Kui kaitseväelane saab teenistusülesannete täitmisel vigastada (nii Eestis kui ka rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil), käsitletakse seda tööõnnetusena.
Tööõnnetus on tervisekahjustus või surm, mis on põhjuslikus seoses tehtava tööga ja teenistusülesande täitmisega või töökeskkonnaga ja juhtub ajal, mil teenistuja:
- täitis töö- või teenistusülesandeid
- tegi muud tööd ülema loal
- tegutses Kaitseväe huvides
Kaitseväe huvides tegutsemine tähendab kaitseväe või üksuse esindamist tegevustes ja üritustel, millel osalemiseks anti teenistujale korraldus või luba.
Kaitseväe huvides tegutsemine ei ole kehaline treening ja sportimine, kui seda tehakse päeva ja tunniplaani välisel ajal ja kaitsevägi ei osale selle korraldamisel. See tähendab, et õnnetus juhtub ajal, mil kaitseväelane viibib teenistuskohas, kuid tema tegevus ei ole kästud või korraldatud.
Tegevväelasele, kellega on juhtunud tööõnnetus, peab väeosa või perearst avama töövõimetuslehe. Haigushüvitis tööõnnetuse korral on 100% alates haigestumise teisest päevast.
Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil vigastada saanule avatakse töövõimetusleht alles siis, kui ta naaseb Eestisse. Väeosa arstil tuleb enne välja kirjutada kehavigastuse teatis.
Tegevväelasele, kellega juhtus tööõnnetus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ning kelle välislähetus selle tõttu lõpetatakse, makstakse ajutise töövõimetuse perioodi jooksul igakuist toetust. Toetust makstakse tegevväelasele missiooni päevaraha ulatuses alates Eestisse naasmisest kuni esialgu planeeritud missiooni tähtaja lõpuni.
Maksimaalne ajutine töövõimetusperiood saab kesta kuni 182 päeva ehk 6 kuud.
Juhul kui 182 kalendripäeva ehk kuue kuu jooksul pärast õnnetust ei ole inimene terveks saanud, pöördub tegevväelane kaitseväe eriarsti poole püsiva töövõimetuse hindamiseks.
Ühekordne hüvitis püsiva töövõimetuse korral
Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse/tööõnnetuse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksab riik ühekordset hüvitist, mille arvutamise aluseks on töövõime kaotuse protsent ja töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk:
- töövõime kaotusel 10–30% ulatuses – 6-kordne hüvitise määr
- töövõime kaotusel 40–50% ulatuses 24-kordne hüvitise määr
- töövõime kaotusel 60–70% ulatuses 48-kordne hüvitise määr
- töövõime kaotusel 80–90% ulatuses 72-kordne hüvitise määr
- töövõime kaotusel 100% ulatuses 96-kordne hüvitise määr
Ühekordse hüvitise väljamaksmine
10-30% ja 40-50% töövõimetuse korral jaotatakse väljamakstav hüvitis kahte võrdsesse ossa. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul hüvitise määramisest arvates. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel esimese makse tegemisest.
60-70%, 80-90% ja 100% töövõimetuse korral jaotatakse väljamakstav hüvitis kolme võrdsesse ossa. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul hüvitise määramisest arvates. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel ja kolmas osa kahe aasta möödumisel esimese makse tegemisest.
Teenistusülesannete täitmise tagajärjel tervisekahjustuse saanud isiku tervishoiuteenuse, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmine
Kui kaitseväelasel tuvastatakse teenistusülesannete täitmise tagajärjel tekkinud tervisekahjustusest tulenev püsiv töövõimetus ja ta vabastatakse kaitseväe tegevteenistusest või ta jätkab teenistust kaitseväes, siis tagatakse tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed, ravimid ja raviga seotud kulu kehtestatud piirmäärade ulatuses.
Sotsiaalteenused teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikutele
Teenistusülesannete täitmisel tervisekahjustuse saanud isikule tagatakse Kaitseväe poolt järgmised sotsiaalteenused:
- sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
- abi osutamisega seotud sõidukulu
- abivahendid
- väljaspool kodu osutatav majutusteenus
- püsiva töövõimetusega seotud lisakulu katmine