Pioneeripataljon harjutas õppusel Kevadtorm kaitserajatiste välikindlustamist, läbipääsude rajamist ning vastase tõkestamist. Ühe võimaliku läbipääsuna rajasid pioneerid Loobu jõele lahingtoetussilla.
„Maastikul ei ole asjad alati nii lihtsad kui siledal õppeplatsil. Päriselt võib maa olla pehme, ebatasane ning ühele või teisele poole viltu,“ ütles pioneeripataljoni ülem kolonelleitnant Priit Heinloo. „Pioneerid peavad oskama selliste eripäradega arvestada, et silla püstitamine ja ülesvõtmine käiks võimalikult kiiresti.“
Pioneeripataljoni kasutada on teelaotusmasinad ning lahingtoetussillad, mille abil on võimalik rajada veekogudest ülepääs eesmärgiga tagada üksuste liikumisvabadus. „Pioneeride põhiülesanne on toetada manööverüksuseid vastase tõkestamisega ning toetada meie sõdureid välikindlustamiste ja läbipääsude rajamistega kohtades, kust vastane meid ei oskaks oodata,“ lisas Heinloo.
Ühtlasi harjutas pioneeripataljon koostöös Läti liitlastega miiniväljade ja raidtõkete rajamist ning truubi lõhkamist. Läti pioneerikompanii ülem kapten Daiga Ilmaste sõnul on äärmiselt oluline mõista üksteise taktikalisi protseduure ja võimeid. „Seni on suhtlus ja koostöö Eesti sõduritega olnud väga lihtne. Kui on tekkinud väljakutseid, siis oleme need kiiresti seljatanud ning jätkanud head koostööd. Mõistame eestlastelt ja diviisilt tulnud ülesandeid ning nende täitmine ei valmista meile probleeme,“ lisas kapten Daiga Ilmaste.
Sõda Ukrainas on näidanud, et pioneeride senine väljaõpe on asjakohane ja õigustatud. „Kui kaevame end maa sisse, oleme kaitstud kuulide, kildude ja plahvatuste eest,“ ütles pioneerikompanii ülem kapten Raul Reiljan. „Tõkked ja miiniväljad aeglustavad vastast ning miiniväljast kaotusteta juba läbi ei suru. Pioneeridena oleme pikalt teadnud, millist varustust on vaja ning kuidas asju kõige paremini teha. Aastate jooksul omandatud varustus ja väljaõpe viib meid edasi ning kui tulevikus oleks erivahendeid juures, valmiksid mõned asjad lihtsalt kiiremini.“
Kevadtorm on kaitseväe aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlasriikide sõdurid. Esmakordselt juhib õppust eelmisel aastal loodud diviis.
