Reedel, 20. detsembril tähistasid 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus ja Iraagis sõjalisel välisoperatsioonil Inherent Resolve teenivad Scoutspataljoni kaitseväelased väeosa 106. aastapäeva sõjalis-sportliku võistluse ja rivistustega.
Traditsioonide kohaselt möödus Tapa linnakus teenivate scoutside aastapäeva esimene pool sõjalis-sportlikel võistlustel osaledes, kus allüksused ja pataljoni staap võtsid omavahel mõõtu nii füüsilist osavust kui teravat mõistus proovile panevatel aladel. Päev lõppes aastapäevale pühendatud piduliku rivistusega, kus autasustati laskevõistluse parimaid ning anti au pataljoni loomise juures olnud eelkäijatele.
„„Eesti Scout“ loodi kapten Henry Reissari eestvedamisel, kes pani üksuse asutamisesse oma säästud ja varad. Ta tegi seda 106 aastat tagasi omast tahtest ja initsiatiivist, et kaitsta Eestit, mis oli tema kodumaa. Mehed, kes tema üleskutsele reageerisid ja scoutside ridadesse astusid, jagasid samu väärtuseid, mis meiegi, kes me täna siin ühises rivis seisame. Ka meie oleme valmis oma kodumaa ja rahva kaitsmiseks kõik välja panema, ka meie treenime enda keha ja vaimu iga päev selleks hetkeks, mil meil tekib vajadus vaenlast Eesti piirilt kaugele hoida,“ ütles reedel Tapa linnakus toimunud rivistusel Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Ranno Raudsik ning õnnitles vennaskonnalikult kokku kuuluva üksuse kõiki vendi ja õdesid aastapäeva puhul.
Iraagis Erbili õhuväebaasis operatsioonil Inherent Resolve teeniv Eesti kontingent, kellest lõviosa moodustavad Scoutspataljoni kaitseväelased, tähistas aastapäeva samuti rivistusega, kus anti välja kompanii- ja rühmaülemate ergutused.
„Sõjaline üksus tõestab ennast lahingus ning vastloodud Scoutspataljon näitas enda võimekust juba kolmekümnendal päeval, Pikksaare lahingus,“ ütles samal päeval Iraagis Eesti kontingenti külastanud kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus, kes on varasemalt teeninud ka Scoutspataljoni ülemana. „Lahing, kuhu mindi vähemuses, kus võideti kümme korda suuremat vastast, defineerib Scoutspataljoni võitlejaid ka täna ja on väga võimas kvaliteedimärk. Professionaalsus panna oma liikmed tööle efektiivselt ja pühendumusega, paindlikkus ja eesmärgikindlus, oskus kiiresti muuta oma plaani, tekitada üllatusefekti ja armutus oma vaenlase vastu on omane ka tänastele Scoutspataljoni vennaskonna liikmetele. Palju õnne teile, kes on Scoutspataljoni ridades teeninud, neile, kes meiega seda päeva tähistavad ja aitäh kõigile teie teenistuse eest!“ lisas kindralmajor Karus.
Scoutspataljoni loojaks oli Henry Reissar, kes 1918. aasta novembris pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. Formeerimiskohaks valis noore mehena Ameerikasse rännanud ja seal skautliku liikumisega tutvunud Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere tema eestvedamisel koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa «Scouts». Pataljon asutati 21. detsembril 1918.
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus.
