Uudised
-
Mereväe instruktorid õpetavad rahvusvahelisel kursusel20. jaanuaril lõpeb Mereväes BALTRONi (Balti Miinitõrjeeskaadri) sideoperaatorite kursus, kus osales 5 Läti ja 4 Leedu mereväe ning 2 Eesti Piirivalve sideoperaatorit.
Ruumid BALTRONi sidekooli jaoks Miinisadamas remonditi ja sisustati 1998.a. Taani Mereväe kui ühe BALTRONi toetajariigi poolt.
Taani abiga on loodud eeldus Balti riikide merevägede sideoperaatorite edasiseks koolituseks Eestis. Kooli üheks eesmärgiks on oma sideoperaatorite väljaõpetamine vastavalt rahvusvahelisele tasemele. Seekord olidki Eesti Mereväe 3 instruktorit, kes läbisid 1998.a Taani mereväe poolt korraldatud esimese BALTRONi sideoperaatorite kursuse ning 1999.a said veel instruktorikoolitust Taanis, esmakordselt koolitajarollis Taani Mereväe Sidekooli instruktorid olid ka seekord kursuse õpetajaid juhendamas ning toetamas.
Õppetöö toimus inglise keeles, mis oli esmakordseks taoliseks kogemuseks nii Eesti Mereväe instruktoritele kui ka paljudele õpilastele.
Side osatähtsust kaasaegse mereväe arengus on raske üle hinnata. Mereväe sidejaoskonna ülema leitnant Toomas Sullakatko sõnul on mereväe instruktorite kasutamine kursuste korraldamisel positiivne märk, mis näitab, et edasise sideoperaatorite koolituse puhul võime arvestada juba oma võimalustega. Materiaalsete vahendite nappus aga arengut just ei soodusta. "Hetkel on mereväe laevade side staabiga vahel veel puudulik. Vaja oleks võimsamat efektiivsete antennidega kaldaraadiojaama nii operatiivülesannete täitmiseks kui laevade ohutuse tagamiseks", ütles Sullakatko. Mereväe laevadel kasutatav sideaparatuur mis on peale saadud valdavalt tänu välisriikide abile, on küll suhteliselt vana, kuid hästi töötav.
Sideoperaatorite kursuse lõppemise järel läbivad kursuslased veel järgmise, 1-nädalase sideaparatuuri tutvustava kursuse, mille läbiviimiseks on kaasatud ka Tehnikaülikooli õppejõude. -
Põhjamaade-Balti riikide kaitsevägede juhatajate kohtumine Taani KuningriigisKaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru viibib 19.-20. jaanuarini Taani Kuningriigis Põhjamaade-Balti riikide iga-aastasel kaitsevägede juhatajate kohtumisel.
Kohtumisel tulevad arutlusele järgmised teemad:
Euroopa julgeolek
Põhjamaade - Balti riikide koostöö
Balti riikide ühisprojektid (BALTBAT, BALTRON, BALTDEFCOL, BALTNET)
Rahutagamisoperatsioonid
Pärast kohtumist 20. jaanuaril suunduvad Taani- ja Balti riikide kaitseväe juhatajad Bosnia-Hertsegoviina Vabariiki, kus kohtutakse Põhjala-Poola lahingugrupi juhtiv ohvitseriga kolonel Carsten Svenssoniga ning külastatakse Dannevirke sõjaväeosa.
Kolonel Märt Tiru saabub Eestisse tagasi 22. jaanuaril. -
Relvastuskontrolli visiit Vene Föderatsiooni 332. lahingkopteripolku19. jaanuaril toimub OSCE Viini dokumendi 1999 täitmise raames Eesti kaitseväe esindajate hindamisvisiit Vene Föderatsiooni 332. lahingkopteripolku, mis asub St. Peterburist lääne poole Karjala kannasel.
Kolmeliikmelist ispektsiooni juhib Kaitsejõudude Peastaabi välissuhete osakonna relvastuskontrolligrupi ülem major Raivo-Albert Tilk, ekspertidena osalevad Peastaabi ohvitser nooremleitnant Jaak Ustal ning külalisinspektor Rootsi kaitsejõududest major Rafael Vilen.
Varem on Eesti Venemaal kontrollinud tankipolku Peterburi lähedal Sertolovos, Pihkva 76. Õhudessantdiviisi 234. polku, 138. Rahuvalve Motolaskurbrigaadi ja Luuga suurtükiväebrigaadi.
Taoliste ettevõtmiste läbiviimise eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel.
Aruanne inspektsiooni tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesmaadele. -
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustel uus ülemKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemaks on määratud 17. jaanuarist kolonelleitnant Ants Kiviselg.
Kolonelleitnant Kiviselg on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja läbinud reservohvitseride ettevalmistuse Tartu Ülikoolis.
1993. aastal osales ta Tallinna Piirivalvekoolis ohvitseride ettevalmistus-täienduskursustel, 1998. aastal personaliohvitseri baasväljaõppel Ameerika Ühendriikides.
Alates 1993.aasta märtsist oli kol-ltn Ants Kiviselg Piirivalveameti meditsiiniteenistuse ülem, sama aasta septembrist Piirivalveameti majandusosakonna ülem, 1995. aasta jaanuarist Piirivalveameti üldosakonna ülem ja 1997. aasta jaanuarist Piriivalveameti personaliosakonna ülem.
Kolonelleitnant Ants Kiviselg on autasustatud järgmiste autasudega:
Rinnamärk Mõõk ja Ilves
Teenetemärk Piirikotkas
Piirivalve Teeneteristi 3. järk.
Senine Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kohusetäitja kapten Harri Ints jätkab oma teenistust Kaitsejõudude Peastaabis. -
Eesti tippjalgpallurid annavad truudusetõotuse vandeMöödunud aasta 17. novembril Üksik-sidepataljonis teenistust alustanud Eesti jalgpallikoondise mängijad annavad reedel, 14. jaanuaril, kell 10.00 Üksik-sidepataljonis (Filtri tee 12) truudusetõotuse.
16. jaanuarist - 13. veebruarini võtavad jalgpallurid osa Kehtnas toimuvast Eesti Vabariigi koondise treeninglaagrist. -
Kaitseväe meistrivõistlused sangpommispordisÕhutõrjedivisjonis (Magasini 31 a) toimuvad 15. jaanuaril 2000.a. kell 9.30 - 16.00 kaitseväe meistrivõistlused sangpommispordis.
Sangpommivõistlustest kaitseväes on kujunenud traditsioon, mis algas 1993. aastal. Aastate lõikes on kangemad mehed olnud Viru Üksik-jalaväepataljonist, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonist ja Üksik-sidepataljonist.
Võistlusala koosneb kahest harjutusest:
1. kahe 24 kilogrammise sangpommi tõukamine rinnalt
2. 24 kilogrammise sangpommi rebimine parema ja vasaku käega
Võistlustel osaleb 63 inimest Eesti Mereväest, Tagalapataljonist, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonist, Viru Üksik-jalaväepataljonist, Üksik-sidepataljonist, Üksik-vahipataljonist, Pärnu Üksik-jalaväepataljonist, Rahuoperatsioonide Keskusest, Kalevi Üksik-jalaväepataljonist, Suurtükiväegrupist, Õhutõrjedivisjonist, Sisekaitse Akadeemiast ja Tallinna Üksik-päästekompaniist.
Võistkonna suurus on 5 inimest. Võistluste peakohtunik on kaitseväe kehalise kasvatuse ülem Heino Märks.
Iga kaalukategooria kolme parimat autasustatakse diplomi ja medaliga. Võitjat võistkonda autasustatakse karika ja diplomiga, teise ning kolmanda koha saavutanud võistkondi diplomiga. -
Baltikumi suurim kinnisvaraarendusfirma AS Pro Kapital toetab Eesti kaitseväe väljaõpetEesti kaitseväe kooseisu kuuluv Üksik-vahipataljon ja Baltikumi suurim kinnisvaraarendusfirma AS Pro Kapital sõlmisid koostöölepingu, mille alusel AS Pro Kapital hakkab toetama Eesti kaitseväe väljaõpet andes Üksik-vahipataljonile tasuta kasutada endise Tallinna Lihakombinaadi kinnistu ja sellel oleva hoonetekompleksi.
Lepingu kohaselt saab Üksik-vahipataljon oma käsutusse praegu tühjana seisva endise Tallinna Lihakombinaadi suure hoonetekompleksi Tallinna kesklinna lähedal Peterburi tee alguses, et läbi viia asustatud punktis toimuva võitluse väljaõpet.
AS Pro Kapitali esindajad on näidanud üles kodanikuinitsiatiivi. Sõlmitud leping on näide tsiviil-militaarkoostööst ning Eesti edukate soovist anda oma panus riigikaitsesse, märkis Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus sõlmitud koostöölepingut kommenteerides.
Kolonelleitnant Ermuse sõnul on arenev Eesti kaitsevägi huvitatud tihedast koostööst tsiviilorganisatsioonidega. See koostöö, mida saab teha hetkel veel mõningate seadusandlike lünkade olemasolust hoolimata, on panus riigikaitsesse. Ainuüksi kaitsevägi ei suuda Eestit agressiooni korral kaitsta, vastupanu peab osutama kogu kodanikkond. Ka katastroofitagajärgede likvideerimise korral võib olla just tsiviil-militaarkoostöö see, mis annab parimad tulemused. Kõige aluseks on tsiviil- ja militaarstruktuuride vastastikkune abistamistahe ja ühistegevus kriiside ennetamiseks.
Pro Kapitali nõukogu esimehe Ernesto Preatoni sõnul on tal hea meel, et vastse Eesti Vabariigi kodanikuna saab ta lisaks investorina tehtavale panusele Eesti majandusse anda omalt poolt midagi ka Eesti julgeoleku ja riigikaitse ülesehitamisesse. Pro Kapitali plaanides näeme me endise Tallinna Lihakombinaadi kinnistul tulevikus Kristiine Keskuse sarnast suurt kaubanduskeskust, kuid ehituse alguseni on see tõenäoliselt lähemad paar aastat kaitsejõudude käsutuses, märkis Preatoni.
Üksik-vahipataljoni ülem leitnant Madis Uibopuu sõnul on Pro Kapitali poolt kaitseväele tasuta kasutada antav hoonetekompleks ainulaadne võimalus imiteerida lahinguid asustatud punktis. Mitmekordsed hooned ja nende vahele jääv tänav loovad pildi suurlinnast. Ka saab väljaõpet viia läbi siinsamas Tallinnas, mis säästab transpordikulusid, kommenteeris leitnant Uibopuu uue väljaõppebaasi võimalusi.
Kaitsevägi saab endises Tallinna hoonetekompleksis viia läbi kõiki linnalahingu väljaõppeks vajalikke momente. Lahing asustatud punktis erineb taktika poolest kohati kardinaalselt avamaastikul või metsas toimuvast lahingust. Asustatud punktis lahingupidamine on eriti Üksik-vahipataljonis ettevalmistavate reservväelaste seisukohalt hädavajalik, sest just need ajateenistuse jooksul ettevalmistatavad reservväelased peavad kriisiolukorras hakkama tegutsema asustatud piirkondades.
Eesti kaitsevägi on leitnant Uibopuu sõnul otsinud oma arengus optimaalseimaid lahendusi. Just seal, kus kaitseväel puuduvad rahalised või tehnilised võimalused, on tulnud ja tuleb ka edaspidi otsida abi originaalsetest lahendustest. Nii näiteks võib kaitsevägi olla uhke oma ainulaadsete imitaatorite üle, millega säästetakse ajateenijate väljaõppel palju maksumaksja raha. Sageli suudavad neid ainulaadseid lahendusi välja nuputada ja ellu viia inimesed ja organisatsioonid, kes on valmis tegutsema üheskoos kaitseväelastega. Jõudmaks lahendusteni, on kõige olulisem koostöötahe.
KAITSEVÄGI TAGAB TALLE KASUTADA ANTUD HOONETEKOMPLEKSIS:
- ohutu väljaõpe, sest Üksik-vahipataljonil tuleb valmistada järk-järgult ette kõik vastavad turvalisusnõuded: sulgeda ohtlikud avad, puhastada teatud alad risust, püstitada ohutuspiirded, valmistada hoiatussildid;
- õppuste jäämise piiratud territooriumile, sest Üksik-vahipataljon sai lepinguga õiguse viia hoonetekompleksis läbi kindlustustöösid, rajada läbikäike ja avasid, väljumata hoonete välispiiridest;
- õhkimistööde mittetoimumise, sest hoonetel läbiviidavate kindlustustöödega ei tohi muuta neid varisemisohtlikeks;
- linnakodanikele rahu, kuna objektil on lubatud kasutada imitatsioonivahendeid vaid kooskõlas kohaliku omavalitsusega. Hoonetekompleksi asukoht ning vahetus läheduses olevad tiheda liiklusega sõiduteed ning raudtee välistavad, et territooriumilt kostuksid linnakodanikke häirivad käsklused ja hääled. -
Üksik-vahipataljoni 72. aastapäeva tähistamine ning väeosa ülema vahetustseremooniaTeisipäeval, 11. jaanuaril, algusega kell 11.00 tähistab Üksik-vahipataljon (Rahumäe tee 4a) oma 72. aastapäeva piduliku rivistusega. Rivistusel viiakse läbi pataljoni ülema vahetuse tseremoonia.
Vastavalt kaitseväe juhataja kohusetäitja 23. detsembri 1999. a. käskkirjale on 11. jaanuarist Kaitseliidu Peastaabi ülem, senine Üksik-vahipataljoni ülem kapten Riho Terras. Üksik-vahipataljoni ülemaks on määratud senine Üksik-vahipataljoni staabiülem leitnant Madis Uibopuu.
Samas õnnistatakse väeosa kaplani poolt pataljoni sümbol - mõõk.
Kell 12.00 korraldavad kapten Riho Terras ning leitnant Madis Uibopuu väeosa kaaderkoosseisule piduliku lõunasöögi. Pärast rivistust on külalistel võimalus tutvuda ajateenijate elutingimustega. -
Eesti luureeskadron sõidab Taani Kuningriiki missioonieelsele väljaõppeleEsmaspäeval, 10. jaanuaril, kell 15.35 sõidab Tallinna Lennujaamast teine osa (54 kaitseväelast) rahuvalvajaid Taani Kuningriiki Viborgi linnas asuvasse väljaõppekeskusesse missioonieelsele väljaõppele. Esimene osa (21 kaitseväelast) rahuvalvajaid saabus väljaõppekeskusesse juba 3. jaanuaril.
Peale seitse nädalat kestvat väljaõpet Taani Kuningriigis ning kahenädalast puhkust, sõidab Eesti luureeskadron BALTSQN 20. märtsil Taani - Poola pataljoni koosseisus pooleks aastaks rahutagamismissioonile Bosniasse.
Eesti luureeskadroni ülem on senine Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülem leitnant Kalev Koidumäe. -
Kaitsejõudude Peastaabi ülem on kolonelleitnant Aarne ErmusPresident Lennart Meri kirjutas neljapäeval, 6. jaanuaril Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru ettepanekul alla käskkirjale nimetada kolonelleitnant Aarne Ermus Kaitsejõudude Peastaabi ülemaks.