Jäta menüü vahele

Tsiviilteenistujad

Tsiviilteenistujad moodustavad ligikaudu neljandiku kaitseväe rahuaja isikkoosseisust. Neile laienevad tavapärased avaliku teenistuse hüved ja soodustused.

Uue teenistuja sisseelamisteenus on mõeldud kaitseministeeriumi valitsemisalasse tööle tulijatele, kes on varasemalt töötanud avaliku või erasektori asutustes. Tegemist on on kaitseministeeriumi valitsemisala üleselt toimiva toetussüsteemiga, mis teeb sisseelamise hõlpsamaks.

Sisseelamisteenus võimaldab:

  • jagada uuele teenistujale ühtset ning süstematiseeritud informatsiooni nii konkreetse ametikoha ja üksuse/asutuse kohta, kuhu teenistusse asutakse kui ka kogu valitsemisala kohta tervikuna;
  • uuel teenistujal hakata võimalikult kiiresti iseseisvalt teenistusülesandeid täitma, samuti võtta omaks organisatsiooni missiooni, väärtused ja eesmärgid.

Vaata lisaks:

Kasu uue teenistuja sisseelamise toetamisest ja juhendamisest | 413 KB | pdf

Töö ja puhkeaeg

Kaitseväes on töönädala pikkus üldreeglina 40 tundi. Iganädalane puhkeaeg on laupäeval ja pühapäeval.

Esmaspäevast reedeni algab tööpäev üldreeglina ajavahemikus kell 8.00 kuni 8.15. Esmaspäevast neljapäevani lõpeb tööpäev üldreeglina ajavahemikus kell 16.45 kuni 17.00 ja reedel ajavahemikus kell 15.30 kuni 15.45.

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

Kaugtöö tegemine

Kokkuleppel ülematega võimaldatakse kaugtöö tegemist.

Tervisekontroll

Töötajate tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst:

  • hindab töötaja terviseseisundit;
  • hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale;
  • selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise.

Tervisekontolli pakett kontoritöötajale

Töötervishoiuarsti esmane vastuvõtt:

  • töö- ja terviseanamnees (spetsiaalne meditsiiniline küsitlus);
  • tervisedeklaratsiooni analüüs;
  • luu- ja lihaskonna kontroll;
  • neuroloogiline staatus – reflekside võrdlus, närvitalitlus;
  • südame ja kopsude kuulatlus;
  • vererõhu määramine;
  • tööandjale otsuse vormistamine;
  • töötajale soovituste andmine, personaalne nõustamine;
  • vajadusel töötaja konsultatsioonidele saatmine.

Analüüsid ja uuringud:

  • veresuhkru määramine;
  • antropomeetria (kaal, pikkus, kehamassiindeks);
  • EKG ehk südame elektrokardiograafia.

Silmanägemise kontroll (teostab optometrist):

  • nägemisteravuse määramine;
  • silmade tervisliku seisukorra hindamine;
  • värvitaju testimine;
  • silmade lihastasakaalu hindamine;
  • vajadusel prilliretsepti väljastamine.

Prillide ja läätsede hüvitamine

Prillide või läätsede kulu hüvitatakse kuni 120 eur ulatuses.

Vaktsineerimine

Kaitseväe isikkoosseisu vaktsineerimisel lähtutakse kaitseväe isikkoosseisu immuniseerimise juhendist. Isikkoosseisu immuniseerimisel eristatakse rutiinset ning välisriikidesse lähetatava isikkoosseisu immuniseerimist. Rutiinseks immuniseerimiseks nimetatakse immuniseerimist Eesti Vabariigi territooriumil esinevate nakkushaiguste vastu. Rutiinne immuniseerimine on ettenähtud kogu isikkoosseisule ning immuniseerimine toimub alljärgnevate haiguste vastu:

  • difteeria/teetanus/läkaköha (dTpa);
  • gripp;
  • A- ja B-hepatiit (meditsiinipersonalile);
  • puukentsefaliit; 8.5. leetrid/mumps/punetised (MMR);
  • Covid-19.

Välisriiki lähetatava või suunatava isikkoosseisu immuniseerimine tähendab isikute immuniseerimist erinevates lähetuse või suunamise piirkondades esinevate nakkushaiguste vastu.

COVID-19 vaktsineerimine

Tulenevalt kaitseväe juhataja 31.08.2021 käskkirjaga nr 162 kinnitatud “Töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs. Bioloogiline ohutegur. COVID-19” peab kaitseväe teenistuja esitama oma nakkusohutust kinnitava tõendi.

Haigushüvitis

Haigushüvitist makstakse alates 2. päevast 70% keskmisest töötasust.

Ametialane enesetäiendamine

Ametialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks on tsiviilteenistujatel võimalus osaleda koolitustel, mille kulud katab kaitsevägi. Kord aastas toimuvatel hindamisvestlustel, mis viiakse läbi vahetu ülema ja teenistuja vahel, hinnatakse muu hulgas ka koolitusvajadust. 

Kaitsevägi pakub tööalaseks enesetäiendamiseks mitmeid tasuta sisekoolitusi:

  • erinevad kontoritarkvara koolitused (Excel, Word ja PowerPoint)
  • teavitustöö baaskursus ja rakenduskurus
  • keelekursustest inglise, saksa ja vene keele kursused
  • C-kategooria lõhkaja kursus
  • EOC-taseme demineerija täienduskoolitus

Osalemine ressursimahukal koolitusel

Ressursimahukas koolitus on koolitus, mille kestus on pikem kui 90 päeva või mille maksumus ületab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuekordset kuu töötasu alammäära.

Vaata lisaks:

Täiendus- ja ressursimahuka koolituse kord | 476 KB | pdf

Sportimise ja liikumisharrastuse edendamine

Kaitseväes on sportlik eluviis au sees ning ka tsiviilteenistujatel on võimalik saada osa sportimisvõimalustest spordiklubides ja ühistreeningutest (nt rühmatreening, võrkpall, korvpall jne).

Kaitsevägi kompenseerib teenistujatele läbi Stebby konto kuni 50 eurot kuus spordiklubide külastamiseks.

Puhkuse pikkus

Teenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

Kvartali vaba päev

Kord kvartalis on võimalik võtta vabaks 1 tööpäev isiklike toimingute tegemiseks.

Kõrvaltegevus

Teenistuja võib tegeleda ka kõrvaltegevusega juhul, kui see ei takista teenistusülesannete täitmist, ei kahjusta avaliku võimu mainet ega too kaasa teenistuskohustuste rikkumist.

Kõrvaltegevuseks peetakse:

  • tegevust töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel;
  • tegevust valitaval või nimetataval ametikohal;
  • tegevust ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus;
  • tegevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

Raamatulaenutus

Raamatuid saab laenutada kaitseväe raamatukogust või tellida kaitseväe raamatukogu kaudu teistest raamatukogudest üle Eesti.

 

Kaitseväe töötajatel on võimalik toidu tellimine üksuste toitlustuskompleksides.

Kaitseväes lähtutakse töötajate palkade määramisel ja töötasude kokkuleppimisel avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest, kaitseministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala ametiasutuste palgajuhendist ning riigiasutuste iga-aastasest palgauuringust.

Lisatasud

Lisatasu maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, mille kohaselt võib maksmimaalne lisatasu suurus olla kuni 20% teenistuja kalendriaasta põhipalga kogusummast.

Lisatasud konkreetsete tegevuste eest Kaitseväes

Lisatasu makstakse konkreetsete tegevuste eest allärgnevalt:

  • teadusajakirjas artikli avaldamisel
  • akadeemilise tunni ettevalmistamisel ja läbiviimisel
  • Ajakirja “Sõdur” kaasautorluse eest

Vaata lisaks:

Kaitseväe lisatasude korrad | 554 KB | pdf

Tsiviilteenistuja teenistusest vabastamise korral makstakse talle hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses.

Töösuhte lõpetamisel koondamise tõttu on tsiviilteenistujal õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimsutel.

Ametniku hukkumine

Kui ametnik hukkub teenistusülesannete täitmisel kas õnnetusjuhtumi või tema vastu toime pandud ründe tagajärjel või tõkestades kuritegu, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule kokku ühekordset hüvitist hukkunud ametniku kümne aasta põhipalga ulatuses.

Ametniku töövõime vähenemine

Kui ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist. Hüvitise määramisel lähtutakse Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt:

  • osalise töövõime korral – tema kahe aasta keskmise palga ulatuses;
  • puuduva töövõime korral – tema seitsme aasta keskmise palga ulatuses.

Kui ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist. Hüvitise suuruse määramisel lähtutakse Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt:

  • osalise töövõime korral – tema kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses;
  • puuduva töövõime korral – tema 13 aasta keskmise palga ulatuses.

Ametnikule, kellel seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel tuvastati ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, maksab riik ühekordset hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses.

Viimati uuendatud: 6. jaanuar 2022, 12:27

Keri üles