalifikatsiooni. -
Miinijahtijal heisatakse Eesti Mereväe lipp20.-24.märtsini on Saksa Mereväe ülema viitseadmiral Hans Lüssowi kutsel visiidil Saksamaal Eesti Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp.
Kaptenleitnant Kapp osaleb 22. märtsil lipuvahetuse tseremoonial Saksa valitsuse poolt Eestile kingitud miinijahtijal "Cuxhaven" Saksa Mereväe baasis Wilhelmshavenis, samas arutatakse koostööküsimusi Saksa Mereväega.
2.veebruaril 2000 Eesti ja Saksa Kaitseministeeriumite esindajate poolt alla kirjutatud koostöölepingu alusel annab Saksamaa Eestile üle miinijahtija "Cuxhaven", mis on täiesti operatsioonivalmis.
Saksa Merevägi ja Mereväearsenal kulutavad pea 2,5 miljonit DEM-i, et tagada selle "Lindau"-klassi miinijahtija täisvarustus ja kohene valmisolek erinevatel miinitõrjeoperatsioonidel osalemiseks.
Eesti Merevägi saab enda käsutusse laeva, mis võimaldab paremini täita miinitõrjeülesandeid, sest "Wambolal" (ex "Cuxhaven") on varustus, sealhulgas sonarid ja allveerobotid, mis võimaldavad mitte ainult merepõhjas asuvate objektide tuvastamist, vaid ka nende kahjutuks tegemist. Lindau-klassi miinijahtijad on osalenud näiteks Aadria merel lõhkekehade kahjutukstegemisel hiljutiste Kosovo operatsioonide käigus. Seega loob sama klassi miinijahtija kasutuselevõtt eeldused paremaks koostööks NATO-ga. Samas on ka Eesti vetesse jäänud palju hävitamata lõhkekehi Teisest Maailmasõjast.
Praegu on Saksamaal väljaõppel osa tulevase Eesti Mereväe miinijahtija "Wambola" meeskonnaliikmetest, et saada ettekujutus ja professionaalsed oskused "Lindau"-klassi miinijahtija kasutamiseks. Miinijahtija "Cuxhaven" on veeväljasurvega 463 t, pikkus 47,1 m, laius 8,3 m, süvis 3 m, kiirus 16,5 sõlme. Ehitatud 1959, kaasajastatud 1978-79.
Saksamaa on olnud Eesti Mereväe taasloomisel üheks olulisemaks kaasaaitajaks. Praeguse Eesti Mereväe miinitõrjelaevastiku miinitraalerid "Kalev" ja "Olev" on saadud kingitusena Saksa Mereväelt, samuti on Saksamaal saanud ettevalmistuse mitmed mereväeohvitserid. -
Kaitseväe juhataja kohusetäitja määramineSeoses kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru töövisiidiga Brüsselisse 21. - 23. märtsini, täidab kaitseväe juhataja kohuseid Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Oskar Mark.
-
Eesti Kaitseväe Orkestri uue CD-plaadi esitlusLaupäeval, 25. märtsil, algusega kell 17.00 toimub Sakala Keskuses Eesti Kaitseväe Orkestri 7. aastapäeva ja uue helikandja "Sümfoonilised tantsud" esitluskontsert.
Dirigeerib kaitseväe peadirigent leitnant Peeter Saan. -
Mereväe allohvitserid õpetavad Taanis õpetamistEsmaspäeval, 20. märtsil, sõidab järjekordne mereväe allohvitseride kursus - 10 mees- ja 1 naismereväelane - Taani Kuningriiki mereväe allohvitseride koolitusele.
Tulevased allohvitserid õpivad lisaks traditsioonilistele sõjalistele ja merelistele distsipliinidele suures ulatuses juhtimispsühholoogiat ja pedagoogikat ning teevad läbi ellujäämiskursuse, mis sisaldab ka veetõkete ületamist.
Kursuse eesmärgiks on koolitada juhte, kes oleksid võimelised ajateenijaid õpetama ja kasvatama lisaks sõjaväelisele distsipliinile eelkõige isikliku eeskujuga. Teatavasti on just allohvitserid need, kellel lasub ajateenijate õpetamise põhiraskus.
Sel nädalal Tallinnas toimunud eelkursusel õpetanud Taani instruktorite sõnul on tulevased Eesti Mereväe allohvitserid motiveeritud ning olevat näha, et eestlased on tubli mererahvas.
Taanis läbi viidav mereväe allohvitseride koolitus on praegu Eesti Mereväe jaoks üks väheseid võimalusi täiendada oma ridu kvalifitseeritud mereväe allohvitserkaadriga.
Allohvitseride kursusi on taanlased eestlastele korraldanud 1997.aastast alates. -
Põhja-Atlandi Nõukogu ja Eesti delegatsiooni kohtumineKaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru viibib 21.-23. märtsini Brüsselis, kus toimub Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC ehk North Atlantic Council) kohtumine Eesti delegatsiooniga.
Delegatsioon annab NATO nõukogule ülevaate Eesti sammudest, mida riik on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmestaatuse saavutamiseks teinud.
NAC on NATO kõrgeim otsuseid tegev organ, mis koosneb alliansi liikmesriikide esindajatest. Nõukogu koguneb Brüsselis regulaarselt suursaadikute tasandil, vähemalt kaks korda aastas välisministrite tasandil ning tippkohtumistel riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil.
Kolonel Tiru saabub Eestisse tagasi neljapäeval, 23.märtsil. -
Eesti Kaitsejõudude Peastaabi välissuhete osakonna ülem osaleb OSCE Viini Dokumendi raames korraldatavatel visiitidelEesti Kaitsejõudude Peastaabi välissuhete osakonna ülema kohusetäitja major Raivo-Albert TILK viibib külalisinspektorina 13. - 17. märtsil OSCE Viini Dokumendi raames toimuval Rootsi relvastusinspektsioonil Tsehhi Vabariigis.
Major Raivo-Albert TILK osaleb inspektsioonil Rootsi inspektsioonimeeskonna koosseisus. Inspekteeritakse Lõuna-Tsehhis paiknevat 4. kiirreageerimisbrigaadi. Inspektsiooni eesmärk on kontrollida sõjalist tegevust inspektsiooni piirkonnas (selle toimumist ja mittetoimumist).
Varem on eestlased osalenud Soome ja Rootsi inspektsioonimeeskondade koosseisus. Ka Eesti inspektsioonimeeskondades on osalenud välisinspektoreid: Suurbritanniast, Rootsist ja Leedust.
20. - 23. märtsil osaleb major Raivo-Albert TILK Prantsusmaal Viini Dokumendi raames korraldataval õhuväebaasi külastamisel. Dokument kohustab riike, kes omavad lahinglennukeid, demonstreerima 1 kord iga 5 aasta jooksul oma lennuväebaase. Baase külastavad inspektorid 54 OSCE riigist.
Kuigi Eesti ei oma lahinglennuväge, korraldati 1997. aastal vastavalt Viini Dokumendile BALTBAT'i külastamine. Üritusel osales 21 riiki.
Taoliste ettevõtmiste läbiviimise eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Aruanne visiidi tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesmaadele. -
19 Eesti kaitseväelast sõidavad 13. märtsil Bosnia-Hertsegoviinasse rahutagamismissioonileEesti luureeskadron sõidab Taani-Poola pataljoni koosseisus pooleks aastaks rahutagamismissioonile Bosnia-Hertsegoviinasse.
Luureeskadroni ülem on senine Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülem leitnant Kalev KOIDUMÄE.
Missioonile eelnes 7-nädalane väljaõpe Taani Kuningriigis, Viborgi linnas asuvas väljaõppekeskuses. Koolitajateks olid Taani instruktorid.