Uudised
-
Eesti Mereväe ülem osaleb Leedu Vabariigis Balti riikide mereväeülemate kohtumisel13.-14. märtsil toimub Leedu Vabariigis, Klaipedas, Eesti, Läti ja Leedu mereväeülemate plaaniline töökohtumine.
Kohtumisel arutatakse Balti riikide merevägede edasise koostöö arengusuundi, väljaõppeplaane, ühisõppuste korraldamist ja treeningukeskuste efektiivsemat kasutamist.
Eesti Mereväge esindavad kohtumisel Eesti Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan KAPP ja operatiivjaoskonna ülema kohusetäitja leitnant Lauri TUMM. Eesti Mereväe ülemaga on kaasas ka Saksa Mereväe nõunik Eesti Mereväe juures kaptenleitnant Bernd Wegner.
Lisaks Balti riikide mereväeülematele osalevad kohtumisel Balti Miinilaevade Divisjoni (BALTRON) ülem kaptenleitnant Juozas ALSAUSKAS ja BALTRONi rahvusvahelise töögrupi esindajad Saksamaalt. -
Eesti Õhuväe ülem viibib Leedu Vabariigis Balti riikide õhuväe ülemate kohtumiselEesti Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner ning Õhuväe Staabi side- ja infosüsteemide osakonna ülem leitnant Lembit Kulmar viibivad 29.02.1999 - 01.03.2000 Leedu Vabariigis Balti riikide õhuväe ülemate kohtumisel.
Tegemist on iga-aastase töökohtumisega, mis toimub kaks korda aastas. Käesoleval kohtumisel arutatakse lisaks jooksvatele küsimustele Balti riikide õhuvägede edasisi koostööplaane ning ühiste radarhangete tegemise võimalusi. -
Eestisse saabub USA Merejalaväe Euroopa Väekoondise ülema asetäitja NATO Ühendpeastaabi Lõuna- ja Kesk regiooni ülema asetäitja kindralmajor David F. BiceKindralmajor David F. Bice saabub Eestisse kolmepäevasele tutvumisvisiidile pühapäeval, 27. veebruaril.
Visiidi käigus tutvub kindralmajor Balti Kaitsekolledžiga Tartus, kohtub Baltdefcol-i ülema brigaadikindral Michael H. Clemmesen-i, kaitseminister Jüri Luige ning kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiruga. Samuti peab Bice teisipäeval loengu, mis puudutab Eesti NATO Liikmelisuse saavutamise tegevusplaani (MAP-i) ja NATO poolt Eestile esitatud dokumenti "Partnerluseesmärgid" ("Partnership Goals").
Kindralmajor Bice lahkub Eestist teisipäeval, 29. veebruaril.
Kindralmajor Bice ühines USA Merejalaväega 1968 aastal. Teeninud ametikohtadel rühma ülemast divisjoni ülemani, teenistuskohtadeks Vietnam ja Jaapan. David F. Bice omab bakalaurusekraadi Pepperdine Ülikoolist ning magistrikraadi Kesk Michigani Ülikoolist. -
Kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru kõne Vabariigi aastapäeva paraadilAustatud härra president, ekstsellentsid, daamid ja härrad, lugupeetud eesti rahvas, kaitseväelased!
Täna Vabaduse platsil rivistatud kaitseväe ja teiste kaitsestruktuuride allüksused tähistavad selle paraadiga Eesti Vabariigi iseseisvuse 82. aastapäeva ning annavad au meie vanavanematele, kes said hakkama tõeliselt kalevipojaliku vägiteoga - sõltumatu rahvusriigi loomisega ning selle kaitsmisega vabadussõjas.
Me tervitame selle piduliku rivistusega ka kogu eesti rahvast, kes tõustes põlvedelt 80-ndate lõpus, ajas end sirgu, taastas iseseisvuse ning alustas äärmiselt pingelist omariiklikku ümberkorraldust ja ehitust. Eesti arengu edukus on leidnud tunnustust igas ilmakaares. Samas teame küllaltki täpselt, kus me oleme ja millised on meie probleemid. See teadmine ning eestlaslikult tavapärane rahulolematus tehtuga annavad aluse olla optimistlik edasiste sammude ja järgneva arengu suhtes.
Täiendades vana legendi Tallinna ehitamisest ja Ülemiste vanakesest ütlen: Tallinn ei saa kunagi valmis ning Eesti liigub alati edasi.
Kaasaegses maailmas on määravaks argumendiks partnerite valikul ajalooliselt kujunenud ühised väärtused: vabadus, demokraatia, inimõigused, eraomandus, liberaalne majandus ning Eesti on saavutanud nendes küsimustes koos üha suureneva avatuse, poliitilise ja majandusliku stabiilsusega positiivse maine paljude riikide ja Euroopa ning Euro-Atlandi koostöö- ja julgeolekuorganisatsioonide silmis.
Laiaulatuslik rahvusvaheline koostöö kõikides valdkondades, sealhulgas ka kaitsealastes küsimustes on meie julgeoleku ja püsimajäämise üks nurgakividest.
"Ei ole üksi ükski maa", ütlevad laulusõnad ja see on aegadest olnud nii. Vabadussõja ajal tulid meile appi Soome pojad, Taani ja Norra vabatahtlikud, Suurbritannia sõjalaevad, õlg-õla kõrval eestlastega võitlesid ka Läti kaitseväe üksused. Tänases Eestis on meile igapäevaseks asjaks erinevates sõjaväemundrites inimeste kohalolek ja mul on au tervitada neid kümneid ja kümneid välisriikide sõjaväelasi, kes täna abistavad, õpetavad ja nõustavad Eesti kaitseväge ja kellest paljud on koos meiega ka tänasel tähtpäeval.
Ühist julgeolekut ei saa ehitada ainult paludes seda ja lootes saada abi teistelt. Tõsiseltvõetav koostööpartner on vaid selline riik, mis ka ise jõudumööda osaleb julgeoleku arhitektuuri kujundamisel ning annab reaalse panuse selle tagamiseks.
Eesti on seda praktiliselt teinud alates 1995 aastast kaitseväelaste ja teiste ametkondade esindajate osalemisega rahvusvahelistel rahutagamismissioonidel erinevates konfliktipiirkondades. Selle raske ja vastutava teenistuse on tänaseks läbinud pea 600 noort eesti meest ja naist.
On kombeks meeles pidada neid, kes on tähtpäevadel meist kaugel ning seetõttu ma tervitan ja annan sõjaväelasena au nendele kaitseväelastele, piirivalveohvitseridele ja politseiametnikele, kes kandes ühe eraldusmärgina vasakul käisel sini-must-valget riiklikku sümbolit, esindavad tõeliselt väärikalt Eesti riiki rahuoperatsioonidel Bosnia-Hertsegoviinas, Kosovos, Horvaatias, Albaanias, Gruusias ja Lähis-ldas. Tervitan neid kaitseväelasi, kes praegu Taanis väljaõppel olles valmistuvad Bosniasse minekuks.
Tervitan Eesti kaitseväelasi, kes teenivad Balti riikide kaitsealaste ühisprojektidega loodud üksustes Balti pataljonis Lätis, regionaalses õhuseire juhtimiskeskuses Leedus, Balti mereväedivisjoni koosseisus ning kes õpetavad või õpivad Balti kaitsekolledzis. Tervitan ohvitsere, kes teenivad NATO staapides Ameerika Ühendriikides ja Belgias ning Eesti esinduses NATO peakorteris Brüsselis.
Eestlane ei ole eriti militaarne oma loomuselt, aga kui ta on pannud selga sõdurimundri, siis ta on tõeliselt hea sõdur ja ma tunnen uhkust selle üle.
Austatud Eesti rahvas. Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine on see iga-aastane veelahe, kus me ühelt poolt heidame pilgu minevikku, meenutades möödunut ja mäletades neid, keda ei ole enam meiega; teisalt oleme oma mõtetes juba homses päevas lootuses ja usus, et see homne on parem.
Su üle jumal valvaku, mu armas isamaa. -
Madrused saavad uue koduReedel, 25. veebruaril, kell 10.30 avatakse Mereväebaasis (Tööstuse 54) Mereväe Meeskonna Mess - sõdurikodu.
Meeskonna Messi avamisele on kutsutud kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru ja teised kaitseväe juhtivad ohvitserid. Lindi lõikavad läbi kolonel Tiru, mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp ning kaks ajateenijat Mereväe Rannakaitsekompaniist ja Miinilaevade Divisjonist.
Avatavas sõdurikodus saavad ajateenijad teenistusest vabal ajal kohtuda oma perekonnaliikmete ja sõpradega, vaadata televiisorit, kasutada arvutit, mängida lauatennist ja koroonat ning lugeda ajakirjandust ja raamatuid ning suhelda omavahel vähem ametlikus õhkkonnas.
Arvutid, televiisorid ja muu sisustuse kingivad avamisel mereväe sõdurikodule firmad AS-LTH Baas, XXL.EE, AS E-Arsenal, Eesti Laevaomanike Liit ja AS Marisco.
Ehitustöid alustati eelmise aasta märtsis tollaste ajateenijate endi abiga, suuremad ehitus-ja viimistlustööd tehti juba spetsialistide poolt.
Meeskonna Mess asub 1983.a. ehitatud endises NLiidu mereväe kasarmuhoones, kus praegu asuvad ka Rannakaitsekompanii kasarmu -ja õpperuumid. -
Kaitsejõudude Peastaap teatabVastavalt kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru 18. veebruari käskkirjale on käesoleva aasta 6. märtsist Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ülem, senine Suurtükiväegrupi staabiülema, grupiülema asetäitja kapten Raul Tõnnov.
-
Kaitsejõudude paraad 24. veebruar 2000Seoses Eesti Vabariigi 82. aastapäeva tähistamisega toimub neljapäeval, 24. veebruaril, algusega kell 10.00 kaitsejõudude paraad Tallinnas Vabaduse väljakul.
Paraadi võtab vastu Eesti Vabariigi President Lennart Meri.
Paraadi juhatab kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru.
Paraadi vaimuliku talituse viib läbi kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik.
Paraadist osavõtjate paraadirivistuse kord:
1. Eesti lipu toimkond ja lipusaatja ohvitser
4 meest
2. Sõjaveteranid
2 rühma
72 meest
3. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
2 rühma
72 meest
4. Üksik-vahipataljon
1 kompanii
106 meest
5. Üksik-sidepataljon
2 rühma
72 meest
6. Kalevi Üksik-jalaväepataljon
1 rühm
37 meest
7. Rahuoperatsioonide Keskus
2 rühma
72 meest
8. Merevägi
2 rühma
72 meest
9. Piirivalveamet
1 kompanii
109 meest
10. Päästeamet
1 rühm
37 meest
11. Kaitseliidu Tallinna Malev
1 kompanii
109 meest
12. Kaitseliidu Harju Malev
1 kompanii
106 meest
13. Noorkotkad
1 rühm
37 noormeest
14. Kaitseväe orkester
30 meest
15. Piirivalve orkester
30 meest
16. Liinurid
6 meest
KOKKU: 4 kompaniid, 13 rühma, 971 meest, 22 lippu
Lahingutehnika:
1. Kalevi Üksik-jalaväepataljon
soomukid BTR-80
4 tk
106 mm suurtükid
2 tk
2. Õhutõrjedivisjon
23 mm kahurid
4 tk
3. Suurtükiväegrupp
105 mm haubitsad
6 tk
4. Piirivalveamet
maasturid "Iltis" koos piilkondadega
6 tk
helikopterid
2 tk
lennukid
2 tk
Paraadi eelproov viiakse läbi 23. veebruaril alates kella 10.00 Kadrioru staadioni esisel platsil, paraadi peaproov sama päeva õhtul , kell 22.00 Vabaduse väljakul.
Pärast paraadmarssi 24. veebruaril, rivistatakse Vabaduse väljakul lahingutehnika linnarahvale tutvumiseks. -
Eesti Vabariigi 82. aastapäeva tähistamine väeosadesTAGALAPATALJON
Pidulik rivistus
Teatevõistlus
Paraadi jälgimine TV-st
Spordivõistlused
Viktoriin
SUURTÜKIVÄEGRUPP
Pidulik rivistus Tapa Garnisonis
Tapa Garnisoni ülema vastuvõtt Tapa Kultuurikojas
Kontsert-aktus Tapa Kultuurikojas
PÄRNU ÜKSIK-JALAVÄEPATALJON
Lahtiste uste päev:
tehnika näitus
relvade näitus
sõdurivarustus
videofilmide näitamine õppeklassis
ajaloonäitus
Pataljoni rivistus
Jalutuskäik
Pärgade panek Vabadussõja ausamba juures
Pataljoniülema vastuvõtt
TARTU ÜKSIK-JALAVÄEPATALJON
Pidulik rivistus
Kaitseväe paraadi vaatamine TV vahendusel (ajateenijatele)
Tartu Akadeemilise Meeskoori kontsert pataljoni sööklas (kogu isikkoosseisule)
Pataljoni ülema vastuvõtt (kaaderkoosseisule)
Tartu Muusikakooli õpetajate ja õpilaste ühiskontsert pataljoni sööklas (ajateenijatele)
26. veebruaril toimub ajateenijate kohtumisõhtu Vanemuise teatri näitlejate Külliki Saldre ja Peeter Volkonskiga.
VIRU ÜKSIK-JALAVÄEPATALJON
Pidulik rivistus
Rühmade vahelised spordivõistlused
Pidulik lõunasöök
Jagude vaheline mälumäng
KUPERJANOVI ÜKSIK-JALAVÄEPATALJON
Pärgade asetamine Võru kalmistul Vabadussõjas langenute hauale
Kaitseväe üksuste jalutuskäik Võru linnas
Kaitseväe üksuste relvade ja tehnika näitus Võrus Rannahoone esises parklas
Võrumaa Sõjameeste Ühenduse liikmete vastuvõtt Kuperjanovi Üksik-Jalaväepataljonis
KAITSEVÄE LAHINGUKOOL
Pidulik jalutuskäik Võru linnas
Relvanäitus Tamula järve äärsel platsil
Pidulik lõunasöök kooli ajateenijatele
Pidulik koosviibimine kaaderkoosseisule
ÕHUTÕRJEDIVISJON
Pidulik rivistus
EESTI MEREVÄGI
Soome Mereväe ülema viitseadmiral Esko Illi ja eelmise ülema viitseadmiral Sakari Visa visiit Eesti Mereväkke seoses Eesti Vabariigi 82. aastapäeva ning Soome Mereväes teeninud Eestlaste Gildi 8. aastapäeva üritustega.
Pärgade panek reaalkooli juures asuvale mälestussambale.
Mereväe messi - sõduri kodu - pidulik avamine Mereväebaasis (25.02.2000 kell 10.30 Tallinn, Tööstuse 54). -
Eestit külastab Soome Mereväe ülemKolmapäeval, 23. veebruaril külastavad Eestit Soome Mereväe ülem viitseadmiral Esko Illi ja eelmine Soome Mereväe ülem viitseadmiral Sakari Visa seoses Eesti Vabariigi 82. aastapäevaga ning Soome Mereväes Teeninud Eestlaste Gildi 8. aastapäevaga.
Külalised kohtuvad mereväe ülema kpt-ltn Jaan Kapp-iga.
Eesti ja Soome merevägede esindajad panevad kell 12.00 pärjad Reaalkooli juures olevale mälestussambale.
Merevägede ülemad arutavad edasise koostöö küsimusi ning osalevad aktusel Viru hotelli koverentsisaalis kell 13.00.
Soome Mereväes teenis üle 400 eestlase erinevatel Soome mereväe alustel, mereväe pataljonides ja isegi mereväe orkestris.
Gildi traditsioonilisel kokkutulekul, mis toimub 1992. aastast alates osaleb eestlasi nii Eestist, Soomest, Rootsist kui mujalt. -
Mereväelased tähistavad admiral Pitka sünniaastapäevaEesti mereväelased tähistavad laupäeval, 19. veebruaril kell 11.00 kontradmiral Johan Pitka 128. sünniaastapäeva piduliku rivistuse ja pärjapanekuga admiral Pitka mälestuskivile Mereväebaasis (Tallinn, Tööstuse tn 54). Päevakohase sõnavõtuga esineb Eesti Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp.
Kontradmiral Pitkat loetakse üheks Vabadussõja juhtfiguuriks, kes oma entusiastliku ja otsustava tegevusega suutis võitlusse kaasata nii rahvast kui nende toetuseks välisriikide esindajaid. Pitka lõi Eesti Sõjalaevastiku Vabadussõja ajal, mil ta esialgu vähese arvu laevadega võttis ette esimesed dessandid Põhjarannikule vaenlase tagala desorganiseerimiseks ja jalaväe toetuseks. Ta oli ka üks esimesi rahvuslike väeosade organiseerijatest enne Vabadussõja algust, Kaitseliidu looja, kirjanik, kaugsõidukapten, laevandus-ja majandustegelane.
1944. aastal tegi Pitka viimase lootusetu katse võitlejate koondamiseks Eesti iseseisvuse taastamiseks. Pitka hukkumiskoht ja asjaolud on seni teadmata.