Veerand sajandit tagasi Vabariigi Valitsuse määrusega taasloodi suurtükiväegrupp, mis oli esimese vabariigiaegse 1. suurtükiväebrigaadi järeltulija ja tänase suurtükiväepataljoni eelkäija. Täna tähistasidki suurtükiväelased aastapäeva piduliku rivistuse ning parimate ergutamisega.
„Meie pataljon on enda ajaloos näinud piisavalt muutusi ja väljakutseid. Mõlemat on ka tänases loomevõimes piisavalt. Samas, olen veendunud, et saame ka nendega edukalt hakkama ja tõestame, milleks „lahinguvälja kuningas“ võimeline on. Soovin teile edasises teenistuses jõudu, meelekindlust ja pealehakkamist,“ ütles suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Allan Raidma.
Suurtükigrupi loomiseks vajalike tegevuste ettevalmistused algasid üksuse formeerimisest palju varem. 1997. aasta sügiseks oli loodud kaaderkoosseisu tuumik. Esimeste tegevväelaste suurtükiväe erialaõpe omandati 1997. aasta sügisel Soomes, kus see jätkus kuni 2006. aastani. 1997–1998. aastal toimetati Eestisse Soome Vabariigi kingitud 105 mm haubitsad H61-37 ja varustus. 20. märtsil 1998 formeeriti Põhja üksik-jalaväepataljon ümber suurtükiväegrupiks asukohaga Tapa sõjaväelinnakus.
„Olla pataljoni loomise ja hiljem ka arendamise juures oli suur au, aga samas see aeg jääb meelde kui üks väljakutsete rohkeim,“ ütles üks esimesi taasloodud suurtükiväegrupi tegevväelasi ja suurtükiväepataljoni eelmine ülem kolonelleitnant Marko Tomentšuk. „Relvaliigi taassünd ja tohutu areng sai võimalikuks tänu Soome kaitseväe tugevale abile, Eesti kaitseväe juhtkonna igakülgsele toetusele ja meie enda tegevväelaste tohutule töökusele ja sihikindlusele.“
Esimesed ajateenijad võeti suurtükiväepataljoni 1998. a aprillis. Laskepolügooni puudumise tõttu olid suurtükiväelased kuni 2002. aastani sunnitud kõik laskmised viima läbi Soomes. Esimesed Kaitseväe sõjajärgsed suurtükiväe kaudtulelaskmised toimusid Eestis 2004. aastal. Esimene õppekogunemine viidi läbi 2006 aastal ja aasta hiljem osaleti õppusel Kevadtorm. 1. jaanuaril 2009 muudeti suurtükiväegrupi nimetus suurtükiväepataljoniks.
Alates taasloomisest on pataljon õpetanud nelja erinevat relvasüsteemi. 105 mm kõrvale soetati 2004. aaastal Saksamaalt 155 mm haubitsad FH-70 ja 2008. aastal Soomest lisaks 122 mm haubitsad D-30. 2020. aastal saabusid esimesed K9 relvasüsteemid, mida me täna õpetame. Lähiaastatel on lisandumas ka raketiheitjad HIMARS.
Suurtükiväepataljon on kaudtulealaste oskuste ja teadmiste keskus kaitseväes. Pataljon pakub erialast täiendõpet ajateenijatele ja tegevväelastele mõlemast jalaväebrigaadist. Peamine ülesanne sõjaajal on jalaväe- ja soomusüksuste kaudtulega toetamine.
