Teisipäeval, 31. mail annab Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel Tapa Väljaõppekeskuses Pioneeripataljonile üle väeosa lipu ning avab uue staabihoone ja õppehoone.
Kell 9 algaval Pioneeripataljoni rivistusel osaleb kaitseminister Jaak Jõerüüt, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, lipu õnnistab kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Lipu annetamist toetasid Pioneeripataljoni viimase ülema kolonel Johann-Bernhard Haljaste tütar Helene Rammo ja poeg Voldemar Haljaste, erukolonel Robert Telliskivi, Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas, Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas, erukolonelleitnant Ülo Tamre ja kolonel Tõnis Nõmmik.
Lipp on kahepoolne, ühel küljel on tumerohelisel taustal kujutatud kindlust ning tammelehtedega ümbritsetud mõõga ja kilbiga lõvi. Samuti on lipule märgitud väeosa asutamise kuupäev. Väeosa embleem sümboliseerib kindlameelsust, tahet kaitsta oma riiki ning ühtekuuluvustunnet. Lipu teisel küljel on Eesti Vabariigi trikoloori keskel riigivapp ja kiri “Eesti kodu kaitseks”.
Kell 10 avatakse Tapa Väljaõppekeskuses uus staabihoone ja õppehoone. Hooned ehitas riigihankekonkursi võitnud AS Eesti Ehitus. Õppehoones on kuus õppeklassi, arvutiklass, instruktorite kabinetid, raamatukogu, saun ja auditoorium. Staabihoones asuvad väljaõppekeskuse staabi, väeosade staapide ning keskpolügooni juhtkonna ruumid.
Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu kuuluv Pioneeripataljon on ainus omataoline Eestis. Pioneeripataljoni ülesanneteks on liikuvuse tagamine, tõkestamine ja kindlustamine. Samuti tegeleb Pioneeripataljon keemiakaitsega ning valmistab ette Afganistanis NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil osalevaid demineerimismeeskondi.
Pioneeripataljoni alguseks loetakse 15. detsembrit 1917, kui Eesti diviisi ülema käsul formeeriti Tallinnas sapööri- ja sideallüksustest koosnev Eesti insenerirood. Pärast Eesti taasiseseisvumist loodi 2002. aastal Suurtükiväegrupi koosseisu Pioneerikool. Möödunud aasta alguses loodi Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu Pioneeripataljon.