Uudised
-
“Eesti Ekspress” kasutas kontrollimata fakte ja ebatäpseid andmeidSeoses 6.jaanuari 2000. aastal "Eesti Ekspressis" avaldatud Tiina Kaalep'i, Aavo Kokk'i ja Pekka Erelt'i artikliga "Vale mees".
KAITSEJÕUDUDE PEASTAAP TEATAB:
1."Eesti Ekspress" kirjutab kolonel Vello Loemaast kui "Ämari õhubaasi ülemast":
kolonel Vello Loemaa ei ole olnud Ämari Lennubaasi ülem ning Eesti Kaitseväes puudub struktuuriüksus nimega "õhubaas":
2."Eesti Ekspress" kirjutab major Urmas Roosimägist kui kolonel Vello Loemaa "asetäitjast":
tollane major Urmas Roosimägi ei ole olnud kunagi kolonel Vello Loemaa asetäitja;
3."Eesti Ekspress" kirjutab, et major Urmas Roosimägi olevat teatanud, et "ohvitseride peldik on kasutamiskõlbmatu ning laskis ukse lukustada":
tollane major Urmas Roosimägi ei ole andnud käsku toalettruumi lukustamiseks;
4."Eesti Ekspress" kirjutab "Baasis elav Roosimägi kasutas aga oma kodust WC-d":
kolonel Urmas Roosimägi pole kunagi elanud Ämari Lennubaasis;
5."Eesti Ekspress" kirjutab "Kogu Peastaap teab kolonel Roosimägi iroonilist suhtumist NATO-sse. Suust suhu ringleb väidetav Roosimägi lause: "Neid NATO muinasjutte võtke alati kõva koefitsendiga." Peastaabi ohvitserid väidavad, et Roosimägi…":
Kui viidatakse Peastaabist pärit andmetele, siis on korrektne viidata ka konkreetsele andmete edastajale. Vastasel korral on tegemist kuulujuttude või väljamõeldiste levitamisega.
Kaitseväes kehtivate õigusaktide järgi on kaitseväelastel keelatud ajakirjandusele edastada teavet anonüümselt ja vastavate instantsidega kooskõlastamata.
Teadlikult kooskõlastamata või anonüümse teabe levitajad võivad olla väheinformeeritud või kuritahtlike eesmärkidega. -
Kaitsevägi tähistab koos Kaitseliidu ja kohalike omavalitsustega 80 aasta möödumist Vabadussõja lõpust3. jaanuaril 2000 kell 10.30 möödub 80 aastat Eesti Vabadussõja õnnelikust lõpust, mis lõi eeldused Eesti riigi tegelikuks ülesehitamiseks. Kujunes traditsiooniks anda iga aasta 3. jaanuari hommikul kell 10.30 au nendele, kes olid end vabadusele ohverdanud. Üle maa helisesid kirikukellad, seiskusid liiklus ja töö, koolides toimusid aktused. Kaitseväe väeosades ja Kaitseliidu malevates korraldati paraade.
Nii kordus see igal aastal kuni vabaduse kaotamiseni 1940.
Kõik Eesti kaitseväe väeosad korraldavad koostöös kohalike omavalitsustega ja Kaitseliidu malevatega 3. jaanuaril algusega kell 10.30 mälestustseremooniad Vabadussõjas hukkunutele püstitatud mälestusmärkide juures:
Tallinna Garnisoni Komandantuuri väeosad
Toimuvad mälestustseremooniad Tallinna Sõjaväekalmistul ja Vabadussõja mälestusmärgi juures Reaalkooli kõrval.
Mälestustseremoonial osalevad Kaitsejõudude Peastaabi ja Tallinna Garnisoni ülem kolonelleitnant Aarne Ermus, Kaitsejõudude Peastaabi, Õhuväe, Mereväe, Kaitseliidu, Kaitseministeeriumi ja Sõjahaudade Hooldeliidu esindajad, kaitseväe orkester ning 2 Üksik-vahipataljoni aukompanii rühma.
Mälestustseremooniast on kutsutud osa võtma ka Eestisse akrediteeritud välisriikide kaitseatasheed.
Kõne peab Eesti Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik, langenute mälestuseks helisevad Tallinna kirikute kellad.
Kalevi ÜJP
Toimub mälestustseremoonia Vabadussõja mälestuskivi juures Valklas.
Kuperjanovi ÜJP
Toimub mälestustseremoonia Vabadussõjas langenute ausamba juures Võru kalmistul.
Väeosas toimub samaaegselt rivistus leinaseisakuga.
Tartu ÜJP
Toimub tänu- ja mälestuspalvus Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures Nurme tänaval. Pärast üritust toimub mälestustseremoonia leitnant J. Kuperjanovi haual.
Pärnu ÜJP
Toimub Pärnu Üksik-jalaväepataljoni, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva, Pärnu Riigikaitseosakonna, Pärnu Maavalitsuse, Pärnu Linnavalitsuse ja Sõjahaudade Hooldeliidu ühine mälestustseremoonia Vabadussõja ausamba juures Alevi kalmistul.
Viru ÜJP
Toimub mälestustseremoonia Vabadussõja ausamba juures Jõhvis ja Narva Garnisoni kalmistul. Hermani kindluses korraldatakse Eesti Vabadussõja lõpule pühendatud seminar.
Rahuoperatsioonide Keskus
Toimub pidulik mälestustseremoonia väeosa territooriumil. Rahuoperatsioonide Keskuse esindajad osalevad Paldiski Eesti kalmistul läbiviidaval pärjapanekutseremoonial.
Tagalapataljon
Toimuvad Tagalapataljoni ja kohalike omavalitsustega ühised mälestustseremooniad Vabadussõja mälestusmärkide juures Harjumaal, Vetla ja Koose külas.
Suurtükiväegrupp
Toimub aktus Tapa Kultuurikojas, millele järgneb mälestustseremoonia Vabadussõjas langenute mälestussamba juures.
Tapa Garnisoni ja Kaitseliidu Viru Malev esitlevad Tapa Kultuurikoja ees lahingtehnikat ja -relvastust.
Pärast aastapäevaüritusi Tapa linnas toimub sõjaveteranide kohtumine Suurtükiväegrupi ajateenijatega.
Lahingukool
Toimub mälestustsremoonia Vabadussõja mälestussamba juures Võru Maakonnas Rõuge vallas.
Õhuväe Lennubaas
Toimub mälestustseremoonia mälestuskivi juures Madise kiriku kõrval (asub Paldiski ja Kurkse vahel).
Merevägi
Toimub mälestustseremoonia kontradmiral J.Pitka mälestuskivi juures. Sõna võtab Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp.
Mereväelased osalevad ka Tallinna Garnisoni poolt Sõjaväekalmistul läbiviidaval mälestustseremoonial. -
Kaitsejõudude Peastaap teatabVastavalt kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Urmas Roosimägi 23. detsembri käskkirjale on järgmise aasta 11. jaanuarist Kaitseliidu Peastaabi ülem senine Üksik-vahipataljoni ülem kapten Riho Terras.
Üksik-vahipataljoni ülemaks on määratud senine Üksik-vahipataljoni staabiülem leitnant Madis Uibopuu.
Vastavalt kaitseväe juhataja kohusetäitja käskkirjale on järgmise aasta 17. jaanuarist Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ülem major Artur Tiganik määratud Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna juhtimisjaoskonna juhtimissektsiooni vanemstaabiohvitseri ametikohale. -
Kaitsevägi valmistub aastatuhande vahetuse probleemideksKaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Urmas Roosimägi andis kaitseväele korralduse valmistuda seoses võimalike aastavahetuse hädaolukordade abi osutamiseks Päästeametile, tsiviilasutustele ja vabariigi elanikkonnale.
Kaitsevägi on valmistanud ette oma elektrigeneraatorid nii päästeoperatsioonide kui ka elutähtsate tsiviilasutuste nagu haiglate töö tehniliseks toetamiseks.
Kaitsevägi toetab vajadusel Päästeametit ja riikliku tähtsusega tsiviilstruktuure oma raadiosidevõrguga, sest kaitseväe raadiosidevõrk töötab sõltumatult ka võimalike üleriiklike voolukatkestuste korral. Ka instrueeritakse täiendavalt kaitseväe isikkoosseisu määrustikest, kontrollitakse üle väeosade raadioside tagatus voolukatkestuste korral ning tehakse ettevalmistusi puhkusel oleva isikkoosseisu väeosadesse kiireks tagasikutsumiseks.
Võimalikes kriisiolukordades hakkab kaitsevägi tegema tihedat koostööd Päästeametiga. Väeosad peavad tagama abi inimeste ja vara evakueerimisel õnnetuspiirkondadest ja toetama Päästeametit raskete transpordivahenditega.
Kriisiolukorras pöördub maakonna päästeteenistus Päästeameti poole ning seejärel pöördub Päästeamet Kaitsejõudude Peastaabi poole. Kaitsejõudude Peastaap koordineerib ressursside eraldamist vaid kaitseväe siseselt. Seega on hädaolukordade lahendamisel keskseks koordineerijaks Päästeamet.
Kolonel Urmas Roosimägi ütles Peastaabi koosolekul: "Kaitseväe ettevalmistused aastavahetuse probleemideks on selge näide Eesti kaitseväe koostööst tsiviilstruktuuridega".
Peastaabi side- ja infosüsteemide osakonna ülema kohusetäitja major Artur Suzik: "Kaitsevägi annab olemasolevate elektrigeneraatorite võimsuse ja hulga juures aastavahetuse probleemide lahendamiseks parima". -
Hollandlased kinkisid Ämari Lennubaasile sõdurikoduÄmari Lennubaasis pühitsetakse 21. detsembril algusega kell 12.00 esimene Euroopa Kristlike Sõdurikodude Liidu poolt Eestile kingitud sõdurikodu. Tseremoonia viib läbi Eesti Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik.
Sõdurikodu hoone ja sisustuse transportisid Eestisse Hollandi sõdurid, kes koos hoone valmistajatega ja Eesti kaitseväelastega hoone ühe nädalaga püstitasid. Ruumis on televiisor, arvutid ning ka kaplani tööruum, kus vajadusel hingeabi ja -kosutust saada võib.
Kaheks kuuks on tulnud Ämarisse Sõdurikodu perenaiseks Sara Kiira Soomest ROHELISTE ÕDEDE ühingust, et koolitada välja kohalik personal.
Euroopa Kristlike Sõdurikodude Liitu (European Christian Home Organisations for the Services - ECHOS) kuuluv Hollandi sõdurikodude organisatsioon (Koninklijke Nederkandse Militaire Bond Pro Rege) otsustas oma 125 aastast sünnipäeva tähistada järjekordse sõdurikodu kinkimisega ühele Ida-Euroopa riigile. Eelnevalt külastas Eestit ECHOS'e peasekretär Peter Koorneef. Üheks põhjuseks, milleks valiti välja Eesti, osutus asjaolu, et Eesti Kaitseväel on olemas toimiv, väljakujunenud kaplanaat. Asukohaks valiti Ämari, kuna nii lennubaasis kui lähemas asulas ei ole kaitseväelastele mingeid vaba aja veetmise võimalusi. Euroopa Kristlike Sõdurikodude Liitu (ECHOS) kuulub 7 riiki: Hollandi, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Ðveitsi ja Taani; liidu peakorter asub Utrechtis, Hollandis. Ämari Sõdurikodu kokkupaneku juures viibis ka esindaja ECHOS'e peakorterist härra Herman Nygteren, kelle sõnul ei ole sõdurikodu näol tegemist ei baari ega sööklaga, vaid pigem elutoaga ehk siis paigaga, kus end koduselt saab tunda (siit ka nimi "sõdurikodu").
Sõdurikodusid ehitatakse Hollandis nii Hollandi kui ka teiste maade jaoks (seni on püstitatud 1 sõdurikodu Kroaatias, 16 Bosnias, 3 Kosovos), teenindav personal neis on rahvusvaheline ja roogade valmistamisel järgitakse eri rahvuste tavasid. -
Tartu Üksik-jalaväepataljoni pidulik jõulupäevReedel, 17. detsembril toimub Tartu Üksik-jalaväepataljonis pidulik jõulupäev, üritustest võtavad osa ajateenijad, allohvitserid ning ohvitserid. Päev algab piduliku rivistusega kell 9.00, kus antakse parimatele sõduritele auaste "kapral" ning avaldatakse kiitust nendele kaitseväelastele, kes on möödunud aastal oma teenistusülesannete täitmisega silma paistnud.
Keskpäeval kogunevad Tartu Garnisoni üksused Tartu Pauluse kirikusse, kus toimub Tartu Garnisoni pidulik jumalateenistus. Teenivad EELK Tartu Praostkonna praost Joel Luhamets ja Tartu Päästekompanii kaplan lpn Raino Kubjas.
Õhtul kell 18.00 algab Tartu Üksik-jalaväepataljoni sööklas sõdurite jõuluõhtu. Õhtut juhivad sõdurikodu juhataja Raivo Hint ja raamatukoguhoidja Olle Antson. Lisaks pidulikule õhtusöögile, rühmade etteastetele, sõdurimagalate kaunistamisele ning auhindade (tort ja kringel) jagamisele esineb ajateenijatele ansambel "Genialistid".
Sarnane üritus toimub Tartu Üksik-jalaväepataljonis kolmandat korda ning on kujunemas iga-aastaseks traditsiooniks. -
Kaitseväe juhataja kohusetäitja pöördumine ETV juhtkonna pooleKaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Urmas Roosimägi pöördus oma kirjas ETV juhtkonna poole palvega, et ETV pööraks ümberkorralduse raames tähelepanu saatesarja "Valvel" säilitamisele Eesti Televisiooni saadete hulgas.
"Püüan igati mõista Eesti Televisioonis toimuvat muudatuste perioodi, Eesti Televisiooni eelarveprobleemi. Samas on minu kohus juhtida tähelepanu asjaolule, et saade "Valvel" on siiani olnud televisioonis ainus Eesti regulaarne riigikaitseline saatesari. Saatesari " Valvel" pakkus, pakub ja pakuks ka tulevikus huvi ligi 5000 kaitseväelasele, tuhandetele kaitseliitlastele, reservväelastele ja paljudele teistele. Lõppkokkuvõttes ulatub sarja vaatajaskond kümnete tuhandeteni, " oli kolonel Roosimäe seisukoht.
"Saatesari "Valvel" on üks väheseid võimalusi Eesti Vabariigis vajaliku riigikaitsetahte loomiseks. Saatesari "Valvel" on osakene tõelisest rahvuslikust televisioonist ning tema kaotamisega häviks ka rahvusliku televisiooni maine ning usaldatavus", nentis kolonel Urmas Roosimägi. -
Ämari Lennubaasi keskkonnareostuse uuringu tulemusedKolmapäeval, 15. detsembril viibivad Eestis Rootsi Kaitseministeeriumi asekantsler Johan Appelberg, Rootsi Relvajõudude Peastaabi ülem kindralmajor B.-A. Johansson, Peastaabi keskkonnakaitseosakonna ülem mereväekapten Janne Kjellson, Peastaabi keskkonnaosakonna ülema asetäitja kolonel Ulf Fredriksson ning Rootsi Kaitseuuringute Instituudi ja Rootsi Geoloogia Keskuse Ämari keskkonnauuringu projektigrupp, et anda kell 13.00 Kaitseministeeriumis (Sakala 1) Eestile üle lõplikud Ämari Lennubaasi keskkonnareostuse uuringu tulemused.
Peale ametliku kohtumise lõppu toimub töökoosolek, kus arutatakse edasisi koostööprojekte.
1998. aasta novembris käivitati koostöös USA ja Rootsi Kaitseuuringute Instituudiga Ämari Lennubaasi keskkonnakaitseprojekt, mis tegeles Nõukogude Armee poolt tekitatud keskkonna reostuse uurimisega, selle kindlakstegemise ning ettepanekutega reostatud maapinna ja põhjavee järeltöötluseks.
Antud projekti tulemustest lähtudes saab Eesti Kaitsevägi tulevikus planeerida Ämari Lennubaasi efektiivset kasutamist nii Õhuväe- kui tsiviilotstarbel, planeerida uute ehitiste rajamist ning tõkestada keskkonnareostuse levimist. Projekti Rootsi pool hindab kõrgelt Eesti Kaitsejõudude poolset panust projektis. -
Eesti Mereväe ülem osaleb Rootsi Kuningliku Mereväeakadeemia kursuse lõputseremoonialEesti Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp viibib 15.-17. detsembril Rootsis Karlskronas, et osaleda Rootsi Kuningliku Mereväeakadeemia mereväeohvitseride järjekordse lennu pidulikul lõpetamisel.
Kaptenleitnant Jaan Kapp'i saadab Eesti Mereväe laeva SUUROP komandöri kt. nooremleitnant Indrek Hanson, kes lõpetas 1998. aasta detsembris Rootsi Kuningliku Mereväeakadeemia. Lõpetamisel osalevad ka Läti ja Leedu merevägede ülemad.
Rootsi Kuningliku Mereväeakadeemia Mereväekolledzi 3 aastase kursuse miinierialal lõpetab tänavu Eesti mereväelane Uku Veel.
Rootsi visiidi ajaks on planeeritud kõnelused Rootsi Mereväe ülem kontradmiral Torsten Lindhiga, et arutada Eesti ja Rootsi merevägede edasise koostöö arendamist. Rootsi Merevägi on toetanud Eestit peamiselt väljaõppe ning miinitõrjeoperatsioonide läbiviimise osas. 1998. aastal viidi Eesti vetes läbi rahvusvaheline miinitõrjeoperatsioon MCOPEST 98, mille käigus hävitati Tallinna lahes laevateede piirkonnas 52 II maailmasõja aegset miini ja avastati 292 miinitaolist objekti, mis vajavad täiendavat uurimist. Järgnevatel aastatel on kavatsus tõhustada miinitõrjealast koostööd Rootsi Mereväega. -
Mälestustseremoonia Briti meremeeste auksEesti Merevägi korraldab Sõjaväekalmistul Vabadusvõitluse käigus langenud Briti meremeeste auks pühapäeval, 12. detsembril kell 10.00 mälestustseremoonia. Langenud meremeestele asetavad pärjad Briti suursaadik, Tema Ekstsellents Timothy Craddock ning Eesti Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp.
Tseremoonial esineb lühikese sõnavõtuga sõjaajaloolane Mati Õun.
12. detsembril 1918. aastal jõudis Tallinna reidile Briti eskaader, et osutada abi iseseisvuse eest võitleva Eesti demokraatlikule valitsusele. Briti merejõudude toetus, samuti toidu- ja relvastusabi oli oluliseks panuseks meile nii raskel ja otsustaval ajal.