Täna ristiti Saaremaal Nasva sadamas uued mereväe väekaitsekaatrid. Uute aluste ristiemadeks said kodutütred – Hiiumaalt Meribell Rüütel ja Haapsalust Henrieth Kampmann.
„Väekaitsekaatrite kasutuselevõtt parandab oluliselt lünki olukorrateadlikkuse tagamisel, väekaitsevõimekuse korraldamisel merel ja ohvitseride väljaõppes. Ühtlasi on need ka esimesed alused, mis on mereväele mereväe soovide ja vajaduste järgi ehitatud. See on kindlasti uue peatüki avamine mereväe ja laevaehitajate ning Eesti kaitsetööstuse jaoks,” ütles mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.
„Algselt oli väekaitse tagamiseks merel ja sadamates ettenähtud mitu korda väiksemad rib-tüüpi kinnise sillaga paadid. Kuna sellel aastal õnnestus mereväe kategoorias rakendada säästlikumaid lahendusi, tekkisid märgatavad säästud, mille saime suunata väekaitsekaatrite võime arendamisse ja hankida püstitatud ülesande jaoks tunduvalt parema konfiguratsiooniga ja merekindlamad alused. Turu-uuringust selgus, et Eestis on kohapeal olemas võimekus ehitada kaatreid, mis on kindlasti selles kaatrite klassis ühed parimad oma omaduste ja hinna mõistes nii Euroopas kui ka mujal maailmas.” ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õhu- ja mereväe kategooriajuht Asko Kivinuk.
Vanade merekommete kohaselt on uusi laevu ristitud. See on ajaloolise tähendusega üritus ning seda on teinud tubli ja auväärne ristiema. Merekultuuris on usutud, et just ristiema tekitab laevale kaitsevaimu, tagab laevale ohutu meresõidu ja üleüldiselt hea käekäigu merel. Läbi ristimise on ristiema seotud oma laevaga nii kauaks, kuni kestab laeva ajalugu. Ristiema aitab merel olevatel meremeestel meeles pidada nende kodu ja peresid – midagi, mida parasjagu laeval kaasas ei ole. EML Rolandi ristiemaks sai Haapsalu kodutütar Henrieth Kampmann ja EML Risto ristiemaks Hiiumaa kodutütar Meribell Rüütel.
Väekaitsekaatrite üksus on mereväe taktikalise tasandi üksus, mille peamine eesmärk on mereväe ja liitlaste ujuvkoosseisu ja sadamate julgeoleku tagamine ning meretranspordi julgestamine merelt lähtuvate ohtude eest, samuti toetamine olukorrateadlikkuse loomisega merel. Täiendavalt on võimalik väekaitsekaatreid rakendada kadettide praktilise väljaõppe korraldamisel.
Väekaitsekaatrite peamiseks ehitusmaterjaliks on alumiinium ning lisaks on kasutatud ballistilise kaitsega paneele. Kaatri pikkus on 17,25 meetrit, laius 4,9 meetrit, süvis 1,5 meetrit ning laeva kiiruseks on üle 30 sõlme. Alus on varustatud kahe peamasinaga Volvo Penta D13MH 1000hp ning meeskonda kuulub 4 liiget. Relvastuse osas varustatakse kaatrid ühe 12,7mm kaugelt juhitava relvasüsteemiga ning kahe 7,62mm kuulipildujaga.
Ühena kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe peamine tegevusvaldkond on miinitõrje ning mereolukorrateadlikkuse tagamine. Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse võimalikke ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid riske, muutes mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule.