Eile lõppes õppusteseeria Talvelaager (Winter camp) 1. jalaväebrigaadi poolt juhitud faas, kus Scoutspataljoni ja liitlaste lahingugrupi baasil moodustatud löögirusikad kinnitasid valmisolekut ülesannete edukaks täitmiseks. Kokku osales nädalavahetusel toimunud õppuse etapis pea 2000 vormikandjat.
1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Andrus Merilo sõnul muutub Talvelaager iga aastaga taktikaliselt keerulisemaks ja detailirohkemaks. „Me oleme ise kogenumad, kaasa arvatud ka meie liitlased ja tänavune taktikaline stsenaarium on väljakutsuvam kui eelnevatel aastatel. Me oleme kõvasti arenenud ka detailides – näiteks, keerulised ja elemendirohked tõkked ja takistused, mida üksused pidid ehitama ja läbima,“ ütles kolonel Merilo. „Õppus kinnitas taaskord, et nii liitlased kui ka meie üksused on valmis efektiivselt neile püstitatud ülesandeid täitma sõltumata aasta- ega ka kellaajast.“
Tänavuse õppuste seeria Talvelaager esimesel nädalal harjutasid Scoutspataljoni allüksused ning nende koosseisu integreeritud liitlaste lahingugrupi sõdurid talvistes tingimustes tegutsemist rühma- ja kompanii tasemel. Sellele järgnes nädalavahetusel toimunud kohtumislahingute faas, kus Scoutspataljon ja lahingugrupp harjutasid konventsionaalset lahingutegevust kõrvuti võideldes ja korraldades lahinguvälja vastutuse üleandmist. Käesoleval nädalal lihvib talvesõja oskusi liitlaste lahingugrupp.
Kokku võttis nädalavahetusel toimunud kohtumislahingutest osa pea 2000 vormikandjat peamiselt Scoutspataljonist ja liitlaste lahingugrupist. Lisaks osalesid õppusel kaitseliitlased Kirde maakaitseringkonnast, 1. jalaväebrigaadi allüksustest, Vahipataljonist ja õhuväest. Samuti osalesid õppusel Tapa linnakus paiknev Ameerika Ühendriikide mitmikraketiheitja HIMARS üksus ning Ühendkuningriigi õhuväe helikopterid. Liitlaste lahingugrupp oli tugevdatud õppuse ajaks Eestisse saabunud Prantsusmaa dekontamineerimise üksusega, kes aitas erinevate ainete (näiteks, gaasi) ohtlikku mõju likvideerides üksustel ja masinatel võimalikult kiiresti võitlusvõime taastada. Õhutoetust pakkusid liitlaste ning Eesti õhuväe kopterid.
Õppusele lisas realismi kaitseväe ja Kaitseliidu erinevate üksuste tegevväelastest ja reservväelastest koosnenud vahekohtunike meeskond, kelle ülesandeks oli kuvada üksustele õhutoetuse ja kaudtuleüksuste tule mõjud ning arvutada välja üksuste kaotused. Lisaks kasutati pimedal ajal toimunud lahingutes ka SAAB lasermatkesüsteeme nii tehnikal, meeskonnarelvadel kui ka üksikvõitlejatel. Süsteem võimaldab kuvada lisaks tulemõjule ka pioneeritõkete- ja kaudtule poolt saavutatud efekte.
