Diviis

Diviis on kaitseväe suurim maismaa struktuuriüksus, mis tegutseb kaitseväe juhataja vahetus alluvuses. Tegemist on sõjaaja üksuse ja alaliselt tegutseva struktuuriüksusega, mille põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega, sõjalisi operatsioone.

Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi. Diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel.

Koosseis

Diviisi moodustavad:

Lisaks Eesti üksustele kuuluvad diviisi koosseisu ka liitlasriikide üksused.

Diviisi põhimääruses võib ette näha diviisi ülema alluvuses ka muid üksuseid.

Kontaktid

Diviis
Juhkentali 58
15007 Tallinn
717 1155
[email protected]

Pressi- ja meediakontakt

Olev Aarma

Diviisi strateegilise kommunikatsiooni nõunik

Juhtkond

Kindralmajor Indrek Sirel

Diviisi ülem

Staabiveebel Helari Pilve

Diviisi veebel

1. jalaväebrigaad

Kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi allüksused õpetatakse välja Tapa ja Jõhvi linnakutes paiknevates väeosades ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist brigaadi reservkoosseisu. Brigaadi koosseisu kuulub ka kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon scoutspataljon.

2. jalaväebrigaad

Kergejalaväeüksus, mille kõik struktuuriüksused koosnevad peamiselt reservväelastest, mis on valdavalt mehitatud tegevväelastega. 2JVBr suudab tagada enda pioneeri-, õhutõrje-, luure-, tankitõrjevõimekuse ja logistilise teenindamise.

Staabi- ja sidepataljon

Staabi- ja sidepataljoni peamine eesmärk on korraldada diviisi juhtimistoetust ning laiendada strateegilist sidet taktikalistele üksustele

Luurepataljon

Luurepataljon on diviisi luurealane kompetentsikeskus. Pataljon valmistab luurajaid nii diviisile kui selle allüksustele.

Suurtükiväerügement

Suurtükiväerügemendi alla koonduvad kogu diviisi tasandi tuletoetusvõimekus, sealhulgas viimastel aastatel soetatud võimed nagu liikursuurtükid, raketisuurtükivägi ning varitsev õhuründemoon.

Logistikapataljon

Logistikapataljon paikneb Paldiskis ja selle peamine ülesanne on diviisi üksustele logistilise toetuse tagamine ning selleks vajaliku reservkoosseisu väljaõpetamine.

Pioneeripataljon

Pioneeripataljon on toetava loomuga üksus, mille eesmärk on raskendada maastikul vastase üksuste liikumist ja tagada oma üksuste liikuvus ja varjerajatised.

Diviisi sümboolika

Sümboolika

Diviisi sümboolika tuleneb esimese maailmasõja ajal 19.12.1917 Eesti rahvusväeosade juhtimiseks loodud 1. Eesti jalaväediviisi ja 21.11.1918 aastal Vabadussõja ajal loodud 1. Diviisi vormikuue krael kantud sümboliteta trafaretist, kus rooma numbriga eristati diviisi järjekorranumbrit.

Vapp

Diviisi vapp koosneb kahest osast. Ilma ääriseta kuldse värvusega kilbist ja selle keskmesse asetatud üleni musta värvi ilma eristava ääriseta püstloodsest rooma number ühest.

Käiseembleem

Diviisi käiseembleem on vapist tuletatud rohe-must versioon. Erinevalt vapist on embleemil ka must äär.