28. jaanuaril Kabulis suitsiidirünnakus haavata saanud Eesti kaitseväe demineerijad on oma üksuse juures tagasi ja paranevad.
Nädal tagasi rünnati Kabulis koalitsioonivägede konvoid, suitsiidirünnaku tagajärjel said autopommi kildudest teiste hulgas vigastada kolm Afganistanis teenivat Eesti kaitseväelast.
Kuna vigastused ei olnud eluohtlikud, pöördus üks demineerija pärast esmaabi saamist teenistusse tagasi, teised kaks vajasid hospidalis mõnepäevast ravi. Selle nädalal algusest on kaks demineerijat oma üksuse juures tagasi ning taastuvad. Lähitulevikus alustavad kaks ravi vajanud demineerijat taas teenistusülesannete täitmist.
Enesetapja lõhkas autopommi, kui ülesande täitmiselt koalitsioonivägede baasi naasva konvoi esimene, brittide julgestusauto asus enesetapja autost mööduma. Konvois teisena sõitnud Eesti kaitseväelaste maastikuauto Land Rover sai plahvatuses tugevalt kannatada. Kergemalt sai viga konvoi kolmas auto, eestlaste veoauto Mercedes Unimog.
Kohe pärast plahvatust väljusid Eesti kaitseväelased autodest ja pärast olukorra hindamist läksid appi Eesti üksust julgestanud brittidele ning aitasid neid evakueerida. Üks konvoi esimeses autos sõitnud Briti sõdur hukkus ja kolm said vigastada. Konvoi koosnes neljast autost.
Eesti demineerimismeeskonna relvastus ja varustus rünnakus kannatada ei saanud.
Kuueliikmeline Eesti kaitseväe demineerimismeeskond teenib Afganistanis Kabuli piirkonnas ISAF-4 koosseisus alates möödunud aasta augustist. Enne seda teenis samas kohas samuti kuueliikmeline demineerimismeeskond märtsist septembrini.
Eesti demineerijad kuuluvad Kabulis paikneva rahvusvahelise brigaadi demineerimiskompaniisse, Eesti demineerimismeeskonda juhib nooremleitnant Jaanus Ende.
Eesti demineerijate ülesandeks on puhastada Afganistani pealinna Kabuli ja Kabuli lähiümbrust lõhkekehadest.
Demineerijad läbisid Tapa Väljaõppekeskuse Pioneerikoolis missioonieelse väljaõppena demineerimiskursuse. Missioonieelse väljaõppe käigus tutvusid demineerijad erinevate lõhkekehadega, millega missiooni käigus võidakse kokku puutuda.
Eesti demineerimismeeskond kasutas Land Rover maasturit koos haagisega varustuse vedamiseks. Meeskonna varustusse kuuluvad miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid.
International Security Assistance Force (ISAF) on ÜRO põhikirja seitsmenda peatüki (rahutagamine) ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide 1386, 1413 ja 1444 alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on Afganistani rahva abistamine, mitte nende valitsemine.
ISAF loodi 6. detsembril 2001 aastal vastavalt Bonni kokkuleppetele ning eksisteerib kuni Bonni protsessi eduka lõpetamiseni koos 2004. aasta juunis toimuvate üldvalimistega.
ISAFi missiooniks on aidata Afganistani üleminekuvalitsusel luua stabiilne ning turvaline keskkond Kabulis ning selle lähiümbruses. Selleks patrullivad ISAFi üksused Kabuli 16 linnaosas ning pealinna lähistel.
11. augustil 2003. aastal läks ISAFi juhtimine üle NATO kätte, ISAFi juhiks määrati kindralleitnant Götz F.E Gliemenroth. Enne seda juhtisid missiooni erinevad riigid iga kuue kuu kaupa.
ISAF koosneb rohkem kui 4800 sõdurist 33-st erinevast riigist.
ISAFi üksused on hävitanud 118000 ühikut laskemoona ning puhastanud enamiku miiniväljadest Kabuli rahvusvahelise lennujaama ümbrusest. Taastatud on politseijõud ja koolid ning sajad tuhanded põgenikud on naasnud oma kodudesse.