Kaitseväelased meenutasid kolmapäeval, 31. jaanuaril Valgamaal Paju monumendi juures 105. aasta möödumist Vabadussõja Paju lahingust, mille käigus sai surmavalt haavata partisanide pataljoni ülem leitnant Julius Kuperjanov.
Diviisi 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Jaan Kesseli sõnul ei ole Julius Kuperjanovi ja kuperjanovlaste rolli Vabadussõjas võimalik ülehinnata. „Vaevu veerand sajandi aasta vanuse mehena koondas ta võitlusvõimelise üksuse. Sõdides arvult suurema vaenlasega kasvas see üksus käigult ühe kuuga pataljoniks, mis ülema kaotusele vaatamata kasvas veel Vabadussõja jooksul rügemendiks. Aastaid hiljem sai Kuperjanov vabadusvõitluse sümboliks, mis hoidis alal rahva usku oma riigi taastamise võimalikkusesse ka okupatsiooni ajal. Julius Kuperjanov sütitas rahva usu oma riiki ja iseendasse, usu, et üheskoos saame vastu kuis tahes suurele vastasele,“ ütles oma kõnes kolonelleitnant Kessel.
Paju memoriaalile asetasid pärjad Eesti Vabariigi president ning Kuperjanovi jalaväepataljoni, Lõuna maakaitseringkonna, Kuperjanovi malevkonna ja Valga valla esindajad. Paju lahingu aastapäeva tseremoonia korraldas Kaitseliidu Valga malev koostöös Valga valla ja Valga Sõjamuuseumiga.
Paju lahing oli osa 1919. aasta alguses hoo sisse saanud Eesti rahvaväe vastupealetungist Nõukogude vägede vastu. Eesti rahvaväe poolt osalesid lahingus Julius Kuperjanovi juhitud Tartu partisanide pataljon ning Soome vabatahtlikest koosnenud Põhja Poegade rügemendi võitlejad, Paju mõisa kaitsesid Läti punased kütid. Paju lahingut peetakse Vabadussõja veriseimaks lahinguks: kuperjanovlased kaotasid langenute ja haavatutena 72 ning Põhja Pojad 68 võitlejat. Teiste hulgas sai Paju väljadel surmavalt haavata ka leitnant Julius Kuperjanov, kes suri kaks päeva hiljem Tartus.
