Jäta menüü vahele

Tegevväelased

Kaitseväe tegevteenistus ehk sõjaväelise auastmega ametikohtadel teenimine on omaette avaliku teenistuse liik, millega kaasnevad tavapärasest erinevad hüved ja soodustused.

Tegevteenistusse võtmine

Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Tegevväelased on teenistuses sõjaväelise auastmega ametikohal. Sellised ametikohad eeldavad kaitseväe nõuetele vastavaid teadmisi, oskusi, vilumusi ja hoiakuid.

Tegevteenistuse tähtaeg

Kaitseväe tegevteenistusse võetakse tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Kümneaastase katkematu tegevteenistuse staaži korral võetakse tegevteenistusse tähtajatult.

Katseaeg

Tegevteenistusse võtmisel ei kohaldata katseaega.

Sõjaväeline väljaõpe

Tegevväelaste ametikohad jagunevad ohvitseri ja allohvitseri sõjaväelist väljaõpet nõudvateks ametikohtadeks. Sõjaväeline väljaõpe tähendab kaitseväe nõuetele vastavaid teadmisi, oskusi, vilumusi ja hoiakuid, mis on vajalikud teenistusülesannete edukaks täitmiseks rahu- ja sõjaajal.

Uue teenistuja sisseelamisteenus on mõeldud Kaitseministeeriumi valitsemisalasse sisenevatele teenistujatele, kes on varasemalt töötanud teistes era- või avaliku sektori asutustes. Sisseelamisteenuse eesmärk on luua Kaitseministeeriumi valitsemisala üleselt toimiv toetussüsteem, mis võimaldab:

  • jagada uuele teenistujale ühtset ning süstematiseeritud informatsiooni
    konkreetse ametikoha ja üksuse/asutuse kohta, kuhu teenistusse asutakse
    – kogu valitsemisala kohta tervikuna
  • uuel teenistujal võimalikult kiiresti
    – hakata iseseisvalt teenistusülesandeid täitma
    – võtta omaks organisatsiooni missiooni, väärtused ja eesmärgid.

Vaata lisaks:

Töö ja puhkeaeg

Kaitseväes kestab töönädal üldreeglina 40 tundi. Iganädalane puhkeaeg on laupäeval ja pühapäeval. Esmaspäevast reedeni algab tööpäev enamasti ajavahemikus 8.00 kuni 8.15. Esmaspäevast neljapäevani lõpeb tööpäev üldreeglina ajavahemikus kell 16.45 kuni 17.00 ja reedel ajavahemikus kell 15.30 kuni 15.45.

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

Teenistujatele, kes täidavad teenistus- ja tööülesandeid sisevalve-, korrapidamis- või muus toimkonnas või kelle struktuuriüksuse teenistuse korraldamise erisustest tulenevalt on see vajalik, kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust üldreeglina arvestusperioodi kestusega kuni neli kuud.

Kaugtöö tegemine/tavapärasest erinev tööaeg

Kokkuleppel ülematega võimaldatakse kaugtöö tegemist.

Tegevväelaste palgakorraldus

Tegevväelaste põhipalga määratlemisel ametikohtade järgselt võetakse arvesse:

  • ametikoha paiknemist struktuuris, sh vastutuse määra;
  • ametikohal ettenähtud haridust ja täiendkoolitust;
  • ametikohal nõutavat sõjaväelist väljaõpet;
  • palga konkurentsivõimet.

Palgakorralduse kohta saad lisaks lugeda tegevväelaste palgajuhendist.

Muutuvpalk

Muutuvpalk on palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Ühe kalendriaasta jooksul võib tegevväelasele muutuvpalgana juurde maksta kuni 20 protsenti tema aastasest põhipalgast.

Lisatasu sõjaväelisel väljaõppel ja toimkonnas osalemise eest

Õppusel ja toimkonnas osalemine hüvitatakse kas vaba aja andmisega (üks tööpäev ühe õppusel või toimkonnas osaletud päeva kohta) või lisatasu maksmisega.

Õppusel, mille kestus ületab 24 tundi, makstakse iga õppusel osaletud päeva eest lisatasu 30 eurot.

Toimkond on 24-tunnine valvekord, mille mehitamine toimub graafiku alusel tegevväelastega, kelle igapäevaste teenistusülesannete hulka ei kuulu korrapidamis- või valveteenistus. Toimkonnas osalemise eest makstakse lisatasu iga toimkonnas osaletud päeva eest 20 eurot.

Mõlemal juhul makstakse puhkepäeval osaletud päeva kohta lisaks täiendavat lisatasu 65 eurot ning riigipühal osalemine hüvitatakse kahekordse põhipalgaga 8 tunni ulatuses päeva kohta.

Lisatasud konkreetsete tegevuste eest Kaitseväes

Lisatasu makstakse:

  • teadusajakirjas artikli avaldamisel;
  • akadeemilise tunni ettevalmistamisel ja läbiviimisel;
  • lõpu- või magistritöö juhendamisel;
  • Ajakirja “Sõdur” kaasautorluse eest;
  • rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamisel;
  • rahvusvahelise väeüksuse koosseisus reageeerimisvalmiduses olemise eest;
  • riigikaitselaagris riigikaitsealase väljaõppe läbiviimisel;
  • Kaitseliidus sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel;
  • treeningute ettevalmistamise ja läbiviimise eest.

Samuti on ette nähtud lisatasu praktikantide (v.a Kaitseväe Akadeemia praktikandid) juhendamise eest. Praktikajuhendaja lisatasu suurus on 130 eur kuus.

Vaata lisaks:

Puhkuse pikkus

Tegevväelasel on õigus saada igal aastal põhipuhkust 35 kalendripäeva.

Erakorraline puhkus

Erakorralist puhkust antakse:

  • kuni 10 päeva rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest, mille kestus on kuni kolm kuud;
  • kuni 21 päeva rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest, mille kestus on rohkem kui kolm kuud.

Kvartali vaba päev

Kord kvartalis on võimalik võtta vabaks üks tööpäev isiklike toimingute tegemiseks.

Raamatulaenutus

Raamatuid saab laenutada Kaitseväe raamatukogust või tellida KV raamatukogu kaudu raamatukogudest üle Eesti.

Kõrvaltegevus

Kõrvaltegevusega võib tegeleda, kui see ei takista teenistusülesannete täitmist, ei kahjusta avaliku võimu mainet ega too kaasa teenistuskohustuste rikkumist. Kõrvaltegevuseks peetakse:

  • tegevust töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel;
  • tegevust valitaval või nimetataval ametikohal;
  • tegevust ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus;
  • tegevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

Ergutamine on tunnustus teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest või kauaaegse laitmatu teenistuse eest.

Ergutuse viisid:

  • distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine;
  • tänu avaldamine;
  • Kaitseväe teenetemärgi andmine;
  • rahalise preemia andmine kuni 1000 euro väärtuses;
  • hinnalise kingituse tegemine kuni 800 euro väärtuses;
  • nimelise külm- või tulirelva kinkimine.

“Aasta ohvitser” ja “Aasta allohvitser” konkurss

Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse algatusel tunnustatakse rahalise preemiaga üks kord aastas tegevteenistuses olevaid ohvitsere ning allohvitsere. Tunnustamine toimub „Aasta ohvitseri” ja „Aasta allohvitseri” konkursi kaudu.

Kummaski kategoorias on üks 5000eurose peapreemia saaja ning kuni kaks 1000eurose ergutuspreemia saajat.

Kaitsevägi tagab kaitseväelasele teenistusülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse, mis koosneb

  • eraldusmärkidest,
  • vormiriietusest,
  • riidevarustusest ja
  • lahingvarustusest.

Vormiriietus on teenistusülesannete täitmiseks mõeldud tööriietus, mis väljastatakse kaitseväelasele tegevteenistusse asumise päeval selle üksuse poolt, kus asub kaitseväelase rahuaja ametikoht.

Vajadusel teostatakse vormiriietuse parandamine. Riiklike tunnuste ja vormielementide uuendamine toimub kaitseväe kulul. Kasutuskõlbmatuks muutunud vormiriietus, vormielemendid ning riiklikud tunnused asendatatkse uutega, selleks tuleb tagastada kasutuskõlbmatud esemed.

Riide- ja lahingvarustus oleneb kaitseväelase teenistusülesannete iseloomust. Osa varustusest on kohustuslik hiljem tagastada, osa võib olla tagastamiskohustuseta. See sõltub varustuse kasutuseesmärgist ja -otstarbest.

Tööandja eluruum

Tegevväelasele antakse tasuta kasutada kasarmukoht, kui ta roteerub ühest omavalitsusüksusest teise, see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks või seoses väljaõppega.
Kasarmukohad võivad asuda nii kaitseväe territooriumil kui ka väljaspool seda.  


Õigust kasarmukohale ei teki, kui tegevväelasel on võimalik kasutada isiklikku või oma lähedastega seotud või üüritud eluruumi, mis asub kaitseväe linnakule lähemal kui 25 kilomeetrit (arvestades avalikult kasutatavaid teid). 


Kasarmukohta ei saa kasutada tegevväelase perekonnaliikmed ega temaga seotud kolmandad isikud. 

Tegevväelase rotatsiooni korral antakse kasarmuruum kasutusse kuni üheks aastaks, mida on võimalik majutusvajaduse jätkumisel pikendada. 
Kasarmukoht vabastatakse pärast teenistusliku vajaduse lõppemist.

Täpsem info tööandja eluruumi andmise tingimuste ja selle eest tasumise kohta.

Ümberasumishüvitis ja ümberasumise kulu hüvitamine

Juhul, kui tegevväelane määratakse teise kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevasse üksusesse ja selle tõttu on vajalik ka tema perekonnaliikmete püsiv elukohavahetus, hüvitab kaitsevägi piirmäära ulatuses ümberasumisega seotud kulud (sõidukulud, vara veokulu, kolimiskulu).

Seoses ümberasumisega on tegevväelasel õigus taotleda ühekordset hüvitist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära suuruses. Juhul, kui tegevväelasega asuvad ümber ka tema pereliikmed, tekib õigus ühekordsele hüvitisele, mille suurus on kahekordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäär.

Ümberasumisega seotud kulu hüvitatakse kuludokumentide alusel vastavalt tegelikule kulule, kuid mitte rohkem kui 400 eurot tegevväelase ja tema pereliikmete kohta.

Regulaarne terviseseisundi hindamine iga 3 aasta tagant

Kaitseväe tegevteenistusse asumisel tuleb läbida kaitseväe arstlikus komisjonis arstlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine. Tervisenõuetele vastavuse hindamine toimub regulaarselt iga kolme aasta tagant, mille käigus tehakse alljärgnevad terviseuuringud:

  • elektrokardiograafia (EKG);
  • rindkere röntgen;
  • vere- ja uriinianalüüs;
  • psühhiaatriline konsultatisoon;
  • naissoost isikute puhul günekoloogiline läbivaatus;
  • silmaarst;
  • kõrvaarst;
  • üldarst;
  • ortopeed.

Vaktsineerimine

Kaitseväe isikkoosseisu vaktsineerimisel lähtutakse kaitseväe isikkoosseisu immuniseerimise juhendist. Isikkoosseisu immuniseerimisel eristatakse rutiinset ning välisriikidesse lähetatava isikkoosseisu immuniseerimist. 

Rutiinne immuniseerimine on ette nähtud kogu isikkoosseisule ning immuniseerimine toimub alljärgnevate haiguste vastu:

  • difteeria/teetanus/läkaköha (dTpa);
  • gripp;
  • A- ja B-hepatiit (meditsiinipersonalile);
  • puukentsefaliit; 8.5. leetrid/mumps/punetised (MMR);
  • COVID-19.

Välisriiki lähetatava või suunatava isikkoosseisu immuniseerimine tähendab isikute immuniseerimist erinevates lähetuse või suunamise piirkondades esinevate nakkushaiguste vastu.

COVID-19 vaktsineerimine

Tulenevalt kaitseväe juhataja 31.08.2021 käskkirjaga nr 162 kinnitatud “Töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs. Bioloogiline ohutegur. COVID-19” peab kaitseväe teenistuja esitama oma nakkusohutust kinnitava tõendi.

Tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmine

Kaitseväelasele tagatakse vajalikud tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid selle asutuse eelarvest, kus asub kaitseväelase rahuaja ametikoht. Üldarstiabi, hambaravi ning vajalike abivahendite väljastamiseks tuleb pöörduda oma üksuse meditsiinikeskusesse. Vajadusel suunatakse arstiabi saamiseks tsiviiltervishoiuteenuse osutaja juurde konsultatsioonile, terviseuuringule või ravile.
Väljaspool kaitseväge suunatakse kaitseväelane hambaravile juhul, kui kaitseväel puuduvad võimalused vajaliku ravi osutamiseks.

Väljaspool kaitseväge osutatud arstiabi, välja kirjutatud ravimite ja abivahendite eest tasub kaitsevägi kuludokumendi alusel, kui teenuse ostmine vm on eelnevalt üksuse arstiga kooskõlastatud.

Kaitseväe struktuuriüksused on jagatud meditsiinilise teenindamise piirkondadeks.

Läätsede ja prillide ostmisega seotud kulud tasutakse kuludokumendi alusel igakordselt kuni 120 euro ulatuses juhul, kui:

  • teenistuse ajal on kindlaks tehtud nägemisteravuse vähenemine
  • prillid on purunenud teenistusülesannete täitmisel

Õhuväe õhusõiduki meeskonnaliikmele ja rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatud kaitseväelasele tagatakse üks paar tagavaraprille maksumusega kuni 96 eurot.

Kaitseväelasele tagatakse kaitseprillide jaoks vajalikud prilliklaasid struktuuriüksuse arsti otsuse alusel kuni 80 euro eest. Siseprillide klaaside kompensatsioon on ette nähtud prillikandjale, et ta saaks kasutada ballistilisi kaitseprille. Optiliste prillide kandjale tuleb tagada siseprillid.

Psühholoogilise abi ja sotsiaalnõustamise tagamine

Kaitseväelasele tagatakse psühholoogiline abi kaitseväe psühholoogi poole tema enda soovil ja tuvastatud vajaduse korral. Juhul, kui psühholologilise abi andmine kaitseväe poolt ei ole võimalik, kompenseeritakse abi väljaspool kaitseväge kuni 350 euro ulatuses aastas.

Samuti tagatakse kaitseväelasele tema soovil ja tuvastatud vajaduse korral sotsiaalnõustamine kaitseväe kaudu. Kui sotsiaalnõustamise võimalus kaitseväe poolt puudub, kompenseeritakse väljaspool kaitseväge sotsiaalnõustamise teenus 200 euro eest aastas.

Haigushüvitis

Haigushüvitist makstakse alates 2. päevast 70% keskmisest töötasust.

Taastusravi taastusravikeskuses Seli

Seli taastusravikeskuses tegeletakse taastusravi teenuse osutamisega tegevväelastele, ajateenijatele ja teenistusülesannete täitmisel vigastada saanud veteranidele.

Pakutavad teenused on:

  • taastusraviarsti vastuvõtt;
  • raviplaani määramine;
  • füsioterapeudi vastuvõtt (ravivõimlemine);
  • personaalse treeningkava koostamine;
  • vesiravi võimlemine;
  • ujumine Valtu ujulas kahel korral nädalas;  
  • aparaatne füsioteraapia (magnet, laser, elektriravi võimalused);
  • massaaž;
  • soolakamber.

Lisaks raviprotseduuridele on keskuses ka heaoluprotseduurid:

  • vesiravivannid;
  • infrapuna- ja tavaline saun;
  • käte parafiin.

Taastumist toetab looduskaunis kohas asuv suure pargiga mõis, jooksurajad, uuendatud jõusaal ja raamatukogu.

Ööbimine toimub 2-5 kohalistes tubades (soovi korral ja võimalusel majutame omaette tubadesse). Samuti on toitlustus kõigile tasuta.

Selisse ravile võiksid tulla: traumade, operatsioonide järgseks taastumiseks, ülekoormussündroomide korral, lülisamba probleemidega, raskete haigestumiste (ka COVID põdemise) järgseks taastumiseks. Ka stress ja läbipõlemine on piisav ja mõjuv põhjus ravile pöördumiseks.

Kaitseväelastel tuleb vormistada taastusravikeskuses ravil viibimise ajaks riigitöötaja iseteenindusportaalis siselähetus. 
Rohkem infot Seli taastusravikeskuse kohta ja aegade broneerimine:  taastusravikeskus@mil.ee .

 

 

Sportimise ja liikumisharrastuse edendamine

Kaitseväelaste kehalise ettevalmistuse eesmärk on tagada kehaline valmisolek rahu- ja sõjaaja ülesannete täitmiseks läbi kehaliste võimete arendamise ja säilitamise ning liikumisharrastuse propageerimise. Tegevväelase füüsilist ettevalmistust hinnatakse vähemalt kord aastas.

Hea füüsilise vormi säilitamiseks on lubatud kasutada iganädalasest tööajast kolm tundi sportimisele. Väeosades on kaasaegsed jõusaalid, väliväljakud ja spordihallid, kus mitmekesiseid sporditegevusi harrastada saab. Lisaks kompenseerib kaitsevägi oma teenistujatele läbi Stebby konto kuni 50€ kuus spordiklubide kasutamiseks.

Sportimishuvilistel kaitseväelastel on võimalik esindada oma üksust erinevatel kaitseväe meistrivõistlustel. Loodud on Team Kaitsevägi, mille koosseisus saab osaleda rahvaspordiüritustel Eestis, lisaks on parimatel võimalus osaleda rahvusvahelistel sõjaväespordivõistlustel.

EOK treeneri kvalifikatsiooni taotlemine

Kaitsevägi toetab tegevväelastest tunniandjate spordialast teadlikkust ja aktiivsust. Oma oskuste parandamiseks on võimalik osaleda:

  • erialastel täiendkoolitustel EOK treenerikvalifikatsiooni omandamiseks/säilitamiseks;
  • kaitseväe käsivõitlusprogrammi tsiviilkoolitustel;
  • treenerikvalifikatsiooniga seotud tsiviilkoolitustel/seminaridel;
  • EOK treenerite üldainete koolitustel.

Vaata lisaks:

Ametialane enesetäiendamine

Ametialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks on tegevväelasel võimalus osaleda koolitustel, mille kulud katab Kaitsevägi. Kord aastas toimuvatel hindamisvestlustel, mis viiakse läbi vahetu ülema ja tegevväelase vahel, hinnatakse muu hulgas ka koolitusvajadust. 

Kaitsevägi pakub tööalaseks enesetäiendamiseks mitmeid tasuta sisekoolitusi.
Erinevad kontoritarkvara koolitused (Excel, Word ja PowerPoint), sideeriala täiendkursused, teavitustöö baaskursus ja rakenduskurus, keelekursustest inglise, saksa ja vene keele kursused, C- kategooria lõhkaja kursus, EOC- taseme demineerija täienduskoolitus.

Osalemine ressursimahukal koolitusel

Ressursimahukas koolitus on koolitus, mille kestus on pikem kui 90 päeva või mille maksumus ületab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuekordset kuu töötasu alammäära.

Vaata lisaks:

Täiendus- ja ressursimahuka koolituse kord | 476 KB | pdf

Tasuta toitlustamine tagatakse:

  • väliõppusel, mis kestab üle 24 tunni;
  • rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil koha peal olles ning sinna- ja tagasisõidul;
  • kaitseväe laeval, kui laev viibib merel üle kaheksa tunni või kui laev liigub välisriiki;
  • õhusõidukis juhul, kui lennuaeg kestab üle kolme tunni.

Toiduraha suurus ööpäevas on 7,55 eurot.

Vaata lisaks:

 

Lähetus on tegevväelase viibimine teenistusülesannete täitmisel väljaspool tema rahuaja ametikoha asukohta. Lähetus võib olla kas riigisisene või välislähetus.

Riigisisene lähetus

Tegevväelase võib riigisiseselt lähetada:

  • ajutise ülesande täitmiseks kuni 30 päevaks;
  • teenistusülesannete täitmiseks teise struktuuriüksusesse;
  • koolitusele.

Riigisisese lähetuse korral on eelistatud, et kasutatakse transpordivahendina kaitseväe majandussõidukit ja majutuseks kaitseväe poolt pakutavaid majutusvõimalusi. Juhul, kui see ei ole võimalik, siis tuleb majutuse puhul arvestada, et majutuskulu ülemmäär on 77 eurot ööpäevas. Majandussõidukite puudumisel tuleks eelistada ühistranspordi kasutamist. Kui see on ebapraktiline, võib kasutada ka isiklikku mootorsõidukit. Isikliku mootorsõiduki kasutamisel hüvitatakse kütusekulu maksmist tõendavate dokumentide alusel arvestades läbitud kilomeetreid ja kasutatava mootorsõiduki keskmist kütusekulu ja kütuse hinda.

Lähetamine välisriiki

Tegevväelase võib välisriiki lähetada:

  • lühiajaliselt kuni kuueks kuuks;
  • koolitusele kuni viieks aastaks;
  • osalema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis;
  • riiklike ülesannete täitmiseks välisriigis pikemalt kui kuueks kuuks.

Lühiajalise välislähetuse puhul makstakse päevaraha. Päevaraha määr on 50 eurot, mida makstakse esimesed 15 päeva. Alates 16. päevast makstakse 32 eurot iga järgneva välislähetuse päeva kohta.

Juhul, kui lähetusekohas on tagatud tasuta toitlustamine, siis vähendatakse päevaraha 30% (st päevaraha on 35 eurot). Tasuta toitlustamise alla ei kuulu paketisisene toitlustamine.

Tegvväelase lähetamisel rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile suurendatakse lähetuse alguskuupäevast alates päevaraha 32 eurot koefitsendiga, mis võtab arvesse tegevväelase teenistusülesannete iseloomu ja operatsioonipiirkonna raskusastet. 

Tegevväelase vabastamisel makstakse lõpparve hiljemalt teenistusest vabastamise päeval. Lõpparvest peetakse kinni puhkusetasu väljatöötamata põhipuhkuse eest ja makstud ettemakse, mille tegevväelane peab asutusele tagastama.

Kui tegevväelasega sõlmitakse tööleping kaitseväes või Kaitseliidus või ta võetakse avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse kaitseväkke, siis tegevväelase teenistusest vabastamisel lõpparvet ei maksta ja tema kasutama jäänud puhkus säilib.

Koondamine

Koondamine on tegevväelase vabastamine tegevteenistusest rahuaja ametikohtade arvu vähendamise või teenistuse ümberkorraldamise tõttu.
Koondamisest teavitatakse vähemalt 30 päeva ette.

Koondamise korral makstakse tegevväelasele hüvitist tema tegevteenistusstaaži järgi järgmiselt:

  • staaž kuni kolm aastat – kahe kuu põhipalk;
  • kolm kuni viis aastat – kolme kuu põhipalk;
  • viis kuni kümme aastat – viie kuu põhipalk;
  • kümme ja rohkem aastat – kümne kuu põhipalk.

Kui tegevväelane vabastatakse teenistusest koondamise tõttu, on tal õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses toodud tingimustel ja korras.

Tegevteenistuses olevate tegevväelaste piirvanuseks on 2019. aasta 31. detsembri seisuga:

  • reamehest või madrusest kuni staabiveeblini – 55 aastat;
  • ülemveeblil – 60 aastat;
  • lipnikust kuni majori või kaptenmajorini – 55 aastat;
  • kolonelleitnandil, kolonelil, kaptenleitnandil ja mereväekaptenil – 60 aastat;
  • brigaadikindralist või kommodoorist kuni kindrali või admiralini – 65 aastat.

Kaitseväeteenistuse seaduse § 90 järgi on alates 1. jaanuaril 2020. aastal teenistusse asujate (ka. varasemalt tegevteenistuses olnud isikud) piirvanuseks vanaduspensioniiga.

Pensioniõiguse väljateenimine jätkub neil, kes olid teenistuses 31.12.2019. aastal (sh ajateenistuses) ning jätkavad katkematult või vahetult tegevteenistuses. Õigus pensionile säilib neil, kellel oli õigus ka enne 31. detsembrit, 2019. aastal. Alates 01. jaanuarist, 2020. aastal tegevteenistusse astujatel pensioni % ei suurene.

Kaitseväes tegevteenistuses olnud isikul on õigus tegevteenistuspensionile ja töövõimetuspensionile. Toitjakaotuspensionile on õigus perekonnaliikmel.
Tegevteenistuspensioni õigust ei teki neile, kes on tegevteenistusse astunud alates 1. jaanuarist 2020.

Tegevteenistuspension

Tegevväelasel, kellel on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, tekib 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50% tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest.

Pensioni suuruse arvutamise aluseks on isiku valikul kas:

  • tema ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis tegevteenistusest vabastamise hetkel, või
  • tegevteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgaastmestiku keskmine rahuaja ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

Iga aasta eest, mille võrra tegevväelase tegevteenistusstaaž ületab 20-aastast tegevteenistusstaaži, liidetakse pensioni suuruse 50% juurde 2,5%.

Pensioni ülemmäär on 75 % ametikoha palgaastmestiku keskmisest.

Tegevväelased, kes olid 31.12.2019 seisuga teenistuses (sh ajateenistuses) ja jätkavad katkematult või vahetult tegevteenistuses, jätkavad oma pensioniõiguse väljateenimist.

Need tegevväelased, kellel oli õigus tegevteenistuspensionile enne 31.12.2019, kuid asusid uuesti kaitseväeteenistusse alates 1. jaanuarist 2020, säilitavad küll oma õiguse tegevteenistuspensionile, kuid selle protsent ei suurene.

Alates 1. jaanuarist 2020 teenistusse asunud tegevväelastel, kellel varem polnud õigust tegevteenistuspensionile, seda õigust ka ei teki.

Tegevteenistuspension määratakse eluajaks.

Töövõimetuspension

Isikule, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime teenistusülesannete täitmise tõttu, tekib õigus töövõimetuspensionile.

Töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks on isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõime kaotuse ulatus ja tema viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati.

Töövõimetuspensioni suuruseks on:

  • täieliku töövõimetuse korral töövõime kaotusel 100% –  tema viimase ametikoha palgaastmestiku keskmisest 80%;
  • osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 50–90% –  ktema viimase ametikoha palgaastmestiku keskmisest 60%;
  • osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 10–40% –  tema viimase ametikoha palgaastmestiku keskmisest 40%.

Toitjakaotuspension

Kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral on õigus toitjakaotuspensionile tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel:

  • laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud töövõimetuks enne 18-aastaseks saamist;
  • laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 24-aastane või sellest east vanem, kui ta õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega või on meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või on ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane ja ta on töövõimetuks tunnistatud enne 24-aastaseks saamist;
  • vanaduspensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat;
  • lahutatud abikaasa, kui ta jõudis vanaduspensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist;
  • üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastaseid lapsi, vendi, õdesid või lapselapsi oma perekonnas.

Vennal, õel või lapselapsel on õigus toitjakaotuspensionile siis, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte.

Toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks on viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati.

Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 35%, kahe toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 55%, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 75% ulatuses toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks olevast summast.

Pensionite indekseerimine

Kõiki pensioniliike indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

Kui kaitseväelane saab teenistusülesannete täitmisel vigastada (nii Eestis kui ka rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil), käsitletakse seda tööõnnetusena.

Tööõnnetus on tervisekahjustus või surm, mis on põhjuslikus seoses tehtava tööga ja teenistusülesande täitmisega või töökeskkonnaga ja juhtub ajal, mil teenistuja:

  • täitis töö- või teenistusülesandeid;
  • tegi muud tööd ülema loal;
  • tegutses Kaitseväe huvides.

Kaitseväe huvides tegutsemine tähendab kaitseväe või üksuse esindamist tegevustes ja üritustel, millel osalemiseks anti teenistujale korraldus või luba.

Kaitseväe huvides tegutsemine ei ole kehaline treening ja sportimine, kui seda tehakse päeva ja tunniplaani välisel ajal ja kaitsevägi ei osale selle korraldamisel. See tähendab, et õnnetus juhtub ajal, mil kaitseväelane viibib teenistuskohas, kuid tema tegevus ei ole kästud või korraldatud.

Tegevväelasele, kellega on juhtunud tööõnnetus, peab väeosa või perearst avama töövõimetuslehe. Haigushüvitis tööõnnetuse korral on 100% alates haigestumise teisest päevast.

Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil vigastada saanule avatakse töövõimetusleht alles siis, kui ta naaseb Eestisse. Väeosa arstil tuleb enne välja kirjutada kehavigastuse teatis.

Tegevväelasele, kellega juhtus tööõnnetus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ning kelle välislähetus selle tõttu lõpetatakse, makstakse ajutise töövõimetuse perioodi jooksul igakuist toetust. Toetust makstakse tegevväelasele missiooni päevaraha ulatuses alates Eestisse naasmisest kuni esialgu planeeritud missiooni tähtaja lõpuni.

Maksimaalne ajutine töövõimetusperiood saab kesta kuni 182 päeva ehk 6 kuud.

Juhul kui 182 kalendripäeva ehk kuue kuu jooksul pärast õnnetust ei ole inimene terveks saanud, suunatakse tegevväelane kaitseväe arstlikku komisjoni (KAK) püsiva töövõimetuse hindamiseks.

Ühekordne hüvitis püsiva töövõimetuse korral

Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse/tööõnnetuse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksab riik ühekordset hüvitist, mille arvutamise aluseks on töövõime kaotuse protsent ja töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk:

  • töövõime kaotusel 10–30% ulatuses – 6-kordne hüvitise määr;
  • töövõime kaotusel 40–50% ulatuses 24-kordne hüvitise määr;
  • töövõime kaotusel 60–70% ulatuses 48-kordne hüvitise määr;
  • töövõime kaotusel 80–90% ulatuses 72-kordne hüvitise määr;
  • töövõime kaotusel 100% ulatuses 96-kordne hüvitise määr.

Ühekordse hüvitise väljamaksmine

10-30% ja 40-50% töövõimetuse korral jaotatakse väljamakstav hüvitis kahte võrdsesse ossa. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul hüvitise määramisest arvates. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel esimese makse tegemisest.

60-70%, 80-90% ja 100% töövõimetuse korral jaotatakse väljamakstav hüvitis kolme võrdsesse ossa. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul hüvitise määramisest arvates. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel ja kolmas osa kahe aasta möödumisel esimese makse tegemisest.

Teenistusülesannete täitmise tagajärjel tervisekahjustuse saanud isiku tervishoiuteenuse, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmine

Kui kaitseväelasel tuvastatakse teenistusülesannete täitmise tagajärjel tekkinud tervisekahjustusest tulenev püsiv töövõimetus ja ta vabastatakse kaitseväe tegevteenistusest või ta jätkab teenistust kaitseväes, siis tagatakse tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed, ravimid ja raviga seotud kulu kehtestatud piirmäärade ulatuses.

Sotsiaalteenused teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikutele

Teenistusülesannete täitmisel tervisekahjustuse saanud isikule tagatakse Kaitseväe poolt järgmised sotsiaalteenused:

  • sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus;
  • abi osutamisega seotud sõidukulu;
  • abivahendid;
  • väljaspool kodu osutatav majutusteenus;
  • püsiva töövõimetusega seotud lisakulu katmine.

Teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelase matusekulud

Matusekulu hüvitatakse 5000 euro ulatuses.

Hukkumise korral makstav hüvitis

Kaitseväelase hukkumise korral makstakse ühekordset hüvitist hukkumise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutopalga 150-kordses ulatuses.

Kaitseväelasel on õigus nimetada isik või isikud, kes saavad tema hukkumise korral 50% ühekordselt makstavast hüvitisest.

Kaitseväelase hukkumise korral makstakse hüvitis välja:

  • hukkunu nimetatud füüsilis(te)ele isiku(te)le kuni 50% kogu hüvitise summast;
  • teine 50% hüvitise summast jääb perekonnaseaduse järgi hukkunu lastele, vanematele, lesele ning tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele (KVTS § 197 lg 1 p 1 ja p 2).

Tasub teada, et juhul, kui kaitseväelane ei nimeta isikut või isikuid, kellele ta sooviks jätta 50% hüvitisest, siis makstakse kogu hüvitis hukkunu lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse järgi hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele. Kui kaitseväelasel või asendusteenistujal aga ei ole lapsi, vanemaid, leske ega teisi perekonnaseaduse järgi tema ülalpidamisel olnud isikuid, siis makstakse kogu hüvitise summa välja tema nimetatud isikule või isikutele (KVTS § 197 lg 2).

Hüvitist saama õigustatud isik võib hüvitist taotleda ühe aasta jooksul kaitseväelase hukkumisest arvates ning see makstakse välja kahes osas.

Viimati uuendatud: 11. jaanuar 2022, 13:41

Keri üles