Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi. Diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdediviisile. Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel.
Koosseis
Diviisi kuuluvad nii Eesti kui liitlasriikide üksused.
Diviisi moodustavad:
Diviisi põhimääruses võib ette näha diviisi ülema alluvuses ka muid üksuseid.
1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustes. Brigaadi koosseisu kuulub ka kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon scoutspataljon.
Brigaadi allüksused õpetatakse välja Võru, Tapa ja Jõhvi linnakutes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist brigaadi reservkoosseisu. Brigaadi koosseisu kuulub ligikaudu 5000 inimest, keda koolitatakse välja eelkõige Lõuna-Eesti kaitsmiseks.
Diviisi logistikapataljoni üheks põhiülesandeks on logistiliste ülesannetega sõjaaja üksuste formeerimise korraldamine ning allüksuste ettevalmistamine.
Staabi- ja sidepataljoni peamine eesmärk on korraldada kaitseväe juhtimistoetust ja selle väljaõpet.
Suurtükiväepataljon on kaudtulealaste oskuste ja teadmiste keskus kaitseväes. Pataljon pakub erialast täiendõpet ajateenijatele ja tegevväelastele mõlemast jalaväebrigaadist.
