Jäta menüü vahele

Toetuse väejuhatus hooldab suurõppusel Siil kasutatud tehnikat

Suurõppuse „Siil 2015“ raames peetud viimased lahingud said läbi küll mai keskpaigas, kuid kaitseväe jaoks pole õppus kaugeltki lõppenud. Näiteks on täies hoos õppusel kasutatud tehnika konserveerimine, mille juures rakendatakse ka uudset tööjõulahendust.

15. juunil algas õppuse „Siil 2015“ järjekordne faas, mille üheks osaks on ka õppusel kasutatud maismaatehnika ja sõidukite konserveerimine ja ladustamine. Kaitseväe jaoks on tegu uue protsessiga mitmes mõttes – esiteks pole kunagi varem sellises mahus niisuguseid tegevusi läbi viidud, teiseks kasutatakse uuendusliku lähenemisena tehnika konserveerimise juures renditööjõudu.

Renditööjõu kasutamise üheks põhjuseks on vastavate spetsialistide ja tööjõu puudus kaitseväes. Sisuliselt saadakse läbi lepingupartneri endale appi kvalifitseeritud töökäsi, kes siis kaitseväe spetsialistide juhendamisel konserveerimis- ja ladustamisprotsessi läbi aitavad viia. „Antud juhul on renditööjõu kasutamine meie jaoks sobiv lahendus, see pakub paindlikkust ja suuremat kontrolli. Tegevused viime läbi kaitseväe territooriumil ja meie enda juhtimisel,“ ütles toetuse väejuhatuse materjaliteenistuse tehnika jaoskonna ülem kapten Erko Iljin.

Seni on konserveerimisprotsess käivitunud suuremate tõrgeteta, kuigi alguses nõudis uudne lähenemine mõnevõrra harjumist. „Meie renditööjõu partneriks on ettevõte, kelle emaettevõttel on sarnase tööga kogemusi Lääne-Euroopa riikides. Mujal Euroopas ongi taoline tööjõu rentimine rohkem levinud,“ ütles kapten Iljin.

Sellise lahendusega ja mastaapsusega projektide puhul on väga oluline, et erinevate osapoolte vahel toimiks konstruktiivne koostöö. „Koostööpartner on olnud väga aktiivne, mille tulemusena on ka omavaheline suhtlus ja arusaamine väga hea. Samuti on hea meel, et ka kaitseväe siseselt on antud protsessi juures koostöö erinevate üksuste vahel tugev – näiteks võimaldasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused meil Lõuna-Eestis lahkelt kasutada töö tarvis tehnohalli, kuigi otseselt sõidukite konserveerimisprotsess neid ei puuduta,“ ütles kapten Iljin.

Esimesed kokkuvõtted lahenduse toimimisest saab teha sügisel. Selliste uute lahenduste kasutusele võtmine aitab ka kaitseväel üle vaadata ja paremaks muuta oma protseduure ning neid arendada. Mõneti on hetkel tegu ka testperioodiga – eesmärkide ettenähtud saavutamise korral võib renditööjõu kasutamine muutuda regulaarseks tegevuseks, seda aastaringselt ka teistes vajaminevates valdkondades.

Kokku peaks konserveerimisprotsessi selle aasta jooksul läbima ca 900 ühikut maismaatehnikat. Enne konserveerimist ja ladustamist kõik sõidukid hooldatakse ja remonditakse, seega peaks kokkuvõttes paranema ka masinapargi kasutusaeg ja valmisolek.

Kaitseväe toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenustega ja kaitseväe muusikaga. Toetuse väejuhatus koosneb 11 struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist,  logistikapataljonist ja logistikakoolist.

Keri üles